Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-130975
Kohtuasi
MAASTIKUHOOLDUS MTÜ hagi osaühing ADORA GRUPP vastu osakapitali sissemakse tagastamise ja viivise nõudes MAASTIKUHOOOLDUS MTÜ hagi osaühingu ADORA GRUPP, SBS Team OÜ, OÜ S&S ja Osaühing Stabil Business (äriregistrist kustutatud) vastu kahju hüvitamiseks ja tehingute kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MAASTIKUHOOLDUS MTÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja MAASTIKUHOOLDUS MTÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 80408442), seaduslik esindaja PJ, lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja I osaühing ADORA GRUPP (registrikood 10419668), seaduslik esindaja TK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata MAASTIKUHOOLDUS MTÜ hagi osaühingu ADORA GRUPP vastu osakapitali sissemakse tagastamiseks summas 7000 eurot. Teha selles osas uus määrus, millega võtta vastu MAASTIKUHOOLDUS MTÜ loobumine nõudest osaühingu ADORA GRUPP vastu osakapitali sissemakse tagastamiseks summas 7000 eurot ja lõpetada selle nõude osas tsiviilasja menetlus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata MAASTIKUHOOLDUS MTÜ hagi osaühingu ADORA GRUPP vastu osakapitali sissemakse tagastamisega seotud viivisenõudes ning saata selles osas tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määrus osakapitali sissemakse tagastamise ja sellega seotud viivisenõudega seonduvate menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse punktid 1 ja 3 ) ning saata selles osas tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
4.Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2) ja sellega seotud menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse punktid 2 ja 4). Saata tsiviilasi samale maakohtule MAASTIKUHOOLDUS MTÜ hagi osaühingu ADORA GRUPP, SBS Team OÜ, OÜ S&S ja Osaühingu Stabil Business vastu kahju hüvitamiseks ja tehingute kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib resolutsiooni punkti 1 osas esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 427, § 372 lg 5, § 178 lg 1). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MAASTIKUHOOLDUS MTÜ (hageja) esitas 18.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu ADORA GRUPP (kostja I) vastu 6400 euro saamiseks. Kohus tegi 24.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja I esitas 08.09.2020 vastuväite. Seoses vastuväitega lõpetati 14.09.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja I vastu, milles palus välja mõista põhivõla 7000 eurot, viivise 29.09.2020 seisuga 1074,36 eurot ja edasiulatuva viivise. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja 30.10.2018 kostja I pangakontole osakapitali sissemaksena 7000 eurot. Kostjal I oli kohustus kanda hageja kostja I osanike nimekirja või alternatiivselt tagastada hagejale osakapitali sissemaksena tasutud 7000 eurot. Kostja I ei ole hagejat 18.08.2020 seisuga osanike nimekirja kandnud ega ka sissemakset tagastanud.
3.09.11.2020 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus mõista kostjalt I välja põhivõla, mis on täpsustamisel, viivise 29.09.2020 seisuga, mis on täpsustamisel ja edasiulatuva viivise. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja I poolt 12.11.2018 sõlmitud kinnistute registriosa numbritega 2319605, 3160834 ja 20117201 võõrandamislepingud ja nende alusel tehtud registrikanded. Hagiavalduse täienduse kohaselt kanti hageja kostja I osanikuna äriregistrisse 29.10.2020. Hagejale on tekkinud kostja I viivituse tõttu kahju, mille suurust ei oska hageja hetkel välja
tuua. 12.11.2018 on kostja I sõlminud kinnistute registriosa numbritega 2319605, 3160834 ja 20117201 võõrandamislepingud. 12.11.2018 tehingu ja kostja I osanike nimekirja kandmisega viivituse eesmärk oli kostja I varatuks muuta. Kostjal I võivad puududa vahendid käesoleva tsiviilasja otsusest tuleneva nõude rahuldamiseks. Hageja tugineb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lõigetele 1 ja 2 ja TsMS § 369.
4.18.05.2021 esitas hageja kohtule taotluse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse KIMBUTAJA OÜ ja kaasata kostjana menetlusse IS. Taotluse kohaselt vastutab kostja I juhatuse liige IS osakapitali sissemakse tagastamise eest solidaarselt kostjaga I (ÄS § 1931 lg 2). 18.01.2021 võõrandas hageja oma osaluse kostjas I KIMBUTAJA OÜ-le, mistõttu tuleb viimane kaasata menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel.
5.18.05.2021 istungil avaldas hageja, et ta loobub võlanõudest summas 7000 eurot, kuna seda ei saa enam nõuda.
