5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-104201 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 03.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kostja vaidles makseettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 02.03.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.03.2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista laenusumma 1483,47 eurot, intressi 240,21 eurot perioodi eest 08.08.2021–03.01.2022, hooldustasu 22 eurot, viivise osamaksetelt alates 09.09.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni ja viivise laenusummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni kokku 139,37 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt kokkulepitud määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingus.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostja 08.06.2021 laenulepingu, mille alusel võimaldas laenuandja kostjale laenu 1500 eurot. Kostja pidi laenu tagastamata 60 igakuise osamaksega. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi 40% aastas, lepingu hooldustasu ja maksete tasumise viivitamise korral viivist intressiga samas määras.
4.Kostja ei ole osamakseid tähtaegselt tasunud. Laenuandja saatis kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, kuid kostja ei asunud oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Laenuandja saatis 24.11.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja palus kostjal tasuda võlg 14 päeva jooksul ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles. Pärast hoiatuse edastamist kostja võlgnevust ei tasunud. Laenuandja ütles 03.01.2022 avaldusega laenulepingu üles, paludes kostjal tasuda võlg. Kostja laenuandja nõuetele ei reageerinud. Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, teavitades sellest kostjat 31.01.2022 teatisega.
5.Kostja tasus juunis ja augusti 2021 kokku 166,02 eurot. Hageja luges kostja poolt makstud raha arvel tasutuks järgmised nõuded: võla sissenõudmiskulud 50 eurot; esimene põhinõude osamakse 8,13 eurot; esimene intressi osamakse 50 eurot; esimene hooldustasu osamakse 3,75 eurot; teine põhinõude osamakse 8,40 eurot; teine intressi osamakse 45,74 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud laenulepingust tulenevate nõuete loovutamist. Kostja hinnangul puudus laenuandjal alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Hageja nõue välja mõista viivis lepingus kokkulepitud intressimäära järgi ei ole mõistlik ega kehtiva õigusega kooskõlas. Hagiavalduses esitatud seisukohad ja põhjendused ei ole vastutustundliku laenamise printsiibiga kooskõlas.
2-22-104201 Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 12.10.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1483,47 eurot, intressi 240,21 eurot, hooldustasu 22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 139,37 eurot ja viivis põhinõudelt (1483,47 eurot) 40% aastas alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 820 eurot ja viivise.
8.Hagi rahuldamist ei välista kostja väide, et hageja ei ole tõendanud laenulepingust tulenevate nõuete loovutamist. Hageja on esitanud laenuandja 31.01.2022 teate kostjale, kus laenuandja on avaldanud, et ta on loovutanud hagejale nõude kostja vastu, mis on tekkinud 08.06.2021 laenulepingust. Kuna laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause). Hageja ei pidanud oma nõudeõiguse kinnitamiseks esitama lepingut nõude loovutamise kohta.
9.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mille ülesütlemist reguleerib VÕS § 416. Maakohus tuvastas, et laenuandja ja kostja sõlmisid 08.06.2021 laenulepingu. Kostja pidi alustama tagasimaksete tegemisega 08.07.2021 ning ta pidi tegema makseid iga kuu kaheksandaks kuupäevaks. Hageja tõi välja, et kostja tegi esimese osamakse 29.07.2021 ja teise osamakse 30.08.2021. Muid osamakseid ei ole kostja teinud. Laenuandja saatis kostjale 24.11.2021 teate, avaldades, et kostja on rikkunud kohustust teha tagasimakseid ja kostja võlgnevus on 259,51 eurot. Laenuandja palus kostjal tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul ja hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb ta laenulepingu üles. Lisaks hoiatas laenuandja, et lepingu ülesütlemise korral nõuab ta kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole tekkinud võlgnevust tasunud ega asunud igakuiseid osamakseid tegema, mistõttu ütles laenuandja 03.01.2022 avaldusega lepingu üles. Seega oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja laenuandja oli andnud kostjale edutult kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seega olid täidetud lepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi ja lepingu ülesütlemine on kehtiv.
10.Kostja ei vaidlustanud põhivõla, intressi ega hooldustasu summa kujunemist. Maakohus rahuldas hageja põhivõla nõude 1483,47 eurot VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel, intressi nõude 240,21 eurot VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste p 1.10 ja laenulepingu üldtingimuste p 3.4 alusel ning hooldustasu nõude 22 eurot VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu hinnakirja alusel.
11.Maakohus rahuldas hageja viivise nõuded VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause ja laenulepingu üldtingimuste p 3.7 alusel. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda viivise tasumist samas määras nagu lepingus kokkulepitud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).
