18. jaanuar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-13730
Tsiviilasi
R. I. hagiavaldus S. F. (F.) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
9863,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
R. I. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja T. V.
Kostja
S. F. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja V. H.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Istung 08.11.2022.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata S. F. (F., isikukood XXX) 28.11.2022.a taotlus tõendi vastuvõtmiseks.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista S. F.lt (F., isikukood XXX) R. I. (isikukood XXX) kasuks 9863 (üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kolm) eurot ja 74 (seitsekümmend neli) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud S. F. (F., isikukood XXX) kanda.
Välja mõista S. F.lt (F., isikukood XXX) R. I. (isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 1326 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kuus) eurot.
6.Jätta rahuldamata R. I. (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulu 414 (nelisada neliteist) eurot kindlaksmääramiseks ja S. F.lt (F., isikukood XXX) R. I. (isikukood XXX) kasuks väljamõistmiseks.
7.Välja mõista S. F.lt (F., isikukood XXX) R. I. (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 1876 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 1 (10)
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.R. I. (hageja) esitas 21.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse S. F. (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 1-5). Kohus jättis hagi 29.12.2020 käiguta (dtl 40). Hageja esitas 14.01.2021 hagi puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (dtl-d 44-52). Kohus võttis 15.01.2021 hagi menetlusse (dtl 60). Kostja vastas 27.01.2021 hagile (dtl-d 65-68). Eelistung toimus 18.11.2021 (dtld 106-112). Hageja esitas 03.12.2021 hagiavalduse täienduse (dtl 117). Kostja esitas täiendava vastuse hagile 30.12.2021 (dtl-d 141-145). Kohtuistung toimus 08.11.2022 (dtl-d 488-505).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Kostja ja K. A. (vana nimega G. F.) olid 2015.a abielus ning tahtsid 2015.a märtsis osta korterit asukohaga XXX. Kostja ja K. A. palusid selleks hagejalt laenu. Kostja ja K. A. olid hageja sugulased, mistõttu oli hageja nõus võtma nende jaoks pangast laenu, kui kostja ja K. A. tagastavad hagejale laenusumma koos laenuga seotud kulutustega, milleks olid lepingutasu ja intress. Hageja võttis Swedbank AS-ilt laenu 10 000 eurot, maksis lepingutasu 150 eurot ja kandis pangalt saadud raha kostja kontole 06.03.2015 ja 07.03.2015. Hageja andis 09.03.2015 kostjale korteri ostmiseks veel 2000 eurot. Kostja ja K. A. ostsid 13.03.2015 korteri asukohaga XXX ning nad kanti ühisomanikena kinnistusraamatusse 23.03.2015. Kostja ja K. A. lahutasid 2020.a mais abielu ja jagasid vara 2020.a juulis. Kostja ei tagastanud pärast seda hagejale pangast võetud raha ega maksnud kinni kulutusi. Hageja tasus pangale kokku 12 174,37 eurot, millest 10 000 eurot oli laen, 150 eurot lepingutasu ja ülejäänud summa intressid. Kostja võlgneb hagejale kokku 14 174,37 eurot. Hageja nõuab kostjalt nimetatud summast poole tagastamist, sest laen oli kostjale ja K. A.ile antud ühiselt. Hageja tasus 2018.a veebruaris kostja 28.07.2018 Türgi reisi eest 1264,30 eurot ja kostja poja A. F. eest 331,03 eurot. Kostja ja tema poja kindlustuse eest maksis hageja 41,92 eurot. Hageja nõuab kostja reisikulude hüvitamist ning poole kostja poja reisikulude hüvitamist. Kostja võlgneb hagejale 2018.a Türgi reisi eest 1471,70 eurot. Hageja tasus 2019.a kostja 23.07.2019 Türgi reisi eest 1109 eurot ja kostja poja A. F. eest 349,74 eurot. Hageja nõuab kostja reisikulude hüvitamist ning poole kostja poja reisikulude hüvitamist. Kostja võlgneb hagejale 2019.a Türgi reisi eest 1283,87 eurot. Kostja lubas reiside eest tasuda raha, aga ei ole vaatamata hageja meeldetuletusele hagejale midagi maksnud. Kostja lapse kulude eest vastutavad kostja ja K. A. ühiselt, mistõttu jagab hageja lapse eest tasutud summad pooleks. Kokku nõuab hageja kostjalt 9842,76 euro tasumist (dtl-d 2-4). Abikaasad kostja ja K. A. tulid 2015.a veebruaris hageja korterisse Narvas ning näitasid korteri asukohaga XXX plaane, kuulutust ja müügitingimusi. Kostja ja K. A. tahtsid seda korterit osta ja palusid hageja abi ning raha korteri ostmiseks. Kostja ja K. A. olid hageja sugulased. Hageja oli nõus võtma kostja ja K. A.i jaoks pangast laenu, kui kostja ja K. A. tagastavad talle laenu koos sellega seotud kulutustega sama tähtaja jooksul, milliseks hagejale annab laenu pank. