Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Tiina Kõrtsi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1405,45 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. septembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk: 11919806), esindaja Carlo Kask Vastustaja (kostja): Tiina Kõrts (ik: XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. septembri 2022 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 21.02.201930.04.2021 eest 807,30 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis ajavahemiku 21.02.2019-30.04.2021 eest 2212,75 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine. „1. Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Tiina Kõrtsilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 6454,76 eurot (sh põhinõue 4609,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1844,86 eurot).
3.Välja mõista Tiina Kõrtsilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 4609,90 eurot ajavahemiku 21.02.2019-30.04.2021 eest 2212,75 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
4.Välja mõista Tiina Kõrtsilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 4609,90 eurot alates 01.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 4609,90 eurot.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tiina Kõrtsi kanda.
6.Välja mõista Tiina Kõrtsilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks kokku 1490 eurot (sh riigilõivu katteks 830 eurot ja õigusabikulude katteks 660 eurot).
7.Väljamõistetud menetluskuludelt 1490 eurot tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.“ Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.04.2021 maakohtule Tiina Kõrtsi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 28.11.2017 lepingust nr XXXXXXXX tulenev võlgnevus kompromissisummas 6454,76 eurot, sh põhinõue 4609,90 eurot ja enne 28.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1844,86 eurot, viivis põhinõudelt (4609,90 eurolt) alates 21.02.2019 kuni 30.04.2021. a 2212,75 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivis põhinõudelt (4609,90 eurolt) alates 01.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.11.2017 kompromissileping/võlatunnistuse nr XXXXXXXX. Kostja võlgnes kolme väikelaenulepingu (nr XXXXXXXXXXX, 18.09.2014; nr XXXXXXXXXXX, 18.06.2015; nr XXXXXXXXXXX, 26.11.2015) alusel hagejale 6094,90 eurot ja viiviseid 1860,98 eurot. Hageja loobus osaliselt viivistest summas 16,12 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust 7939,76 eurot (6094,90 + 1844,86) osamaksetena. Lisandus lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut. Kohustus muutus lepingu p 3.1 alusel sissenõutavaks 20.02.2019 osamakse tähtaja möödumisega. Kostja on tasunud kompromissilepingu alusel hagejale 1505 eurot ning tasumata on põhisumma 4609,90 eurot ja viivis 1844,86 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt tuleb maksekohustuse rikkumisel tasuda viivist 0,06% päevas.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja võttis Swedbank AS-st kolm väikelaenu ja asus neid kohe ka tagasi maksma. Töölt lahkudes tekkis kostjal depressioon, tööl käimiseks ostetud auto läks katki ja kostja müüs selle maha, edasi määrati kostjale osaline töövõimetus. Kostja on püüdnud tööd leida, kuid tervislik seisund ei võimalda tööl käia. Kostja on arvel Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Kostjal sissetulek puudub, ta elab tütrele kuuluvas elamus ja on abikaasa ülalpidamisel. Nõutav viivis on liiga suur.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. septembri 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis T. Kõrtsilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võla 6454,76 eurot (sh põhinõue 4609,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1844,86 eurot), viivise põhinõudelt (4609,90 eurolt) alates
21.veebruarist 2019 kuni 30. aprillini 2021. a 807,30 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning viivise põhinõudelt (4609,90 eurolt) alates 1. maist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad on sõlminud 28.11.2017 kompromissilepingu nr XXXXXXXX, kompromissi sisu ja ulatuse üle ega selle üle, et kostja on kompromissis sätestatud kohustust rikkunud (jätnud maksmata osamaksed). Kompromissilepingu p 3.1 alusel on kompromissis toodud summad tervikuna muutunud sissenõutavaks ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 6454,76 eurot (sh põhinõue 4609,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1844,86). Hageja on mh palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (6454,76 eurot), samas summa 6454,76 eurot koosneb põhinõudest 4609,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1844,86 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus viivist nõuda ainult põhinõudelt 4609,90 eurolt. Pooled on lepingu p-s 3.2 kokku leppinud viivisemääras 0,06% päevas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3-2-1-118-16, p 17). Eeltoodu alusel ei saa lugeda viivisemäära 0,06% ebamõistlikuks. Lisaks on hageja viivise suuruse piiranud põhinõudega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Seega tuleb viivisenõue rahuldada ja mõista välja viivis põhinõudelt 4609,90 eurot 0,06% päevas. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
28.septembri 2022 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista T. Kõrtsilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (4609,90 eurot) alates 21. veebruarist 2019 kuni 30. aprillini 2021. a 2212,75 eurot ja jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulud maakohtus (riigilõiv 550 eurot, õigusabikulud 420 eurot) ja ringkonnakohtus (riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 240 eurot) ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vähendas kohus otsuse resolutsiooni p-s 3 viivist põhinõudelt 4609,90 eurot alates 21.02.2019 kuni 30.04.2021. a 807,30 euroni, s.o VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse põhjenduste p 7 viimase lause kohaselt on kohus leidnud, et viivisenõue tuleb rahuldada ja viivis välja mõista põhinõudelt 4609,90 eurot 0,06% päevas. Otsuse resolutsiooni p 3 on üllatuslik ja põhjendamata. Hageja palus viivise välja mõista alates 21.02.2019 kuni 30.04.2021 põhinõudelt 4609,90 eurot, mitte 6454,76 eurolt nagu kohus põhjenduste p 6 esimeses lauses väidab. Ebaõige on ka menetluskulude poolte endi kanda jätmine.