12.Laenuandja ja kostja leppisid lepingu üldtingimuste p 3.7 esimeses ja neljandas lauses kokku, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist sama ulatuses, mis on sätestatud lepingus intressimäärana. Lepingu järgi peab kostja tasuma intressi 40% aastas.
2-22-104201 VÕS § 415 lg 1 esimese lause, § 113 lg 1 teise ja kolmanda lause ning laenulepingu üldtingimuste p 3.7 esimese ja neljanda lause järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas määras nagu intressimäär ehk 40% aastas.
13.Kostja ei sisustanud enda väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte osas piisavalt. Hagivastusest ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise.
14.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus pidas põhjendatuks riigilõivu kulu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 3 tundi 45 minutit tunnitasumääraga 120 eurot s.o õigusabikulusid 450 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt vähendada menetluskulude suurust.
16.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes kohtuistungi pidamata. Sellega rikuti kostja õigust olla ärakuulatud. Maakohus soovis kostjat ära kuulata telefoni teel, aga kostja hinnangul ei ole selline ärakuulamine seaduse mõttega kooskõlas.
17.Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega kostja 09.10.2022 menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel. Õigushariduse olemasolu ei välista terviserikkest tulenevat ajutist takistust menetluses osaleda. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kohtul puudub õigus peatada menetlus, kui menetlusosalisel on krooniline haigus (TsMS § 355). Kostja ei ole esitanud väidet, et ta ei saa menetluses osaleda kroonilise haiguse tõttu.
18.Õige ei ole hageja väide, nagu ei oleks kostja laenuandja kirjadele reageerinud. Kostja on avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Kostja esitas oma väidete kinnitamiseks tõendi. Maakohus kostja väiteid ei analüüsinud.
19.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga nõude loovutamise osas. VÕS § 405 lg 1 tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et tarbijakrediidilepingutega seotud nõuete loovutamisel tuleb järgida teatud vorminõudeid.
20.Kuivõrd kostja vaidles hagile vastates võlale vastu, oleks kohus pidanud sellest järeldama, et kostja vaidlustas summa kujunemist, isegi kui see ei olnud expressis verbis märgitud.
21.Hagiavalduses ega selle lisades toodu põhjal ei ole võimalik jälgida hageja intressinõude kujunemist. Intressi kujunemise osas on ebaselgus ja kohus oleks pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Kohus ei pööranud kostja väidetele tähelepanu ning sisuliselt lähtus vaid hageja esitatud väidetest ja nõudest.
22.Maakohus heitis kostjale ette, et kostja ei ole mõistliku laenamise põhimõtte rikkumist põhjendanud piisavas ulatuses. Kostja arvates on mõistliku laenamise põhimõtte riivamine tuvastatav üksnes hagis toodud arvestuskäikude ja summadega tutvumisel.
23.Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suuruse. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega. Hagi esitamine ei oleks juristilt nõudnud enam kui 1,5 tundi ning juristi tunnihind 120 eurot ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud kaaskirjast pole võimalik tuvastada, kes on hageja lepinguline esindaja. Kaaskirja on allkirjastanud Natalja Artjušenkova, kes väidab end olevat hageja lepinguline esindaja, samas hagiavalduse on allkirjastanud Irina Vassiljeva. Kummastav on, et Irina Vassiljeva on väidetavalt hageja lepinguline esindaja, kuid
2-22-104201 asjaolu, et ta on kohtule esitanud oma e-posti aadressiks irina@renovum, oleks maakohtus pidanud tekitama küsimuse hageja esitatud andmete tõepärasuses.
24.Kostja oleks menetlusnormide järgimisel ja nõude põhjendatuses veendumisel püüdnud asja kompromissiga lahendada, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
25.E-toimiku logidest selgub, et kohtunik allkirjastas määruse (toimingute protokoll) kell 13.12 ja seejärel 13.13 kohtuotsuse. Selline pealiskaudne tegevus ei ole menetlusseadustikuga kooskõlas ning selliselt läbiviidud menetlus piirab menetlusosalise õigusi olulises ulatuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
27.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
28.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).
29.Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, märkides otsuse põhjendustes muu hulgas, et kostja ei vaidlustanud hagis nõutud summade kujunemist ega sisustanud enda väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte osas piisavalt.
30.Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele ja muu hulgas märkinud, et hagiavaldusest ei nähtu, kas laenuandja kontrollis laenu andmisel kostja maksevõimelisust (dtl 69). Hageja, vastates kostja vastusele, on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest, esitamata ühtegi tõendit või selgitust, mida täpsemalt kostjale laenu andes kontrolliti (dtl 79).
31.VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
2-22-104201 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
32.Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama, nagu maakohus ekslikult leidis. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et hagejal tuleb selgitada ka oma nõude kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.
34.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.