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe hageja korteris Narvas 2015.a veebruaris. Hageja ja Swedbank AS sõlmisid 05.03.2015 väikelaenulepingu 15-016322-VL laenusumma 10 000 eurot võtmiseks intressimääraga 18% aastas laenu tagastamise tähtpäevaga 09.03.2020. Väikelaenulepingu ja selle maksegraafiku järgi oli krediidi kogukulu viie aasta kohta 15 512,15 eurot. Lepingutasu väikelaenulepingu eest oli 150 eurot. Swedbank AS tasus väikelaenulepingu alusel 05.03.2015 hageja kontole 10 000 eurot ja debiteeris hageja kontolt väikelaenulepingu järgi lepingutasu summas 150 eurot. Hageja kandis 06.03.2015 kostja kontole 5000 eurot selgitusega „korteri ostmiseks“ (на покупку квартиры). Hageja kandis 2 (10)
07.03.2015 kostja kontole 5000 eurot selgitusega „korteri ostmiseks“ (на покупку квартиры). Hageja kandis 09.03.2015 kostja kontole 2000 eurot selgitusega „korteri ostmiseks“ (на покупку квартиры). Kokku kandis hageja kostjale üle 12 000 eurot, millest 10 000 eurot oli saadud laenuna pangast ja 2000 eurot oli hageja raha. Kostja ja K. A. ostsid 13.03.2015 korteri asukohaga XXX ning nad kanti ühisomanikena kinnistusraamatusse 23.03.2015. Ajavahemikus 05.03.2015 kuni 07.11.2016 tagastas hageja Swedbank AS-ile laenu osamaksetena, tasus Swedbank AS-ile intressi laenusumma kasutamise eest ja lepingutasud. Kokku hageja tasus Swedbank AS-ile laenu tagastamiseks ja laenuga seotud makseid 12 174,37 eurot, millest laenusumma katteks läks 10 000 eurot, lepingutasude katteks 232,50 eurot, laenu ennetähtaegse tagastamise tasu katteks 4,03 eurot, intresside katteks 1937,84 eurot. Abikaasad kostja ja K. A. pidid hagejale tagastama kokku 14 174,37 eurot neile korteri ostuks antud rahas ja selle pangast laenamise eest tasutud tasude eest. Kostja ja K. A. lahutasid 2020.a mais abielu, pärast mida sai hageja K. A.iga kokkuleppele poole eelnimetatud summa tagastamiseks, kuid kostjaga kokkuleppele ei saanud. Seega võlgneb kostja hagejale 7087,19 eurot. Abikaasad kostja ja K. A. tulid 30.-31.12.2017 hagejale külla tema Narva korterisse. Kostja ja K. A. kurtsid, et nende laps on tihti haige ja suvel oleks hea sõita soojale maale mere äärde, kuid neil polnud selleks raha. Kostja ja K. A. palusid hagejalt abi turismifirmas soodsa variandi leidmisel ja reisi eest tasumisel. Kostja lubas, et tagastab hagejale enda perekonna reisimise eest tasutud raha lähiajal kohe, kui tekib võimalus. Poolte kokkulepe oli suuline, see sõlmiti 2017.a detsembri viimastel päevadel hageja korteris Narvas ja selle juues viibisid hageja, kostja ja K. A.. Hageja leidis 2018.a veebruaris reisi Türki ning talle anti turismifirmas allahindlus 6% viie inimese peale reisi ostmisel. Hageja näitas reisibüroo pakkumist kostjale ja K. A.ile. Kostja ja K. A. nõustusid sellega. Hageja sõlmis 27.02.2018 reisibürooga X OÜ lepingu Türgi reisiks 28.07.2018-10.08.2018 viie inimese peale: hageja, hageja poeg R. I., kostja, kostja poeg A. F. ja kostja abikaasa K. A. kogusummaga 5732,16 eurot. Hageja tasus reisi eest reisibüroo arve nr 102 osamaksetega: 27.02.2018 500 eurot, 02.03.2018 500 eurot, 25.06.2018 4493 eurot, kokku 5493 eurot. Reisibürooga sõlmitud lepingu kohaselt oli tasu kostja eest 1345 eurot ja kostja poja eest 352,16 eurot, millest tuli maha arvestada allahindlus 6%. Hageja tasus kõigi reisijate kindlustuse eest 104,79 eurot. Hageja tasus seega kostja eest 1264,30 eurot (1345-6%=1264,30) ja kostja poja eest 331,03 eurot ning kostja ja tema poja kindlustuse eest 41,92 eurot. Seega on kostja võlg hageja ees reisi eest 1492,70 eurot (kostja kulud 1264,30 eurot + kostja poja kuludest 331,03 eurot pool, see on 165,52 eurot + kostja kindlustus 41,92 eurot + kostja poja kindlustusest 41,92 eurot pool, see on 20,96 eurot = 1492,70 eurot). Kõik reisijad, sealhulgas kostja, tema poeg A. F. ja abikaasa K. A. käisid 28.07.2018 - 10.08.2018 Türgis ja reis meeldis neile. Abikaasad kostja ja K. A. tulid 30.12.2018 hagejale külla