6.01.06.2021 esitas hageja kohtule avalduse, milles avaldus, et kuna hageja sai kostja I osanikuks, siis tuleb menetlus täitmisnõude osas lõpetada, ning jätkata menetlust kahju hüvitamise ning tehingute tagasivõitmise osas.
7.07.09.2021 toimus maakohtus istung. Pärast maakohtu istungit esitas hageja 07.09.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja ja märkis, et ta palub rahuldada hageja nõude põhiosa viiviste osas ja osakapitali sissemakse tagastamisega viivitamise tõttu mõista kostjalt I välja viivised 1188,13 eurot.
8.14.09.2021 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles märkis lisaks kostjale I kostjatena SBS Team OÜ (kostja II), OÜ S&S (kostja III) ja Osaühingu Stabil Business (äriregistrist kustutatud 20.12.2021) (kostja IV). Hageja palus mõista kostjalt I välja põhivõla (täpsustamisel), 14.09.2021 seisuga viivise (täpsustamisel) ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 12.11.2018 sõlmitud kinnistute võõrandamislepingud, millega läksid kostja I omandist välja kinnistud registriosa numbritega 3160834, 20117201 ning 2319605. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja II ja kostja III vahel sõlmitud 25.02.2019 kinnistute võõrandamislepingud, millega läks kostja II omandist välja kinnistu registriosa numbriga 3160834. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja II ja kostja IV vahel 27.02.2019 sõlmitud kinnistute võõrandamislepingud, millega läksid kostja II omandist välja kinnistud registriosa numbriga 20117201 ning 2319605. Hageja palus kanda registriosadesse nr 3160834, 20117201 ja 2319605 omanikuks kostja I, sealjuures asendada kostja III nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 3160834 kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada kostja IV nõusolek kinnistute registriosa numbritega 20117201 ja 2319605 kannete muutmiseks kohtuotsusega. Lisaks esitas hageja taotluse tõendite väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I tahtlikult varatuks muudetud. 20.10.2018 kandeavalduse rahuldamise tulemusel olnuks hageja osa 73 % kostja I osakapitalist. Osanikuna registreerimise viivituse tulemusel tekkis hagejal kahju 73 % summast, milles kostja I osakapital on perioodil 30.10.2018-29.10.2020 vähenenud. Kuna hagejale ei ole raamatupidamise dokumente kättesaadavaks tehtud, siis puudub hagejal teadmine, milline on kahju täpne suurus. Hageja esitab kahjuhüvitise nõudesumma hetkel 10 000 eurot.
Kinnistute võõrandamise tehingutega muudeti kostja I varatuks ning hagejal puudub võimalus oma nõuet kostja I osas toimuvas täitemenetluses tulemuslikult maksma panna. Hageja tugineb TMS § 187, § 188, § 189, § 193 ja TsMS § 369. Kuna tehingute tagasivõitmise hagi esitamine on ajaliselt piiratud, saab sellise hagi menetlusse võtta ka ilma konkreetse täitedokumendita, kui on alust eeldada, et täitedokument saadakse. Hageja esitas kostja I vastu muuhulgas osakapitali tagastamise nõude, mille tagastamise asemel on kostja I kandnud hageja kostja I osanike nimekirja. Seega on ilmne, et hageja menetluskulud jäävad sissemakset puudutavas osas kostja I kanda. Kuna kostja I on varatu, siis ei vii sissenõude pööramine tõenäoliselt hageja nõude rahuldamiseni. Kostja I vastus
9.Hageja kandis kostjale I 30.10.2018 kahe ülekandega 7000 eurot. Sama päeva õhtul allkirjastasid RV ja PJ (hageja juhatuse liige) avalduse osakapitali tõstmiseks ja uue osaniku registreerimiseks. Tartu Maakohtu registriosakond ei kinnitanud avaldust, kuna esitamata oli panga poolt kinnitatud maksekorraldus. Lisaks leiti, et RV ei olnud enam kostja I osanik, sest päev varem oli kohtutäitur Kaire Põlts müünud RV osaluse emapakkumisel Foxtertakso OÜ-le. Enampakkumise akti alusel kinnitati 01.11.2018 uueks osanikuks Foxtertakso OÜ ja osaniku otsuse alusel sai juhatuse liikmeks IS. Pärast seda on möödunud pea kaks aastat ja hageja ei ole kordagi juhtinud tähelepanu sellele, et osakapital on suurendamata ja tema osalus äriühingus ei kajasta. Samuti pole hageja kordagi sissemakset kostjalt I tagasi nõudnud. 15.10.2020 esitas kostja I Tartu Maakohtu registriosakonnale uue avalduse osakapitali suurendamiseks, et registreerida hageja 7000 euro suurune osa äriühingu osanike nimekirjas. 29.10.2020 tehti hageja kostja I osanikuks kandmise kohta kanne äriregistris (osalus 19,72 %). Hageja on võõrandanud oma osaluse KIMBUTAJA OÜ-le. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 13.10.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagi kostja I vastu võla nõudes läbi vaatamata seoses hagiavalduse tagasivõtmisega. Lisaks jättis maakohus hagi kostja I, kostja II ja kostja III vastu menetlusse võtmata. Maakohus jättis menetluskulud võla/täitmisnõude osas kostja I kanda. Menetluskulud kahjuhüvitise ja tehingute tühisuse tuvastamise nõudes jäid hageja kanda.
