Rahuldada A. R. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada A. R. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Kohustuste kogusumma/ sh põhinõue1
Täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ maksete tasumise alguskuupäev2
Osamaksete arv / suurus
Täitmise lõpptähtaeg
Kohustuse täitmise summa kokku
Kohustuse rahuldamise määr (%)
OK Incure OÜ
2882,72 / 1485,11
52 / 15.02.23
52 / 28,56
15.05.2027
1485,11
51,52
OK Incure OÜ
3567,38 / 1845,21
52 / 15.02.23
52 / 35,48
15.05.2027
1845,21
51,72
Aktsiaselts PlusPlus Capital
1921,04 / 1208,07
52 / 15.02.23
52 / 23,23
15.05.2027
1208,07
62,89
OÜ GS Core
851,76 / 851,76
52 / 15.02.23
52 / 16,38
15.05.2027
851,76
OÜ GS Core
3512,48 / 3512,48
52 / 15.02.23
52 / 67,55
15.05.2027
3512,48
Osaühing
1980,60 / 1570,91
52 / 15.02.23
52 / 30,21
15.05.2027
1570,91
79,31
Tsiviilasi nr 2-22-13121 Aktiva Finants Osaühing Aktiva Finants
1394,58 / 1072,48
52 / 15.02.23
52 / 20,62
15.05.2027
1072,48
76,90
Osaühing Aktiva Finants
288,59 / 288,59
52 / 15.02.23
52 / 5,55
15.05.2027
288,59
Osaühing Aktiva Finants
1403,36 / 890,98
52 / 15.02.23
52 / 17,13
15.05.2027
890,98
63,49
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
129,50 / 32,40
52 / 15.02.23
52 / 0,62
15.05.2027
32,40
25,02
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
597,14 / 31,01
52 / 15.02.23
52 / 0,60
15.05.2027
31,01
5,19
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
492,00 / 36,00
52 / 15.02.23
52 / 0,69
15.05.2027
36,00
7,32
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
396,00 / 36,00
52 / 15.02.23
52 / 0,69
15.05.2027
36,00
9,09
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
145,47/ 25,88
52 / 15.02.23
52 / 0,50
15.05.2027
25,88
17,79
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
684,00 / 36,00
52 / 15.02.23
52 / 0,69
15.05.2027
36,00
5,26
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
576,00 / 36,00
52 / 15.02.23
52 / 0,69
15.05.2027
36,00
6,25
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
396,00 / 36,00
52 / 15.02.23
52 / 0,69
15.05.2027
36,00
9,09
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
474,00 / 18,00
52 / 15.02.23
52 / 0,35
15.05.2027
18,00
3,80
21 692,62 / 13 012,88
250,23
13 012,88
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev
3.Määrata A. R. usaldusisiku A. R. tasuks 840 eurot Avitase OÜ-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
4.Määratud usaldusisiku tasu 840 eurot maksta A. R. poolt 9. oktoobril 2022, 9. novembril 2022, 9. detsembril 2022 ja 9. jaanuaril 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).
5.Tagastada deposiidi tasunud A. R. le Swedbank AS arvelduskontole nr XXX enam tasutud deposiidisumma 160 eurot selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-2213121“.
6.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
7.Kohustada A. R. t iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 25. veebruariks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks; edaspidi 25. veebruariks 2024 jne.
8.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne A. R. menetluse lõpuks.
võlgade ümberkujundamise
9.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
10.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-22-13121
12.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võib võlgnik või ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võib määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.A. R. (võlgnik) esitas 05.09.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt töötab võlgnik jalaspetsialistina TERVED JALAD OÜ-s. Tema töötasu on XXX kuni XXX eurot kuus ja ta saab igakuiseid toetusi XXX eurot. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav D. S. , sünd XXX. Võlgniku makseraskused tekkisid, kui tema tollane elukaaslane sattus avariisse ja ei olnud enam töövõimeline. Elukaaslase, enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks võttis võlgnik kiirlaene, mida ta ei suutnud tagasi maksta. Võlgnik võttis üha kasvava võlakoormusega pere ülalpidamiseks juurde uusi laene. Laenuandjad esitasid oma nõuded maksekäsu kiirmenetlusse, millele võlgnik ei esitanud vastuväiteid. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1095 eurot: eluasemekulud 395 eurot, kulutused toidule 350 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 75 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 30 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 20 eurot, muud vältimatud kulutused 75 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 140 kuni 300 eurot olenevalt sissetulekust. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 23 038,32 eurot. Avaldusele on lisatud menetlusabi taotlus ning maksekäsu kiirmenetluse määrused tsiviilasjades nr 2-18-100205, 2-18-100206, 2-18-129804, 2-19-100425, 2-19-100937, 2-19-129799, 2-19129819, 2-20-111798 ja 2-21-117684.
2.Kohus võttis 29.09.2022 määrusega A. R. maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks A. R. , tehes talle kohustuseks võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade (hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule) kohtule esitamise hiljemalt 21.10.2022, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 21.10.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangu kohaselt tuleks võlgniku suhtes algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, et aidata tal oma makseraskused ületada.
4.Kohus toimetas 10.11.2022 kohtuistungil võlgniku ärakuulamise. Võlgnik jäi taotluse juurde algatada tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus.
5.Kohus algatas 11.11.2022 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtajaks 10.01.2023.