tema Narva korterisse. Kostja ja K. A. palusid, et nad tahaksid sõita suvel Türki samasse kohta, mis 2018.a. Kostja lubas, et tagastab hagejale enda perekonna reisimise eest tasutud raha lähiajal kohe, kui tekib võimalus. Poolte kokkulepe oli suuline, see sõlmiti 30.12.2018 hageja korteris Narvas ja selle juues viibisid hageja, kostja ja K. A.. Hageja, kostja ja K. A. otsisid reisibüroodest paremat varianti, sest kostja õe kaudu saadud reisipakkumine oli kallis. Hageja, kostja ja K. A. leidsid 30.12.2018 sobiva pakkumise reisibüroos X OÜ ja kostja sõlmis samal päeval reisibürooga lepingu Türgi reisile kestusega 23.07.2019-02.08.2019 hotelli Delphin Deluxe, kus nad käisid eelmisel aastal, viie inimese peale: hageja, hageja poeg R. I., kostja, kostja poeg A. F. ja kostja abikaasa K. A. kogusummaga 4785,74 eurot. Hageja tasus reisi eest reisibüroole 4785,74 eurot osamaksetega: 30.12.2018 300 eurot, 31.12.2018 3785 eurot, 27.02.2019 300 eurot, 29.03.2019 400 eurot. Reisibürooga sõlmitud lepingu kohaselt oli tasu kostja eest 1109 eurot ja kostja poja eest 439,74 eurot. Hageja tasus seega kostja eest 1109 eurot ja kostja poja eest 349,74 eurot. Seega on kostja võlg hageja ees reisi eest 1283,87 eurot (kostja kulud 1109 eurot + kostja poja kuludest 349,74 eurot pool, see on 174,87 eurot = 1283,87 eurot). Kõik reisijad, sealhulgas kostja, tema poeg A. F. ja abikaasa K. A. käisid 23.07.201902.08.2019 Türgis ja reis meeldis neile. Reiside eest ei ole hagejale raha tagastatud. Kostja lubas K. A.ile, et tasub hagejale kogu nende perekonna reisikulud 2018 ja 2019 reiside eest kohe, kui talle saadetakse arved. K. A. saatis kostjale arved, kuid kostja ei ole reiside eest hagejale raha tagastanud. Kostja võlgneb hagejale reiside eest kokku 2776,57 eurot. Hageja saatis 03.08.2020 kostjale kirjaliku nõude reiside raha tagastamiseks (dtl-d 45-50).
3 (10)
Alusetud on kostja väited hageja nõuete väidetava aegumise kohta ja selle kohta, et aegumise tähtajad algavad iga üle kantud summa osas hageja poolt kostjale vastava summa ülekandmisest. Pooled leppisid kokku, et abikaasad tagastavad hagejale laenusumma koos kõigi laenuga seotud kulutustega sama tähtaja jooksul, milliseks hagejale annab laenu pank. Swedbank AS andis hagejale laenu viieks aastaks kuni 09.03.2020. Selleks ajaks pidi kostja laenusumma koos lepingutasu ja intressidega hagejale tagastama. Nõue muutus sissenõutavaks alles 10.03.2020. Aegumistähtaeg mööduks 10.03.2023. Hagi on kohtusse esitatud 21.09.2020, seega aegumistähtaja jooksul. Järelikult hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole hagejale tagastanud laenuks võetud 12 000 eurot ega mistahes osa sellest. Kostja ei ole andnud enda endisele abikaasale K. A.ile raha laenu hagejale tagastamiseks. Hageja teada kulutas kostja 08.11.2018 ja 09.11.2018 pangast sularahas välja võetud summad pärandiks saadud korteri XXX, remondiks, mis oli elamiskõlbmatus seisundis. Kostja korteris remonti teinud ehitaja soovis saada töö eest tasu ainult sularahas. Poolte vahel oli võlasuhe Türgi reiside eest 2018 ja 2019 raha tagastamiseks. Kostja lubas korduvalt suuliselt tagastada hagejale raha Türgi reiside eest ja isegi kirjutas sellest oma endisele abikaasale 20.09.2019 e-kirjas (dtl-d 80-81). Abikaasad kostja ja K. A. pidid hagejale tagastama korteri ostuks antud summa koos kõigi kulutustega kogusummas 14 174,37 eurot. Hagi esitamise ajal ei olnud see summa hagejale tagastatud. Kostja ja K. A. on laenu eest võrdselt vastutavad. Hageja jagas seetõttu võlasumma pooleks. K. A. nõustus hagejale tagastama poole laenust ja sellega seotud kuludest 7087,19 eurot. Kui kostja ja K. F. elasid koos, siis K. F. pidevalt pöördus hageja poole raha laenamiseks seoses sellega, et neil ei jätkunud raha elamiseks. Kuna hagejal on alaealine poeg, kellel lapsepõlvest on tuvastatud raske puue, siis hageja andis K. F.le ja kostjale raha tingimusega, et nad lähiajal tagastavad selle. Kostja ja K. A. tagastasid hagejale lisaks laenuks võetud summasid ja jäid isegi nende eest võlgu. Kui K. F. tagastas hagejale elamiseks võetud raha, nõudis kostja K. A.ilt, et ta paluks hagejalt jälle raha juurde. Kostja ja K. A. olid pidevalt võlgades ja seetõttu nad korteri ostmiseks võetud laenu tagastamiseni ei jõudnudki (dtl 117).