lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-6905/19

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-6905/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1136
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-21-6905

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse avalikult teatavaks 28. september 2022, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T K vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

9712,08 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja:

C K, e-post: xxx T K (IK xxx, elukoht xxx)

Kostja:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T Kilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 6454, 76 eurot (põhinõue 4609,90 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 1844,86).
3.Välja mõista T Kilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (4609, 90 eurot) alates 21.02.2019-30.04.2021 summas 807, 30 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
4.Välja mõista T Kilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (4609, 90 eurot) alates 01.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1.Hagiavalduse kohaselt ja sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse nr xxx, 28.11.2017.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Väikelaen Nr. xxx, 18.09.2014 Väikelaen Nr. xxx, 18.06.2015 Väikelaen Nr. xxx, 26.11.2015 , mille alusel Kostja võlgnes hagejale 6094,90 € ja viivised summas 1860,98 €. Kompromissileping / Võlatunnistuses hageja loobus osaliselt viivistest 16,12 € ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust 7939,76 € (6094,90 € + 1844,86 €) osamaksetega. Lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 20 €. Kostja tasus 1505 €. Seega on kostjal tasumata kompromissist tulenev 4609,90 € ja 1844,86 €. Lepingu p 2.4 sätestab, et lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus.
2.Lepingus punktis 3.1 järgi, kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kohustus tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut. Kohustus muutus sissenõutavaks 20.02.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tuleb tasuda viivist 0,060% päevas. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 p 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 1132 lg 2, 578 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista välja lepingust xxx tulenev võlgnevus 6454,76 € s.h põhinõue 4609,90 € ja sisse nõutavaks muutunud viivis 1844,86 €, viivised põhinõudelt alates 21.02.2019 kuni 30.04.2021 summas 2212,75 € ja sissenõudekulu 35. Edaspidi viivis põhinõudelt alates 01.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

II KOSTJA VASTUS

3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. xxx AS võtsin 3 väikelaenu, milliseid asusin koheselt ka tagasi maksma. Olin tööl ja minu töötasust peeti igakuiselt kinni panga poolt ära näidatud summad. Töölt lahkudes vajusin depressiooni ja ei suutnud selgelt mõelda. Auto, millise ostsin tööl käimiseks, läks katki ja müüsin ta maha. Edasi tuli osaline töövõimetus. Olen püüdnud leida endale tööd, kuid kahjuks tervislik seisund ei võimalda tööl käia. Hetkel olen arvel Eesti Töötukassas ja osalen töökoha otsingutel. Sissetulek praktiliselt puudub. Elan tütrele kuuluvas elamus ja olen oma abikaasa ülalpidamisel.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Poolte vaheline võlasuhe on käsitletav võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna. Kompromissis on välja toodud selle aluseks olev võlasuhe (xxx AS väikelaenud Nr. xxx, Nr. xxx ja Nr. xxx) ja pooled on tasumise kohustuse ümber kujundanud. Kompromissi p 2.2. sisaldab deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 mõistes, kuna kostja on kompromissis toodud nõuet tunnistanud. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused. Sarnane on lepingu p 2.4, mille kohaselt lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus.

5.Pooled ei vaidle selle üle et nad on sõlminud 28.11.2017 kompromissilepingu nr xxx, kompromissi sisu ja ulatuse üle, ning selle üle, et kostja on kompromissis sätestatud kohustust rikkunud (jätnud maksmata osamaksed). VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kompromissilepingu p 3.1. järgi juhul, kui võlgnik ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Järelikult on kompromissis toodud summad tervikuna muutunud sisse nõutavaks ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 6454, 76 eurot (põhinõue 4609,90 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 1844,86).
6.Hageja nõuab kostjalt viivist ja on mh. palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (6454, 76 eurot), samas kui eeltoodud summa 6454, 76 eurot koosned põhinõudest on 4609,90 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivisest 1844, 86 eurot. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus viivist nõuda ainult põhinõudelt 4609,90 eurot. Pooled on lepingu p-s 3.2. kokku leppinud viivise määras 0,060% päevas. Kostja väitel on viivis ebamõistlikult suur. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 3-2-1-118-16 p 17).
7.Eeltoodu alusel ei saa lugeda kolmekordset seadusjärgset viivise määra, 0,06 % ebamõistlikuks. Lisaks on hageja viivise suurust piiranud põhinõude summaga. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Seega tuleb viivise nõue rahuldada ja viivis välja mõista põhinõudelt 4609,90 eurot 0,060% päevas.
8.Kuna VÕS § 578 lg 2 alusel on pooled kostja laenulepingutest tulenevad kohustused ümer kujundanud, ei oma tähendust kostja väited, mis puudutavad tema poolt väidetavalt tasutud laenumakseid ja taotlus nõuda pangalt välja info tema poolt tasutud laenumaksete kohta, jääb rahuldamata.

IV MENETLUSKULUD

9.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2023 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja