Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine ja menetluse lõpetamine Võlgnik: A. T., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Võlausaldajad: PlusPlus Baltic OÜ, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Telia Eesti AS, Eesti Energia AS ja Julianus Inkasso OÜ
Menetlusosalised ja esindajad
Edasikaebamise kord
Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. T. taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada A. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada A. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded A. T. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Vabastada A. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx) usaldusisiku kohustustest.
6.Avaldada teade A. T. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Asjaolud 1(5)
1.Viru Maakohus kuulutas 21.04.2017 kohtumäärusega välja füüsilise isiku A. T. pankroti. 19.09.2017 kohtumäärusega kinnitas kohus pankrotiasjas jaotusettepaneku ja A. T. pankrotimenetluses olevad II järgu tunnustatud nõuded on järgmised: PlusPlus Baltic OÜ tunnustatud nõue 1485,16 eurot, jaotis 2,36%; Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tunnustatud nõue 60 259,59 eurot, jaotis 96,03%; Telia Eesti AS tunnustatud nõue 475,13 eurot, jaotis 0,76 eurot; Eesti Energia AS tunnustatud nõue 142,68 eurot, jaotis 0,23%; Julianus Inkasso OÜ tunnustatud nõue 389,06 eurot, jaotis 0,62%, kokku on tunnustatud nõudeid summas 62 751,62 eurot, jaotis 100%, mille ulatuses ei ole eelnimetatud võlausaldajad raha saanud. 03.11.2017 kohtumäärusega kinnitas kohus A. T. pankrotimenetluses lõpparuande ning lõpetas pankrotimenetluse. Pankrotimenetluses olevate võlausaldajate saamata jäänud rahalised nõuded on pärast väljamakseid järgmised: PlusPlus Baltic OÜ 1264,16 eurot; Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 51 266,98 eurot; Telia Eesti AS 403,96 eurot; Eesti Energia AS 121,14 eurot; Julianus Inkasso OÜ 331 eurot, kokku on saamata jäänud nõudeid 53 387,24 eurot (62 751,62-9364,38 väljamaksed= 53 387, 24 eurot). Kohus algatas A. T. kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt 3-ndaks novembriks usaldusisiku aruande ning esimene aruanne tuli võlgnikul esitada 03.11.2018.
2.A. T. esitas kohtule 09.11.2020 aruande, milles taotles muuhulgas ennetähtaegselt võlgadest vabastamise menetluse lõpetamist (aruande p-s 11). 13.11.2020 palus kohus võlausaldajatel esitada omapoolsed seisukohad võlgniku taotluse kohta. Võlausaldaja PlusPlus Baltic OÜ seisukoha kohaselt on lõpparuande kohaselt võlgnik tasunud PlusPlus Baltic OÜ-le 221 eurot. Võlgadest vabastamise menetluse käigus ei ole võlgnik teostanud võlausaldajale ühtegi makset. PlusPlus Baltic OÜ oli seisukohal, et A. T. kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta kohustusest vabastamata. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet vastas, et neil puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldaja Telia Eesti AS vastas, et Teliale on 09.10.2017 laekunud pankrotimenetluses nõude katteks 71,17 eurot. Telia Eesti AS nõustus tsiviilasjas 2-17-5788 isiku vabastamisega täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja Eesti Energia AS vastas, et neile laekus makse summas 21,54 eurot, so jaotise väljamakse. Eesti Energia AS nõustus taotlusega. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ ei nõustunud võlgniku täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegse vabastamisega. Kohustustest vabastamise menetluse kestel oli nõude katteks laekunud üksnes 58,06 eurot. 17.12.2020 jättis kohus kohtumäärusega võlgniku taotluse ennetähtaegselt võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks selles toodud põhjendustel rahuldamata. Kohus neid siinkohal üle ei korda.
3.02.11.2022 esitas võlgnik kohtule aruande ja pangakontoväljavõtted ning 04.11.2022 taotluse pankrotimenetluses kohustustest vabastamiseks.