11.Kohus selgitas, et 18.05.2021 toimunud kohtuistungil loobus hageja oma võlanõudest kostja I vastu, kuna kostja I täitis nõude. Kostja I on 02.06.2021 seisukohas välja toonud, et hageja on saanud kostja I osanikuks. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 lg 1 alusel. Kohus selgitas määruses menetluse lõpetamise tagajärgi.
12.Kohus tutvunud 14.09.2021 hagiavaldusega, leidis, et see ei vasta TsMS nõuetele ning avaldus on oluliste puudustega, mistõttu keeldub kohus hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. Hagiavalduses on esitatud kahju hüvitamise nõue. Kohus on hagejale kohtuistungil selgitanud, et kahjunõue kostja I vastu saaks olla ainult osaühingu praegustel osanikel, mitte hagejal. Täiendavalt ei ole hageja selgelt välja toonud faktilisi asjaolusid, millest lähtuvalt ta kostja I vastu on kahju hüvitamise nõude esitanud, mh võttes seejuures
arvesse, et hageja on soetanud osaluse 7000 euro eest, kuid võõrandanud selle 7500 euro eest. Samuti on ebaselge hagi ese, kuivõrd hageja ei ole selgelt välja toonud, milline kahju, millises ulatuses ja millisel põhjusel on hagejale tekkinud. Hagi eseme ebaselgus on hagiavalduse oluline puudus, mida ei ole hageja kõrvaldanud kohtu poolt tähelepanu juhtimise kiuste ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib kohus keelduda.
13.Hageja on täiendavalt esitanud tehingute tühisuse tuvastamise hagi, mille osas on kohus selgitanud hagejale ka kohtuistungil, et hagejal puudub alus nõuda tehingu tagasivõitmist äriühingu nimel, keda hageja ei esinda. Olles ka kostja I osanik ei ole alust tal sekkuda tehingusse, mille pooleks ta ei ole. Määruskaebus
14.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada osakapitali sissemakse tagastamist puudutava hagi läbi vaatamata jätmise osas ning kahju hüvitamist ja tagasivõitmist puudutava hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas. Samuti palus hageja tühistada maakohtu määruse osas, milles hagi menetlemisest keeldumisega seotud menetluskulud jäeti tema kanda. Hageja palub jätkata tsiviilasja menetlust sissemakstud osakapitali tagastamise nõudes ning võtta menetlusse 09.11.2020 ja 14.09.2021 esitatud nõuded.
15.Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega hagist loobumise osas. Hageja ei ole esitanud kostja I vastu nõuet kandmaks hagejat kostja I osanikuks. Kohus on menetlusse võtnud hageja nõude kostja I kohustamiseks tagastada 30.10.2018 hageja poolt kostja I kontole tasutud osakapitali sissemakse koos viivistega. Hageja möönab, et on 18.05.2021 toimunud kohtuistungil loobunud oma esialgsest nõudest 7000 eurot puudutavas osas, kuid ei ole kohtult taotlenud haginõudest loobumist või hagi läbivaatamata jätmist. Vastupidiselt, hageja on soovinud menetlust jätkata ja palunud kostjalt I välja mõista osakapitali sissemakse tagastamisega viivitamisest tuleneva viivitusintressi. Isegi kui hageja kostja I osanikuks saamisega saaks lugeda hageja nõude osakapitali sissemakse tagastamise osas lõppenuks, ei saa hageja nõuet lugeda lõppenuks viiviste osas. Määrus tuleb menetlust lõpetavas osas tühistada.