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt. Hageja tegi kostja arveldusarvele ülekande 06.03.2015 summas 5000 eurot, 07.03.2015 summas 5000 eurot ja 09.03.2015 summas 2000 eurot. Aegumine algab kolme aasta pärast peale iga tehtu ülekandest kostja arveldusarvekontole. Hageja kandis laenu kostja arvelduskontole selleks, et tema koos enda abikaasaga (hageja tütar) saaks osta korteri. Kostjal tekib küsimus, millal kostja koos abikaasaga pidi laenu tagastama. Kohustuse täitmise aega ei olnud kindlaks määratud ja see ei tulenenud kohustuse olemusest. Kostja pidi kohustuse täitma mõistliku aja jooksul. Poolte vahel oli võlasuhe, mille raames kostja pidi tagastama antud hageja poolt laenu võimalikult kiiresti. Eluliselt ei ole usutav, et hageja andis laenu ja hakkas seda nõudma alles viie aasta pärast, tasudes ise seejuures pangast võetud laenu. Kostja on hagejale laenu tagastanud hageja tütre K. A.i kaudu, kes on kostja endine abikaasa. Kostja maksis laenu tagasi sularahas. Kostja võttis 08.11.2018 ja 09.11.2018 enda arveldusarvelt välja 12 800 eurot, millest 12 000 eurot andis kostja hagejale võetud laenu katteks. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja ei võta õigeks hageja nõuet, mis on seotud Türgi reisi eest 2018.a ja 2019.a. Poolte vahel puudus võlasuhe, mille alusel on võimalik järeldada, et kostjal oli kohustus tasuda raha tagasi hagejale. Hageja ei ole tagastamise kohustust tõendanud (dtl-d 67-68). Kostja ja K. A.i abielu ajal hakkas kostja andma oma palka üle abikaasale, et tema seda käsitleks. Kostja on K. A.ile 2017.a üle kandnud 19 000 eurot ja 2018. 13 000 eurot. Mõned kuud sellest maksis kõik maksud ja arved kostja, mõned kuud K. A.. Kostja ja K. A.i vahel oli suuline kokkulepe, kui K. A.il sellest summast midagi üle jääb, hakkab ta hagejale tagastama, et hageja saaks laenu tagasi maksta. K. A. ütles kostjale, et hakkab seda laenu katma. Kui kostja ja K. A. läksid 2019.a märtsis lahku, siis maksis kostja kuni 2020.a maini kõik K. A.i maksud ja jätkas korteri maksmist. Kostja kohustus oli jätkata korteri maksmist. Kokkulepe oli suuline. K. A. ütles, et hakkab katma sellest rahast, mis jääb üle, hagejale laenu 12 000 eurot. Kostja pöördus oma ema poole, kui kostja ja K. A. tahtsid korterit osta. Kostja ema ei aidanud. K. A. leppis hagejaga, kes on K. A.i ema, kokku, tuli kostja juurde ja ütles, et tema ema annab neile raha. Kostja ütles, et tema ei saa nii palju teenida 4 (10)
praegu, sest töötab väga vähe ja tal ei ole niisugust summat. K. A. ütles, et nad hakkavad raha tagastama nii, nagu saavad. Kui kostja hakkas rohkem teenima, hakkas kostja raha K. A.ile üle kandma. K. A. ütles tollal, et hakkab sellest summast katma. Kostja ei oska öelda, palju K. A. andis oma emale raha edasi ja kas ta üldse andis raha edasi. Pool summast, mis oli vaja maksta, oli kostja oma. Summa peaks olema väiksem, kui K. A. midagi hagejale on andnud. Hagejaga otseselt ei ole rahateemal rääkinud, kostja rääkis läbi K. A.i. Kostja ei ole sõlminud mingeid kokkuleppeid, kostja kontole on tehtud ainult ülekanded. Kostja hagejaga mingitest tähtaegadest ei rääkinud. Kokkulepe oli see, et tagastame nii nagu saame. Kokkulepet, et mingiks kindlaks tähtajaks tuleb tagasi maksta, ei olnud. See oli kõik pere sees ja öeldi, et maksate siis, kui saate. Kostja pandi esimese reisiga fakti ette. K. A. ütles, et lähme ja pärast maksame tagasi. Kostja ütles, et annab oma parima, et see raha välja teenida. Teine reis oli võetud detsembris. Kostja ja K. A. läksid lahku märtsis. Kostja esialgu keeldus reisile minemas, sest neil olid omavahel pingelised suhted. Hageja palus, et kostja teeks seda poja jaoks. Kostja saab aru, et see on aus, et see summa tuleb tagastada. Ei ole nõus, kui seda summat nii suurena nõutakse. Kostja ei peaks hüvitama kogu summat, mida tema käest nõutakse. Kostja sai isalt päranduseks kaks korterit Maardus. Kostja müüs ühe korteri maha ja leppis hagejaga läbi K. A.i kokku, et nad tagastavad summad hagejale. K. A. ütles, et hageja tahab saada sularaha. Kostja ja K. A. võtsid kaks korda välja 6400 eurot. Teises korteris oli remont. Nad ütlesid, et kõik 12 000 kulus remondi peale. Kostja ei ole sellega nõus, remondile läks ligikaudu 6000 eurot. Kahel korral välja võetud summad on üle antud K. A.ile laenu tagastamiseks. K. A. ütles, et ta tagastab, kostja ütles OK. Kostja ei tea, kas K. A. andis raha hagejale üle (dtl-d 106-110). