2.Mõista kostjalt A.L. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja võlgnevus 587,02 eurot ja viivis (perioodi 07.10.2021-23.01.2023 eest) 131,36 eurot, kokku 718,38 eurot.
3.Mõista kostjalt A.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivised alates 24.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 426,35 eurot määras 0,065% päevas, kuid mitte enam kui 221,44 eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt A.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 675 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 500 eurot).
6.Mõista kostjalt A.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (675 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-22-110034 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 23.03.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.L.lt (kostja) 657,01 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 04.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-17).
2.Hageja esitas 18.05.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu 587,02 euro ja viiviste nõudes (dtl 23-27).
3.27.05.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 41-44).
4.Kostja esitas 06.07.2022 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu (dtl 51-53). 29.07.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 58-63).
5.09.12.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses, andis pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks. Kohus määras, et juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 19.01.2023 (dtl 83-87).
6.28.12.2022 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha (dtl 90-94). 05.01.2023 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 99-101).
7.19.01.2023 lükkas kohus otsuse kuulutamise aja edasi ning teatas, et kohus teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 23.01.2023. Hageja nõue ja asjaolud
8.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 587,02 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 55,70 eurot ja viivised alates 19.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.09.2021 võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe, mille kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus,
2-22-110034 et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 637,02 eurot, millest põhivõlg 476,35 eurot, viivis 73,55 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 47,12 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on võla katteks makseid teostanud 50 eurot, millised hageja arvestas laekunud põhiosa katteks. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest.
9.Hageja oma seisukohas kostja vastusele märgib, et ei nõustu kostja seisukohtadega. Hageja toob välja, et kostja asus võlatunnistust täitma, tasudes 06.10.2021 esimese maksegraafiku järgse osamakse 50 eurot, millega tunnistas kokkuleppe sõlmimist. Kui kostja tegelikult ei oleks soovinud nendel tingimustel kokkulepet sõlmida, ei oleks ta kokkulepet allkirjastanud. Võlatunnistuses on kahjuhüvitise all mõeldud võla sissenõudmisega tekkinud kulutusi saadetud kirjade, SMS-ide, telefonikõnede jms näol. Kostja on võlatunnistust allkirjastades nõustunud võla suuruse ning komponentidega, millest võlg koosneb. Hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine. Hageja põhitegevusalaks on inkassoteenus ja krediidi info. Hageja ei osuta juriidilisi teenuseid. Kohtusse pöördumine ja läbirääkimiste pidamine kohtumenetluses eeldab õigusaktide tundmist ja õigusteadmisi. Seetõttu on hageja otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu.
10.Hageja ega Julianus Inkasso OÜ ei ole kuidagi kostjat ähvardanud ega sundinud võlatunnistust allkirjastama. Kostja on avaldanud hagejale tahteavalduse võlatunnistuste sõlmimiseks. Kostja on soovinud tasuda võlga tema pakutud osamakse suurustes, mida hageja kostjale ka võimaldas. Samuti on kostja võlatunnistusi allkirjastades äratuntavalt avaldanud hagejale soovi maksekokkuleppe sõlmimiseks. Kostja asus võlatunnistust täitma, millega samuti tunnistas kokkuleppe sõlmimist.
11.Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu summas 1080 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja oma vastuses hagile ei nõustu hageja nõude suurusega, kuna kostja hinnangul on esialgne laenuandja (Placet Group OÜ) rikkunud seadust väljastades laenu. Laenuandja ei ole kontrollinud kostja sissetulekut ning väljastas lubamatu summa, mille tõttu on kostja sattunud makseraskustesse. Kostja ei nõustu võlatunnistuses toodud summadega. Kostja hinnangul on kokkulepitud maksegraafikus arusaamatud ja valed summad. Kostjale on arusaamatu, milles seisneb põhinõudes märgitud kahjuhüvitis. Samuti ei nõustu kostja hageja menetluskuludega. Kostja leiab, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised. Käesoleval juhul on tegemist võlanõude sissenõudmisega, mis ei ole õiguslikult keerukas ning seetõttu jääb arusaamatuks vajadus kasutada välist õigusnõustajat hagi koostamisel.
13.Kostja ei nõustu nõude suurusega, kuna allkirjastas esitatud võlatunnistuse sunniviisil, kuna telefoni teel ähvardati kostja kontode arestimisega ning kohtusse pöördumisega. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
2-22-110034
15.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Hageja tugineb hagis ja täiendavates selgitustes sellele, et pooled on sõlminud kompromisslepingu, milles kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu ning kostja nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid.
19.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ta leiab, et laenuandja on laenu väljastades rikkunud oma kohustusi ning maksegraafikus toodud summad on ebaõiged. Samuti, et kostja on allkirjastanud esitatud võlatunnistuse sunniviisil, kuna telefoni teel ähvardati kontode arestimisega ning kohtusse pöördumisega.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest tulenev võlgnevus. Kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr nr 2-19-5601, p 16 jj).
21.Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada
2-22-110034 võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Arvestades võlatunnistusi puudutavat varasemat praktikat, leiab kolleegium, et deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
22.Riigikohus peab lahendis tsiviilasjas nr 2-19-5601 vajalikuks täpsustada varasemaid seisukohti deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta. Nimetatud varasema praktika kohaselt ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui hageja tugineb nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise tagasinõude esitamisel.
23.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud võlatunnistus (dtl 29-31) käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobus kostja lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Riigikohtu seisukoha järgi kinnitatakse deklaratiivse võlatunnistuse korral olemasolevat võlga ning deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse
2-22-110034 (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, punkt 13.1 ja Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, punkt 12.2).Kohus selgitas kostjale, et kostja kohustus on tõendada, et tal võlga hageja ees ei ole – tegu on ümber pööratud tõendamiskoormisega (vt kohtu 09.12.2022 selgitused). Kostja vastavaid põhistusi ega tõendeid kohtule ei esitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et oleks võlatunnistuse sõlminud sunniviisiliselt, ähvardustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada.
24.Võlatunnistuses on pooled kokku leppinud viivise määras 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Viivist hakati arvestama alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast, s.o 07.10.2021. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Kohus arvestab viivist vastavalt hageja taotlusele viimasele tagasimaksele järgnevast päevast, s.o 07.10.2021 kuni käesoleva otsuse tegemiseni põhinõudelt (426,35 eurot) määras 0,065% päevas. Kohus arvutas viivise välja kasutades viivisekalkulaatorit (viivisekalkulaator.ee) ja viivise summaks otsuse tegemise aja seisuga on 131,36 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 587,02 eurot ning 23.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 131,36 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (426,35 eurot) alates 24.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
28.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1080 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 99101). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
29.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot.
30.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
31.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 8 h 50 min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 1080 eurot. Kohus leiab, et hageja tunnitasu suurus on mõistlik.
32.Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist pidevalt võlgu sisse nõudva esindaja jaoks keeruka ega mahuka vaidlusega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, samuti asjaolusid, et hageja esindaja kui võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunu esitab pidevalt ühetaolisi hagisid, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:
Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 1 h;
-
Kostja 06.07.2022 hagivastusega tutvumine, selle analüüs. Hageja 29.07.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h 30 min;
Hageja 05.01.2023 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 30 min.
33.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 4 tunni ulatuses.
34.Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja õigusabikulud 500 eurot (480 eurot (4x120) + 20 eurot) ja riigilõiv 175 eurot, kokku 675 eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.