4.08.11.2022 kohtunõudes andis kohus võlausaldajatele tähtaja, so 10 päeva kohtunõude kättesaamisest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukoha esitamiseks.
5.08.11.2022 teatas Telia Eesti AS, et on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ja neile on pankrotimenetluses nõude katteks 09.10.2017 laekunud 71,17 eurot. PlusPlus Baltic OÜ oli 17.11.2022 vastuses seisukohal, et võlgniku ei vabastataks kohustustest ja pankrotimenetluse ajal ei ole võlgnikult PlusPlus Baltic OÜ-le laekumisi tehtud. 18.11.2022 seisukoha järgi on Maksu-ja Tolliametile võlgnevuse jääk 50 941,06 eurot ning Maksu-ja Tolliamet teatas, et jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 18.11.2022 seisukohas märkis Julianus Inkasso OÜ, 2(5)
et pankrotimenetluse käigus ei ole võlgnik võlausaldajale midagi tasunud, võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks otsinud tulutoovamat tegevust. Julianus Inkasso OÜ palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata. 21.11.2022 teatas Eesti Energia AS, et on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.
6.10.01.2023 toimunud kohtuistungil andis võlgnik vande ja kohus teostas võlgniku ärakuulamise. Kohtumääruse põhjendused
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine on ettenähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamine peaks võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma võlgnikule uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16 p 14). Riigikohus on leidnud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12).Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokkuvõtvalt on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
9.A. T. kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.11.2017 kohtumäärusega ja 03.11.2022 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5. aastat ning 04.11.2022 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
10.Kohus analüüsib käesolevalt uuesti kas on alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 29.05.2017 otsusest nr TVH/17/022497 tulenevalt oli võlgnikul puuduv töövõime 100% (periood 20.04.2017-19.04.2018). Eesti Töötukassa 09.04.2018 otsuse nr TVH/18/016377 kohaselt oli võlgnikul osaline töövõime (periood 3(5)
20.04.2018-19.04.2019); võlgnik oli Eesti Töötukassa 01.06.2018 otsuse nr TA 18-0062534 alusel töötuna arvel 06.12.2017-31.05.2018, 10.01.2023 kohtuistungil selgitas võlgnik, et püüdis tööle saada, kuid see ei õnnestunud (esimeses kohas toimus töökoormuse langus ja tööle ei võetud ning Kohtla-Nõmme laste maja likvideeriti, võlgnik oli valmis sõitma ka Sillamäele, kuid värvati kohalikud inimesed ning tööle ei saanud); Eesti Töötukassa 24.04.2019 otsuse nr TVH/19/016251 järgi oli võlgnikul puuduv töövõime 100% (periood 20.04.2019-19.04.2022). Eesti Töötukassa otsustest ja pangakontoväljavõtetest (võlgnik ei ole esitanud Eesti Töötukassa otsust puuduva töövõime osas pärast 19.04.2022, kuid pangakontoväljavõttest nähtuvalt on võlgnik saanud Eesti Töötukassalt jätkuvalt töövõimetustoetust) nähtuvalt on võlgnikul puuduv töövõime. Võlgnikul on tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja rasked tegutsemispiirangud õppimise, tegevuste ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine/psüühika häire. 20.03.2020 Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-2045 on võlgnik määratud abikaasa Xi eestkostjaks (so kuni 20.03.2022); 05.04.2022 kohtumäärusega pikendati eestkostet ja võlgnik on eelviidatud isiku eestkostjaks kuni 20.03.2027. 10.01.2023 kohtuistungil antud võlgniku kinnituse ja eestkosteasjas esitatud 01.04.2022 ekspertiisi akti kohaselt vajab abikaasa ööpäevaringset järelevalvet/hooldust, mida teostab võlgnik. 