2-22-133976 AS PlusPlus Capital hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
426,38 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn), lepinguline esindaja: T. I. (E-post: XXX) Kostja: D. K. (isikukood XXX, Postiaadress: XXX) 24.01.2023 / kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS PlusPlus Capital hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt D. K. hageja PlusPlus Capital AS kasuks X Eesti AS ja kostja vahel 09.04.2019 sõlmitud liitumislepingu nr. 27788927 lisast nr. 1431328 tulenev võlgnevus summas 373,50 eurot (kolmsada seitsekümmend kolm eurot ja 50 senti), sh põhivõlgnevus 219,49 eurot, viivised 129,01 eurot, sissenõudekulud 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (219,49 eurolt) alates 24.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0.066% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 340 eurot (s.o riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1(5)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 365,79 euro saamiseks. Kohus tegi 07.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule D. K. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 07.09.2022 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus23.09.2022 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus;14.10.2022 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 14.10.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses on võlgnik kinnitanud, et aadress xxx on kehtetu. Võlgniku ema on varasemas menetluses kinnitanud, et võlgnik ei ela aadressil xxx. Võlgniku kontakte ei tea, ei suhtle. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 29.06.2022, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta, kui oli toodud teie päringus. Seisuga 23.08.2021 on isiku võimaliku e-posti aadressina nimetatud xxx. Hilisemad andmed puuduvad. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23.11.2022 kohtule hagiavalduse, mille kohaselt X AS ja Kostja sõlmisid X liitumislepingu Nr. 27788927, 09.04.2019 , lisana Järelmaksu müügilepingu Nr. 1431328, 24.04.2019, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o 49'' LED-teler LG UK6300, ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid 2(5)
pooled, et X on Järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest intressivabalt 24 osamaksena igakuise maksega 12,47 € vastavalt esitatavatele arvetele ning maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadeks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 0% aastas. Lepingu kohaselt on Xl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 20.01.2020 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 149,61 eurot, seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 219,49 eurot. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas X 10.02.2020 Lepingu lõpetamisest kui Kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ning kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 24.02.2020. Hageja on volitanud 27.05.2022 PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 11.07.2022, 15.11.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Tallinna maantee 56-26, 21005 Narva linn. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista X Eesti AS ja kostja vahel 09.04.2019 sõlmitud X liitumislepingu nr. 27788927 lisast Nr. 1431328, 24.04.2019 tulenev võlgnevus 219,49 €, viivised 129,01 €, sissenõudekulud 25 €; viivis põhivõlgnevuselt määras 0,066% päevas alates 24.11.2022. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 14.12.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtudokumendid toimetati kostjale edasiandmiseks kätte 21.12.2022 tema emale, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 3(5)
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja X Eesti AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 373,50 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 219,49 eurot, viivised 129,01 eurot, sissenõudekulud 25 eurot., millele lisanduvad viivised põhinõudelt eurolt alates 24.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,066% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Hageja poolt esitatud õigusabi arve kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulusid 3,5 tunni ulatuses, s.o dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h. Hageja poolt toodud andmetel kasutab hageja PlusPlus Legal OÜ õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, menetluskulude nimekiri, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind koos käibemaksuga 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 140 eurot. 4(5)
Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 340 eurot, s.h riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.