Osaühing Aktiva Finants hagi J. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
958,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), esindaja Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]) Kostja: J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. P.lt (P.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks COOP Finants AS ja kostja vahel 21.05.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L17463 tulenev võlgnevus 902,56 eurot (millest 539,95 eurot põhivõlg, 61,23 eurot intressi võlg, 15 eurot sissenõudmiskulud, 6 eurot laenuhaldustasu, 280,38 eurot kohtuotsuse 19.01.2023 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista J. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 20.01.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 539,95 eurot) 19,9% aastas.
Jätta 25 euro ulatuses rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi J. P. vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
5.Jätta hageja menetluskulud 97,3% ulatuses J. P. kanda ja 2,75% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda. Kostja J. P. menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.
6.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 445 eurot (245 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).
7.Mõista J. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks välja 432,99 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on J. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates
Tsiviilasi nr 2-22-104054 kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajal on viivisemäär 10,25% aastas.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale J. P.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 03.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. P.lt 1050,82 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 06.04.2022 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohtu nõudmisel hageja, OÜ Aktiva Finants, esitas 03.05.2022 põhjendatud hagi J. P. vastu põhivõlgnevuse 539,95 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning tasus täiendavalt riigilõivu.
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-104054
3.Pärnu Maakohus 27.06.2022 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 20.07.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks 05.08.2022 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 19.08.2022 kell 24.00.
4.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja taotlenud hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamist ega ennistamist.
5.Hageja hagiavalduses taotleb teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 21.05.2019 tarbijakrediidilepingu nr L17463, mille alusel kostja sai laenu 1000 eurot. Kostja kohustus tagastama COOP Finants AS-ile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal tekkis võlgnevus alates 3. osamaksest 20.08.2019 kuni 6. osamakseni 20.11.2019. 08.11.2019 andis laenuandja kostjale kuni 25.11.2019 täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 28.11.2019 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. COOP Finants AS loovutas 29.11.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt laenuandjale põhiosa katteks laekunud 45,05 eurot ja hagejale on kostja teinud makseid 415 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjalt välja mõista: - lepingust tuleneva võlgnevuse 539,95 eurot; - intressi võlgnevuse 20.08.2019 kuni 20.11.2019 61,23 eurot; - sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot; - laenuhaldustasu 6,00 eurot; - viivise viimasele tagasimaksele järgnevast päevast alates s.o 11.06.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.05.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 203,55 eurot; - viivise alates 04.05.2022 kuni põhinõude summas 539,95 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 19,9% aastas. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6; § 113 lg 1, § 1132 lg 2.
8.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 245,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma käibemaksuta, 3 tundi, tunnihind 120 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-104054 Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Asjaoludega õiguslikult põhjendama osas jätab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldamata.
11.Hagis märgitud asjaoludel on poolte vahel laenulepingust (tarbijakrediidileping) tulenev võlaõigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 416 lg 1 ja § 196 lg-te 1 ja 2 alusel laenuandja võib tarbijaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on jätnud tasumata vähemalt kolm järjestikust laenumakset ja ei ole kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg-st 5 ja § 189 lg-st 1 tulenevalt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuet loovutada, nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele.
12.Hageja õiguseellane on oma majandus- ja kutsetegevuse raames andnud kostjale laenuks kokkulepitud summa. Kostjal laenusaajana on kohustus saadud rahasumma tagastada ning maksta laenulepingus kokkulepitud intressi. Kostja ei ole laenu osamakseid ega intressi nõuetekohaselt maksnud. Seega on kostja lepingut rikkunud. Esialgne võlausaldaja on kohustuste täitmiseks andnud kostjale täiendava tähtaja. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, oli laenuandja õigustatud lepingu erakorraliselt (ennetähtaegselt) üles ütlema. Kostja on kohustatud võlausaldajale tasuma enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse, tagastama tasumata laenujäägi ja maksma sellelt intressi (viivist). Hagiavalduse kohaselt on kostjale teatatud nõude hagejale loovutamisest ning kostja on osaliselt nõuet uuele võlausaldajale ka täitnud.
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-104054
13.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 539,95 eurot ja intressi võlgnevus 61,23 eurot.