5.T. Kõrts vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tegemist alusetu rikastumisega tavainimese arvelt. Võlatunnistusele alla kirjutades ei mõistnud kostja tagajärgi, sest oli psüühiliselt ebastabiilne. Kostja võttis laenu ja alustas koheselt ka selle tagasi maksmisega. Iga kuu võeti kostja töötasust maha vastav summa. Kahjuks seda kõike ei arvestata. Nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Kostja vastas maakohtule, et on nõus kompromissi sõlmimisega, kui viivist vähendatakse VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrani. Kostja sissetulek on 0 eurot, sest töövõimetushüvitis lõppes 21.11.2022 ja uut ei ole määratud. Kostja ei ole võimeline töötama, sest tervis on läbi. Maakohtus pakutud 25-eurone summa oli reaalne võimalus võla tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja ja seda hagi osalise rahuldamise (otsuse resolutsiooni p 1) kostjalt ajavahemiku 21.02.2019-30.04.2021 eest väljamõistetud viivise suuruse (otsuse resolutsiooni p 3) ja menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas (otsuse resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamise, kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 21.02.2019-30.04.2021 eest väljamõistetud viivise suuruse ja menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 21.02.201930.04.2021 eest 2212,75 eurot ning jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue hõlmab endas ka seda, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline, st vastuolulised ei tohi olla kohtuotsuse põhjendused, samuti kohtuotsuse põhjendused ja kohtuotsuse resolutsioon. Praegusel juhul on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõudeid ning see on toonud kaasa osaliselt ebaõige kohtuotsuse.
9.Hageja nõudis kostjalt viivise (0,06% päevas) väljamõistmist põhinõudelt 4609,90 eurot. Maakohus leidis, et viivise määr 0,06% päevas (ca 21,9% aastas) ei ole ebamõistlikult suur ning hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhinõudelt 4609,90 eurot tuleb rahuldada. Siinjuures on õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on kohtuotsuse põhjendava osa p-s 6 ekslikult leidnud, et hageja nõudis viivist põhinõudelt 6454,76 eurot. Selline maakohtu seisukoht on vastuolus hagiavalduses märgitud nõudega, samuti kohtuotsuse põhjendava osa ps 7 tuvastatuga, mille kohaselt tuleb viivis mõista välja põhinõudelt 4609,90 eurot. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 kohaselt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt 4609,90 eurot ajavahemiku 21.02.2019-30.04.2021 eest 807,30 eurot. Kohtuotsuse põhjendavas osas puudub aga arvutuskäik viivise 807,30 eurot kujunemise kohta (viivise määr)
ning põhjendused hagi osalise rahuldamise kohta. Kuna maakohus tuvastas kohtuotsuse põhjendava osa p-s 7, et hageja viivise nõue määraga 0,06% päevas on põhjendatud, siis tulnuks kohtuotsuse resolutsioonis kostjalt välja mõista viivis 2212,75 eurot (vt hagiavalduses märgitud viivise 2212,75 eurot arvutuskäik). Maakohtu otsuse vastuolulisust kinnitab ka see, et kohtuotsuse resolutsiooni p 4 kohaselt on maakohus mõistnud kostjalt välja edasiulatuva viisise alates 01.05.2021 jällegi määras 0,06% päevas (s.o erinevalt kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 märgituga). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kohtuotsuse põhjendava osa ja kohtuotsuse resolutsiooni vastuolu tõttu on hageja viivise nõue põhjendamatult rahuldatud osaliselt. Hagi kuulub seetõttu täielikult rahuldamisele.
10.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on maksnud hagiavalduselt riigilõivu 550 eurot ning lepingulise esindaja kulu suurus on 420 eurot. Menetluskulude suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista maakohtus kantud menetluskulude katteks 970 eurot.
11.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning sellest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on maksnud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 280 eurot ning kulutanud õigusabile ringkonnakohtus 240 eurot (2x120, sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtus õigusabile kulunud aeg 2 tundi on põhjendatud ja vajalik (sh õigusabi tunnimäär) ning kostjalt tuleb välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku 520 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.