Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-22-12388 Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.08.2022 Pärnu Maakohtule hagi K.H vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Esto AS sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas Esto AS kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

2-22-12388 teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 16.08.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1992,26 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 20.09.2021, 01.02.2022, 11.07.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 16.09.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad põhivõlgnevus 1992,26 €, intressid 275,72 €, viivised 830,46 €. Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, mis on 40,90% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohtu 01.12.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kuna kostja kinnitas 12.12.2022 telefoni teel enda e-posti aadressiks XXX, siis saatis kohus dokumendid kostjale kostja poolt avaldatud aadressil 15.12.2022 ning luges dokumendid kostjale kätte antuks TsMS § 314(prim) lg 2 alusel 3 tööpäeva jooksul kirja saatmisest, s.o 21.12.2022 ning hagile vastamise tähtajaks 04.01.2023. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 455 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 3,5 tunni eest 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 2 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 100 eurot (millele lisandub käibemaks) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 240 eurot koos käibemaksuga.

Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 695 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

2-22-12388

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.