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja laenas Swedbank AS-lt raha, mis laekus hageja arveldusarvele 05.03.2015; kostja ja K. A. abikaasadena said hagejalt raha korteri ostuks kolme ülekandega 06.03.2015, 07.03.2015 ja 09.03.2015; kostja ja K. A. abikaasadena ostsid 23.03.2015 korteri asukohaga xxx; kostja ja K. A. käisid koos poja A. F.ga Türgi reisil 2018.a ja 2019.a, mille eest tasus hageja. Kostja leiab, et kostja ja K. A. ei leppinud hagejaga kokku korteri ostuks saadud raha tagastamise tingimusi. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korteri ostuks antud raha tuli tagastada koos lepingutasude ja intressidega ning hiljemalt 09.03.2020. Poolte vahel puudus kokkulepe raha tagastamise osas Türgi reiside eest. Kostjale laekus pärandina saadud korteri müügist 2018.a novembris raha. Kostja võttis oma pangakontolt kahel järjestikusel päeval välja 12 800 eurot. Kostja soovis tagastada pärandvara arvel laekunud rahast hageja poolt 2015.a üle kantud raha. Hageja oli oma tütrele K. A.ile avaldanud soovi saada raha tagasi sularahas. Seetõttu tellis kostja pangalt sularahana eelnimetatud summa. Kostja käis SEB panga Magistrali kontorisse tellitud sularahal järel 08.11.2018 üksinda ja 09.11.2018 koos abikaasa K. A.iga. Mõlemal korral andis kostja sularaha abikaasale, et ta tagastaks raha hagejale. Kostja kandis aastatel 2017 ja 2018 märkimisväärsed summad oma abikaasa K. A.i arvele: 2017.a kokku 19 124 eurot ja 2018.a 13 040 eurot (Lisa 1 ja 2). Alates 2019.a ei olnud kostja peres juttu sellest, et hagejale peaks raha tagastama. Kostja eeldab, et K. A. andis sularahana või ülekannetena hagejalt korteri ostuks saadud raha tagasi. Hagejale on raha tagastanud täies ulatuses nii kostja kui ka K. A.i eest. Hageja hakkas nõudma kostjalt raha alates kostja ja K. A.i ühisvara jagamise hetkest. Hageja esitas oma kirjaliku nõude kostja vastu 03.08.2020. Samal päeval tehti kinnistusraamatusse omanikukanne K. A.i kohta korteriomandile asukohaga xxx. Hagiavaldusest ei nähtu, et laen oleks olnud väljastatud tähtajaliselt. Seetõttu oleks hageja pidanud laenulepingu esmalt korraliselt üles ütlema. Samuti on esitamata hageja poolt nõude alus raha nõudmiseks Türgi reiside eest (dtl-d 143-145). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kohus määras 08.11.2022 kohtuistungil pooltele tõendite kohta täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 28.11.2022 (dtl 493). Kohus ei määranud pooltele tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja esitas 28.11.2022 kohtule taotluse dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks, milleks oli 28.07.2020 ühisvara jagamise kokkulepe, mille poolteks olid kostja ja K. A. (endise nimega F.) (dtl-d 511-515 – taotlus, dtl-d 517-526). Kostjale olid teada asjaolud, millega ta enda vastuväiteid põhjendas. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, mis takistasid tal dokumentaalset tõendit kohtule varem esitamast. Tõend oli võimalik esitada 18.11.2021 5 (10)
istungil määratud tõendite esitamise tähtaja jooksul või tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul enne 08.11.2022 istungi toimumist. Tõendi vastuvõtmine toob kaasa menetluse lahendamise viibimise, sest tõendi vastuvõtmise korral peab kohus tõendi osas ära kuulama hageja, mis toob kaasa otsuse teatavakstegemise aja tühistamise. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata kostja 28.11.2022 taotluse dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks.
5.Pooled ei vaidle, et hageja kandis kostja pangakontole 06.03.2015, 07.03.2015 ja 09.03.2015 tehtud maksetega 12 000 eurot (dtl 19 – hageja pangakonto väljavõte). Seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostjale pangaülekandega tasutud 12 000 eurot anti üle laenuna, mis tuli kostjal ja K. A.il koos kuludega tagastada hageja ja Swedbank AS-i vahel 05.03.2015 sõlmitud väikelaenulepingu 15-016322-VL tähtajaks, see on hiljemalt 09.03.2020. Kohus on seisukohal, et hageja ja Swedbank AS-i vahel 05.03.2015 väikelaenulepingu 15-016322-VL sõlmimine on tõendatud laenulepingu dokumendiga (dtl 18). Laenulepingu dokumendist nähtuvalt leppisid hageja ja Swedbank AS kokku laenu tagastamise tähtajas kuni 09.03.2020 (dtl 18).