14.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega nõuab põhivõla summalt 539,95 eurot viimasele tagasimaksele järgnevast päevast alates s.o 11.06.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.05.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 19,9%. Hageja nõue hagiavalduse esitamise seisuga 03.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 203,55 eurot kostjalt väljamõistmiseks on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
15.Hageja palub lisaks alates 04.05.2022 kuni põhinõude summas 539,95 eurot täitmiseni mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas. Perioodil 04.05.2022 kuni 19.01.2023 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 539,95 eurolt viivis lepingujärgses määras 19,9% aastas täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 76,83 eurot. Seega kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 280,38 eurot, kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
16.Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise lepingus kokkuleptud määras 19,9% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
17.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagejal märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 9.3. Hageja toob esile, et on saatnud kostjale võlateatiseid 10.12.2019 - tasulise kirja saatmine 20 eurot, 14.02.2020 - tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 15.04.2020 – tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lisaks on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
18.Kohus leiab, et hageja nõue on sissenõudmiskulude osas osaliselt õiguslikult põhjendamatu. Lepingu üldtingimuste punktis 9.3. nähakse ette, et lepingujärgse makse tasumisega 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-104054 viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste hüvitise tasumist vastavalt laenuandja hinnakirjas toodud määra(de)le ja/või laenuandja poolt kantud tegelike kulutuste hüvitamist (sh võlgade sissenõudmise teenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/või kohtutäituri tasud). Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 märgitakse, et maksetega hilinemisega kaasneb Coop Finants AS-i õigus nõuda vastavalt hinnakirjale võlgnevusega seoses meeldetuletuskirja saatmise teenustasu 5 eurot. Maksete tasumata jätmisel võivad lisanduda täiendavad sissenõudmiskulud, sh võlgade sissenõudmisteenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/ või kohtutäituri tasud. Seega on lepingus kokkulepitud meeldetuletuskirja saatmise tasuks 5 eurot ning hagejal on õigus nõuda kolme kirja saatmise eest kokku 15,00 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole asjaoludega põhjendanud võlgnikult makseviivitusega tekkinud muude kulude hüvitamise nõuet. Sisuliselt on tegemist hageja bürookulude ja igapäevase tegevuse kuludega. Hageja loetleb mitmeid e-kirju ja telefonikõnesid võlgnikule, sellises mahus kõnede ja kirjade vajadust ei ole hageja põhjendanud. Lisaks kohus juhib tähelepanu, et võla sissenõudmisega seotud kulud on vähemalt osaliselt kaetud kostjalt lepingu alusel nõutava laenuhaldustasuga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 15,00 euro ulatuses. Ülejäänud 25 euro osas kohus jätab hageja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude rahuldamata. See tähendab, et kohus tagaseljaotsusega rahuldab hagi osaliselt.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud kohus jaotab poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 97,3% ulatuses, samas ulatuses kohus jätab kostja kanda hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
22.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirjas kinnitab, et kõik kulud on seotud selle tsiviilasjaga. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-104054 käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.
23.Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga. Hageja lepinguline esindaja kulutas aega 3 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1,5 tunni ulatuses. Kohus järgnevalt analüüsib esindaja ajakulu põhjendatust kulude nimekirjas nimetatud toimingute kaupa. 1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi; Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa kohus ka hagimenetluses määrata hageja maksekäsu kiirmenetluse kuludeks 20 eurost suuremat summat ning esindaja ajakulu kulude suuruse määramisel tähtsust ei oma. 2) Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5 tundi ja 3) Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule – 1 tund. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja punktides 2 ja 3 märgitud ülesannete täitmise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine, seda pidi hageja esindaja tegema juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks ning seega alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ja analüüsimise ajakulu sisaldub juba maksekäsu kiirmenetluse kuludes. Sisuliselt seisneb hagiavalduse kirjalik vormistamine varem väljatöötatud hagiavalduse teksti täiendamises kostja isikuandmetega ja arvaandmetega lepingu ning võlgnevuse kohta, see ei nõua õigusalast eriharidust.
24.Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega ning esindaja poolt täidetud, erinevaid kutsealaseid oskusi nõudvat ülesannete keskmisena asjakohane. Eeltoodu alusel lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas180,00 eurot (ilma käibemaksuta) (=1,5 tundi x 120 eurot).
25.Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 445,00 eurot (245,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu).
26.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 432,98 eurot, mis on 97,3% hageja menetluskuludest.
27.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
28.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-104054 ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.