03.11.2017 kohtumääruse kohaselt oli usaldusisikul aruannete esitamise tähtajaks 03.11. Võlgnik on teise aruande esitanud kohtule 04.11.2019 (ühe päevase hilinemisega); kolmanda aruande esitas võlgnik haiguse tõttu 09.11.2020 ja neljanda aruande 17.11.2021, esimene ja viimane aruanne on esitatud tähtaegselt. Kohus on seisukohal, et aruannete ebakorrapärane esitamine ei ole antud juhul siiski aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku pangakontoväljavõtetest nähtuvalt on tema igakuiseks püsivaks sissetulekuks olnud Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 2, 3, 61 kohaselt pöörata ning võlgnikul ei ole olnud sellisel määral sissetulekuid, millele saanuks TMS § 132 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajale Julianus Inkasso OÜ-le tasunud 06.03.2020 tulumaksu tagastusest saadud rahalised vahendid 136,01 eurot ja lisaks omavahendeid, ning tasutu on kokku 140 eurot (07.02.2020 20 eurot, 10.03.2020 20 eurot, 11.04.2020 20 eurot, 28.05.2020 20 eurot, 15.06.2020 20 eurot, 12.07.2020 20 eurot, 17.08.2020 20 eurot). Seega ei vasta Julianus Inkasso OÜ 18.11.2022 vastuses toodud seisukoht, et võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud, tõele. Kohus ei hinda eelnevat olulise süülise kahjustamisena ehkki tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teiste ees. Võlgniku pankrotiasjas on pankrotivara arvelt tehtud väljamakseid järgnevalt (sh kohustustest vabastamise menetluse ajal Julianus Inkasso OÜ-le maksed): Plus Plus Baltic OÜ-le 221 eurot, Telia Eesti AS-ile 71,17 eurot, Eesti Energia AS-ile 21,54 eurot; Julianus Inkasso OÜ-le 58,06 eurot + 140 eurot= 198, 06 eurot; Maksu- ja Tolliametile 8 992, 61 eurot, kokku 9504, 38 eurot. Seega on võlgnik pankrotiasjas ca 15,1% võlanõuetest tasunud. Arvestades võlgniku puuduvat töövõimetust ja sissetulekute vähesust, on võlgnik siiski püüdnud teha väljamakseid (so Julianus Inkasso OÜ-le). Kohus leiab, et kui võlgnikul on pikemaajaliselt tuvastatud töövõimetus (arvestavalt pikema perioodi osas täielikult puuduv töövõimetus) ning ta on lähikondse isiku eestkostjaks, kes vajab hooldust/järelevalvet ööpäevaringselt ja võlgniku püsivateks sissetulekuteks on kogu menetluse ajal olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 mõistes pöörata, siis ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Kohtu hinnangul ei ole vahepealsel ajal osalise töövõime puudumise ja töötuna arvel oleku ajal võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatut, sest võlgnik on 10.01.2023 toimunud kohtuistungil antud 4(5)
kinnituste kohaselt püüdnud leida oma tervislikku seisundit arvestades sobivat tööd, kuid see ei ole viinud tulemuseni. Kohus on seisukohal, et täielikult puuduva töövõimega ei ole võimalik võlgnikul töötada, seejuures osaline töövõime piirab tulutoovama sissetulekuga töökoha leidmist oluliselt. Võttes arvesse Eesti Töötukassa otsustes näidatud võlgniku tervisliku seisundi kirjeldusi on kohus seisukohal, et võlgnikul ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik lisatulu teenida ja sellest tingituna püsib võlgniku majanduslik olukord muutumatuna. Isegi kui asuda seisukohale, et vahepealsel ajal võidakse määrata võlgnikule osaline töövõimetus, siis ka see ei annaks oluliselt rohkem võlausaldajatele suuremat lootust saada nõuete täitmist, sest töövõimetusest tuleneva takistuse tõttu ei teki reaalset võimalust, et võlgnik hakkaks saama suuremat (märkimisväärset) sissetulekut. Eeltoodud põhjendustele tuginedes kuulub võlgniku taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse ning vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest (PankrS § 172 lg 4).
11.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist (PankrS § 177 lg 2).
12.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
13.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.