7.Kostja ei esitanud 27.01.2021 vastuses hagile vastuväiteid laenulepingu sõlmimise väitele (dtl 67). 18.11.2021 eelistungil avaldas kostja, et kostjal ja K. A.il oli kokkulepe, et K. A. hakkab kostja poolt K. A.ile üle kantud raha arvel hagejale laenu tagastama, kui midagi üle jääb (dtl 108). 30.12.2021 menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et kostja ja K. A. ei leppinud hagejaga kokku korteri ostuks saadud raha tagastamise tingimusi ning et kostja ei nõustu hageja väitega, et korteri ostuks antud raha tuli tagastada koos lepingutasude ja intressidega ning hiljemalt 09.03.2020 (dtl 143). Kostja on väitnud nii 27.01.2021 vastuses, 18.11.2021 eelistungil kui ka 30.12.2021 menetlusdokumendis, et ta on laenu tagastanud. Kohus leiab, et kostja 30.12.2021 menetlusdokumendis esitatud vastuväited on vastuolus kostja poolt 27.01.2021 vastuses ja 18.11.2021 eelistungil avaldatuga. Kostja 27.01.2021 ja 18.11.2021 vastuväidetest nähtuvalt ei vaidle kostja vastu sellele, et hageja on 12 000 eurot andnud üle laenuna, st tagastamise kohustusega. 30.12.2021 menetlusdokumendis on kostja üldsõnaliselt esitanud vastuväite, mille kohaselt ei nõustu kostja väitega, et korteri ostuks antud raha tuli tagastada koos lepingutasude ja intressidega ning hiljemalt 09.03.2020. Kohtu hinnangul on üldsõnaliselt esitatud vastuväitega kostja vaidlustanud laenulepingu sõlmimise, mitte üksnes laenulepingu tingimused. Seega vajab laenulepingu sõlmimise asjaolu ja laenulepingu tingimuste sisu tuvastamist tõendite põhjal. Tunnistaja K. A.i antud ütlustest nähtuvalt andis hageja kostjale 12 000 eurot üle laenuna, st tagasimakse kohustusega (dtl-d 499-501). Kostja andis vande all järgmise seletuse: „R. ütles, et võtab laenu ja et tagastate nii, nagu saate. [---] Meil oli päris palju tööd ja mu kontole hakkasid tulema suuremad summad. Kandsin need summad samuti üle endisele naisele. Tema ütles, et hakkab katma sellest meie võlga R. ees. [---] Ma endise abikaasa käest küsisin, kuidas R. tahab seda raha kätte saada. 2018. aasta novembris saime selle korteri maha müüdud ja mu endine abikaasa ütles, et ta soovib saada sularahas summa, mida me soovime tagastada. [---] Ma tean, et R. I. võttis laenu pangast. Oli kokkulepe, et meie K.ga tagastame selle summa, kui meil on võimalus, koos kuludega“ (dtl-d 494496). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused ja kostja vande all antud seletused sisaldavad teavet, mille kohaselt hageja andis kostjale 12 000 eurot üle laenusummana ning raha tuli tagastada koos kuludega. Kostja vande all antud seletuse ja tunnistaja ütluste vahel puudub vastuolu. Kohus loeb tunnistaja ütluste ja kostja vande all antud seletusega tõendatuks, et hageja andis kostjale üle 12 000 eurot laenusummana, mis tuli kostjal ja K. A.il tagastada koos kuludega. Tunnistaja K. A.i andis järgmised ütlused: „Me olime rääkinud sellest, et me tagastame kõik protsentidega, kui lõpeb ema laen 2020. aastaks. Kui on võimalik, siis anname raha ka igakuuliselt, et kui jääb mingi raha, siis maksame kohe“ (dtl 500). Kostja andis vande all järgmise seletuse: „Oli kokkulepe, et meie K.ga tagastame selle summa, kui meil on võimalus, koos kuludega“ (dtl 496). Tunnistaja ütlused ja kostja seletus ei ole vastuolus osas, mille kohaselt võis laenu tagastada igal ajal, kui võimalik. Kostja seletustest ei nähtu kostja väited selle kohta, kas laenu tagastamiseks oli kokku 6 (10)
lepitud mingi tähtaeg. Seetõttu puudub tunnistaja ütluste ja kostja seletuse vahel vastuolu ning kostja vande all antud seletus ei lükka ümber tunnistaja ütlusi. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et laenu võis tagastada igal ajal, kuid laen tuli tagastada hagejale hiljemalt 2020.a hageja ja Swedbank AS-i vahel 05.03.2015 sõlmitud väikelaenulepingu 15-016322-VL tähtaja jooksul. Hageja ja Swedbank AS-i vahelise laenulepingu tähtaeg oli 09.03.2020 (dtl 18). Hageja, kostja ja K. A.i vahelise laenulepingu tähtaeg oli seega 09.03.2020. Kohus märgib, et hagejal oleks kostja vastu laenusumma ja kulude tasumise nõue ka siis, kui pooled ei oleks kokku leppinud tagastamise tähtajas kuni 09.03.2020. Poolte avaldatu kohaselt tuli hagejale tagastada 12 000 eurot koos kuludega. Seega ei leppinud pooled kokku hagejale tasu ehk intressi maksmises laenu eest. Laenuleping, mille järgi tuleb laen tagastada siis, kui see on võimalik, on VÕS § 398 lg 2 mõistes tähtajatu laenuleping, mille täitmist on võimalik nõuda ilma selle ülesütlemisest ette teatamata. Hageja nõudis 03.08.2020 kostjalt laenu tagastamist, mida saab lugeda laenulepingu ülesütlemiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 2 järgi (dtl-d 12-14).