6.Usaldusisik esitas 10.01.2023 kohtule võlgniku nimel 19.12.2022 koostatud ümberkujundamiskava. Ühtlasi edastas usaldusisik kohtule võlausaldajate seisukohad. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskava täidetakse 52 kuu jooksul. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku 3(8)
Tsiviilasi nr 2-22-13121 maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ja põhinõuded täidetakse võrdselt 100% ulatuses. Seejuures on kohtutäituri nõuete osas kohustuse põhiosana arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulusid ning põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Pankrotimenetluse korral on oodatavaks tuluks üksnes võlgniku igakuine sissetulek (arestimisele kuuluks keskmiselt 103,10 eurot), kuna võlgnikul puudub realiseeritav vara. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 13 012,88 eurot, mis on koguvõlgnevusest 59,99%, eraisiku pankroti korral aga 2474,34 eurot, mis on koguvõlgnevusest 11,41%. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajatele soodsam menetlus.
7.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule OK Incure OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital. Seisukoha jätsid esitamata OÜ GS Core ja Osaühing Aktiva Finants. Võlgade ümberkujundamiskavale esitas vastuväite Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.
8.Kohtutäituri hinnangul tuleb ümberkujundamiskavaga ette näha kohtutäituri põhitasu tasumine 50% ulatuses. Usaldusisiku 10.01.2023 arvamuse kohaselt ei taga kohtutäituri ettepanek teiste võlausaldajate võrdset kohtlemist, kuna kohtutäituril on õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt. Ümberkujundamiskavas ongi arvestatud kohtutäituri põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Kohtu põhjendused
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest.
10.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 78%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel A. R. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
11.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 4(8)
Tsiviilasi nr 2-22-13121 A. R. l on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 21 692,63 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 8679,74 eurot. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded, kuid põhinõuded tasutakse 100% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded 52 kuu jooksul 52 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt.
12.Kohtutäituri 21.12.2022 vastuse kohaselt tuleb kohtutäituri hinnangul võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses kavaga näha ette kohtutäituri põhitasu tasumine 50% ulatuses. Seega ei ole kohtutäitur nõustunud võlgnikupoolse võla arvestusega kavas märgitud põhinõude suuruse osas, pidades täituri põhinõudeks igas täiteasjas menetluse alustamise tasu koos poole kohtutäituri põhitasuga. Millel kohtutäituri hinnang põhineb, ei ole vastuväites välja toodud, samuti ei ole esitatud tõendeid enda vastuväidete kohta (FiMS § 25 lg 1). Kohus märgib, et kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või n-ö väljaspool täitemenetlust. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub ka täitetoimingute hulgast ja mahust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhul, kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% tasu täismäärast. Seejuures peab kohtutäitur tegema põhitasu suuruse kohta uue otsuse, mis asendab varasemat tasuotsust ja mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Antud juhul on 29.09.2022 määrusega peatatud võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Seega ei ole kohtutäituril enam võimalik teha toiminguid täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks täituril ümberkujundamiskavas põhinõudena kohtutäituri põhitasu saamiseks 50% ulatuses teha uus põhitasu suurust piirav (diskretsiooni)otsus, millest nähtuks täituri põhjendus põhitasu suuruse määramise kohta (millest tulenevalt on kohtutäitur leidnud, et põhjendatud tasuks juba tehtud täitetoimingute eest on just 50% põhitasu täismäärast). Kuivõrd käesoleval juhul kohtule teadaolevalt ei ole täitemenetluse peatamisel tehtud uut tasuotsust, puudub kohtu hinnangul kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult võlgade ümberkujundamise menetluses põhinõudena kohtutäituri põhitasu maksmist 50% ulatuses. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri põhinõude suuruseks lugeda 287,29 eurot (täitemenetluste alustamise tasu või tasu jääk).
13.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade 5(8)
Tsiviilasi nr 2-22-13121 ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt tasuma keskmiselt 103,10 eurot ((1104,13 – 966,67) × 0,75 = 103,10). Töötasust laekuks pankrotipessa kokku 2474,34 eurot, mis on 11,41% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 52 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 13 012,89 eurot, so 59,99% koguvõlgnevusest. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
14.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest sissetulekust (keskmiselt XXX eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 250,25 eurot. Seega jääb võlgnikule praegusest sissetulekust kätte 853,88 eurot (1104,13 – 250,25 = 853,88). Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses.
15.Kokkuvõtteks rahuldab kohus A. R. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
16.29.09.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
17.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. veebruariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu
15.kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel – 25.02.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik 6(8)
Tsiviilasi nr 2-22-13121 ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
18.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
19.Usaldusisik on 10.01.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 10,5 tunni eest 840 eurot (tunnitasu 80 eurot). Tasu kanda Avitase OÜ arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde
Kirjeldus
1 Maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine 0,5 Seadusandlusega tutvumine 1 Infopäringute koostamine ja võlausaldajate teavitamine 0,5 Suhtlemine võlgnikuga 1 Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info analüüsimine ning tabeli koostamine 2 Võla- ja varanimekirjade koostamine, usaldusisiku hinnangu ja aruande koostamine ning kohtule esitamine 0,5 Osalemine kohtuistungil ümberkujundamiskavade 0,5 Erinevate analüüsimine, arutelu võlgnikuga
kaalumine
ja
2 Ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine 0,5 Võlausaldajatele teatise dokumentide esitamine
koostamine
ning
kava
ja
1 Kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ning usaldusisiku arvamuse koostamine ja kohtule esitamine
FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 10,5 tunni eest 840 eurot (80 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuna võlgnik on deposiidina tasunud kokku 1000 eurot (09.10.2022 250 eurot, 09.11.2022 250 eurot, 09.12.2022 250 eurot ja 09.01.2023 250 eurot), tuleb enam tasutud summa 160 eurot tagastada võlgniku Swedbank AS arvelduskontole nr XXX selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-22-13121“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7(8)
Tsiviilasi nr 2-22-13121
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
21.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.