Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-22-142188
Lahendi tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2023, Narva kohtumaja
Kohtunik
Andres Hallmägi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T Ri vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
708,87 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, rk: 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinna linn
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, e-post: [email protected] Kostja: T R (ik xxx; elukoht: xxx)
2-22-142188 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
AS PlusPlus Capital (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi T Ri (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 15.03.2022 kompromissilepingu-võlatunnistuse nr x. Hagejal oli võlgniku vastu nõue tulenevalt 26.03.2021. a krediidikontost nr x, mille alusel kostja võlgnes hagejale 367,58 eurot ja viivised 171,28 eurot. Kuna kostja võlga kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissilepingu-võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt ühe euro viiviste nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega ja kompromisssummas 537,86 (367,58 + 170,28) eurot. Sellele lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt ei tasu, muutub kompromissisumma tasumata osa kohe sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja volitas sisse nõudma kostjalt võlga PlusPlus Baltic OÜ-d. PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kolm võlateatist 24.05.2022, 08.08.2022 ja 17.10.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile x. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) kompromissisumma põhivõlgnevuse 367,58 eurot, 2) lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, 3) kompromissisumma viivised 170,28 eurot, 4) viivised 50,51 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 367,58 eurot osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06% päevamääralt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 15.03.2022 lepingust x tulenev võlgnevus kompromissisummas 547,86 eurot (s.h põhinõue 367,58 eurot, enne 15.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 170,28 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), viivised põhinõudelt 367,58 eurot alates 16.05.2022 kuni 30.12.2022 50,51 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot ning hagi esitamise 2(4)
2-22-142188 ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 367,58 eurolt alates 31.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hageja sai kohtudokumendid kätte 3.01.2023 AETi (avaliku e-toimiku) kaudu. Hageja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 17.01.2023 kohtule vastust hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 101, 108, 113 lg 1,§ 1132 lg 2 p 3 ja TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5*120 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 175 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. 3(4)
2-22-142188 Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 375 eurot, s.h riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.