8.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 09.03.2020, millest tulenevalt möödub aegumistähtaeg 09.03.2023. Hagi esitati 21.09.2020, mis peatas aegumise kulgemise. Seetõttu ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on kandnud Swedbank AS-iga sõlmitud väikelaenulepingu alusel kulusid 2174,37 eurot. Hageja on tõendanud 05.03.2015 sõlmitud väikelaenulepingu 15-016322-VL alusel tehtud intressimaksete, lepingutasu ja enneaegse tagastamise tasu kogusumma tõendanud enda pangakonto filtreeritud väljavõttega (dtl 21).
10.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus on seisukohal, et hageja, kostja ja K. A. leppisid kokku hagejale 14 174,34 euro tagastamises laenuna. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kostja ja K. A.il oli VÕS § 396 lg 1 ja 82 lg 1 järgi kohustus tasuda hagejale hiljemalt 09.03.2020 14 174,34 eurot.
11.Kostja põhjendab vastuväiteid hagile sellega, et K. A. on hagejale laenusumma tagastanud raha arvel, mida kostja regulaarselt K. A.i pangakontole 2017.a ja 2018.a kandis ning kostja arveldusarvelt 08.11.2018 ja 09.11.2018 välja võetud 12 800 euro arvelt, millest 12 000 eurot andis kostja üle K. A.ile laenu tagastamiseks. Hageja on kostja väitele vastu vaielnud. Tunnistaja K. A. on andnud ütlused, mille kohaselt ei ole ta kostjalt sularaha saanud ning hagejale laenu tagastanud. Kui laenuandja on tõendanud laenusumma üleandmise laenusaajale, on laenusaaja koormis tõendada laenusumma tagastamine. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub laenusumma tagastamise kohustuse täitmiseks raha üleandmine hageja R. I.le. Tunnistaja K. A.i pangakonto väljavõtetest ei nähtu hagejale raha tasumist, mida saaks lugeda laenusumma tagastamise kohustuse täitmiseks (dtl-d 478-485). Kostja vande all antud seletused ei sisalda teavet selle kohta, millal ja millises summas on K. A. hagejale laenu tagastamise kohustuse täitmiseks raha üle andnud. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest K. A.i poolt laenusumma 14 174,34 eurot osalist või tervikuna tagastamist hagejale. 7 (10)
12.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt 09.03.2020 sissenõutavaks muutunud laenusummast 14 174,34 eurot poole tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7087,17 eurot.
13.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja hüvitab 2018.a ja 2019.a toimunud Türgi reisi kulud oma pere osas. Kostja avaldas 27.01.2021 vastuses hagile, et poolte vahel puudub võlasuhe ja tagastamise kohustus on tõendamata (dtl 67). 18.11.2021 eelistungil avaldas kostja, et see on aus, et see summa tuleb tagastada, kuid kui seda summat nii suurena nõutakse, siis kostja muidugi ei ole nõus (dtl 109). 30.12.2021 menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et poolte vahel puudus kokkulepe raha tagastamise osas Türgi reiside eest (dtl 143). Eeltoodust tulenevalt on kostja vaielnud vastu reisikulude hüvitamise kokkuleppe olemasolule. Hagejal on koormis tõendada lepingu sõlmimine, mille alusel ta kostjalt kulude hüvitamist nõuab. Tunnistaja andis 2018.a reisiga seoses järgmised ütlused: „Arutasime seda kolmekesi ja ema ütles, et ta maksab enda ja mu venna eest ning meie maksame enda eest. [---] Puhkusereisi eest maksis lõplikult minu ema. Meil oli kokku lepitud, et tähtajaks maksame meie oma osa ja ema maksab oma osa. See oli esimese reisi puhul. Me ei suutnud oma osa maksta. Mina helistasin S.le mitu korda ja tuletasin meelde, et peame emale maksma reisiraha. Emaga oli kokkulepe, et reisraha maksame talle tagasi ühe aasta jooksul“ (dtl-d 501-502). Tunnistaja andis 2019.a reisiga seoses järgmised ütlused: „Ema küsis S. käest, et kas ta on nõus selle summaga, kas broneerime kohe või veel mõtleme. Abikaasa ütles, et ta on nõus. Telefoni teel ta saatis oma puhkusegraafiku ja pangakaardiga maksis S. broneeringu eest. Ma ei mäleta, kui palju ta maksis, see oli väike osa, 100-150 eurot. Meil olid sellised tingimused, et lõplikult oli vaja maksta kaks nädalat enne puhkusereisi. Meil oli aega, et koguda seda raha. Jaanuaris aga muutus minu endise abikaasa käitumine ja raha küsimus oli ka muutunud. Ta ei saatnud mulle enam nii palju raha, jättis suurema osa endale. Aprillis ta juba maksis elatist. Mina olin üliõpilane ja mul ei olnud sellist vaba raha, Puhkusereisi eest maksis lõplikult minu ema. [---] S. küsis, et kuidas me maksame reisiraha, kui me oleme lahku läinud, kas ta maksab meie eest või ainult enda eest. Sellest, et ta ei taha reisile minna, seda ta ei öelnud (dtl-d 501-502). Kostja andis vande all järgmised seletused: „Mõlemal korral, kui käisime Türgis, oli see R. poolne initsiatiiv. Ütleme nii, et lapse terviseks. Esimest korda pandi mind fakti ette. Teisel korral hakati uurima minekut ja mina ütlesin, et minul raha ei ole. R. ütles, et me oleme ju pere ja küll me hakkama saame. Raha tagastamisest tol hetkel juttu ei olnud. [---] Ma mõtlesin, et see on õige teha, kui maksan nende reiside eest R.le raha tagasi. Ma kirjutasin 20.09.2019 endisele abikaasale kirja. Ma ei tasunud seda raha seetõttu, et pärast seda hakkasid nad nõudma seda raha koos korterilaenuga“ (dtl-d 495-496). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega on tõendatud kostja nõustumine reisikulude kandmisega. Kohus arvestab seejuures, et kostja on pidanud kulude tasumist õigeks, sealhulgas avaldanud seda ka vande all (dtl-d 109, 495-496). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja valmisolek hüvitada reisikulud ilma lepingulise aluseta, mistõttu arvestab kohus tunnistaja ütlusi koosmõjus kostja avaldatuga. Kohus leiab, et hageja on tõendanud hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe 2019.a ja 2019.a Türgi reiside kulude hüvitamise osas. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud reisikulude suuruse kuludokumentidega (dtl-d 15-17, 22-29). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu reisikulu 2776,57 eurot hüvitamiseks ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
14.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
8 (10)
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse hageja kasuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulust 1740 eurot ja riigilõivust 550 eurot; menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulunud 19,3 tundi; tunnitasu suurus 90 eurot (dtl-d 529-530). Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 550 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 550 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud ajavahemikus hagi esitamisele eelnevast konsultatsioonist (hagi esitati 21.09.2020) kuni 08.11.2022 istungil esindamiseni toiminguid mahus 19,3 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja ja esindaja vaheline suhtlus enne hagi koostamist ja kohtule esitamist on vajalik ja põhjendatud toiming hagiavalduse koostamise osana. Hagi koostamine ja esitamine on vältimatult vajalik toiming õiguste kohtuliku kaitse saamiseks. Kohtu hinnangul oli kohtuasi vähese mahuga ning madala õigusliku keerukusastmega. Asja vähest mahtu ja keerukusastet arvestades on hagiavalduse ettevalmistamise, kohtule esitamise ja hagi puuduste kõrvaldamise ajakulu osaliselt mittevajalik ja põhjendamatu. Põhjendatud ja vajalik aeg sarnase mahu ja keerukusastmega kohtuasjas nõuetekohase hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 4 tundi. Konsultatsioonile, hagi koostamisele, lisade korrastamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg on põhjendamatu 1,7 tunni ulatuses. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja esitas 14.01.2021 hagiavalduse täienduse. Kohus on seisukohal, et tegemist oli vajaliku toiminguga, kuivõrd vastasel juhul oleks hageja õigused jäänud õiguskaitseta. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamise korral oleks olnud puudustega hagi esitamine välditav. Asja maht väike ja õiguslikult madala keerukusastmega. Seda arvestades on toimingu tegemise ajakulu osaliselt mittevajalik ja põhjendamatu. Põhjendatud ja vajalik aeg sarnase mahu ja keerukusastmega kohtuasjas sarnase toimingu tegemiseks on 2 tundi. 14.01.2021 hagi täiendamisele, lisade korrastamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg on põhjendamatu 2,1 tunni ulatuses. Kohtuniku taandamise taotluse koostamisega seonduvalt on hageja esindajal olnud ajakulu 0,8 tundi. Kuivõrd taandamise taotlus oli alusetu, on selle esitamisega seonduv ajakulu 0,8 tundi mittevajalik ja põhjendamatu. Kohus leiab, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning nende ajakulu on vastavuses toimingute sisu, asja mahu ja keerukusastmega. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 14,7 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära suurus on 90 eurot tunnis, arvestades menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja kulu suurust 1737 eurot ja ajakulu 19,3 tundi (1737:19,3=90). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 90 eurot tunnis ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu suurus on seega 1323 eurot (tunnitasu 90 eurot x ajakulu 14,7 tundi = 1323 eurot). Hageja esindaja on teinud registripäringuid 3 euro väärtuses, mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus määrab eeltoodut arvestades lepingulise esindaja kulu suuruseks 1326 eurot (1323+3=1326). Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 414 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejalt kostja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega 9 (10)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.