16.Tsiviilasjas nr 2-21-13929 on maakohus teinud 05.11.2021 määruse, millega on rahuldanud KIMBUTAJA OÜ avalduse kostja I vastu dokumentidega tutvumiseks. KIMBUTAJA OÜ on menetluskulude nõude loovutanud hagejale. Seega on hagejal lisaks käesolevas asjas esitatud kahjunõudele olemas ka potentsiaalne täitedokument, millest tulenevaid nõudeid ei pruugi olla võimalik kostja I vara arvelt täita. Samuti on käesolevas asjas tehtud kohtumäärusega jäetud menetluskulud kostja I kanda. Hagejal on olukorras, kus täitemenetlus on kostja I osas raskendatud või võimatu, õigus sekkuda kõigi kostjate vahelistesse tehingutesse ja taotleda, et kohus tehingud TMS § 187 jj alusel kehtetuks tunnistaks. Hagejal peab olema võimalus ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning esitada vara tagasivõitmise hagi juba enne tsiviilasjas tehtava täitedokumendi jõustumist ja oma õiguste kaotamist. Puudub vaidlus, et hageja on oma nõuded kostjate vaheliste tehingute kehtetuks tunnistamiseks esitanud esmakordselt juba 09.11.2020 ja täiendanud oma esialgset nõuet 14.09.2021 menetlusdokumendis. Hageja osanikuna kostja I osanike nimekirja kandmisega viivitamisel tekkis kahju ikkagi hagejal, mitte aga kostja I tänasel osanikul. Osaluse võõrandamise hetkeks oli kahju juba tekkinud. Hageja kanti kostja I osanike nimekirja pärast kostja I varatuks muutmist. Kahjustatud isikuks on hageja, mitte tänane osanik.
17.Hageja on esitanud kohtule taotluse tõendite väljanõudmiseks. Millises ulatuses hagejale kahju täpselt tekkis, saab hageja välja tuua siis, kui kohus on hageja poolt soovitud tõendid välja nõudnud.
18.Kaevatava määruse kohaselt puudub hagejal alus nõuda tehingu tagasivõitmist äriühingu nimel, keda hageja ei esinda. Hageja ei nõua tehingute kehtetuks tunnistamist äriühingute nimel, keda hageja ei esinda. Hageja on kostja I osas vähemalt potentsiaalne võlausaldaja ja täitemenetluses sissenõudja. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks TMS § 187 jj alusel kehtetuks kostjate vahelised tehingud, kui hagejat kostja I võlausaldajana kahjustavad. Menetluse edasine käik
19.Maakohus küsis määruskaebusele seisukohta kostjalt I. Kostja I määruskaebusele vastust ei esitanud.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
21.Hageja on määruskaebemenetluses esitanud ringkonnakohtule tõendi, et kostja I suhtes on 29.04.2022 KIMBUTAJA OÜ avalduse alusel alustatud täitemenetlust 034/2022/1309. Sissenõudja nõue on 450 eurot ning sissenõudja on loovutanud nõude kostja I vastu hagejale. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et hageja loobus kostja I vastu esitatud võla nõudest, st nii osakapitali sissemakse tagastamise nõudest summas 7000 eurot kui ka sellega seotud viivise nõudest. Hageja on määruskaebuses seisukohal, et osakapitali sissemakse tagastamise nõudes ja sellega seotud viivise nõudes tuleb menetlust jätkata. Ringkonnakohus on arvamusel, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja loobus kostja I vastu esitatud osakapitali sissemakse tagastamise nõudest summas 7000 eurot. Hageja on avaldanud seda 18.05.2021 istungil ja see tuleneb ka hageja 01.06.2021 avaldusest. Hageja on ka ise määruskaebuses möönnud, et ta loobus nõudest 7000 eurot puudutavas osas. Kuigi maakohus on määruse põhjendavas osas loobumise vastu võtnud ja märkinud, et menetlus tuleb lõpetada, on ta kohtumääruse resolutsioonis ekslikult jätnud nõude hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Kuna hageja loobus hagist kostja I vastu 7000 euro nõudes, mitte ei võtnud hagi tagasi, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostja I vastu osakapitali sissemakse tagastamise, summas 7000 eurot, nõudes läbi vaatamata, vaid selles osas tuleb menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1).
24.Kuigi hageja 01.06.2021 avaldusest võib järeldada, et ta loobub kogu ulatuses osakapitali sissemakse tagastamisega seotud nõudest (s.t ka viiviste osas), tuleneb hageja poolt 07.09.2021 maakohtule esitatud avaldusest, et ta siiski soovib osakapitali sissemakse tagastamise viivitamise tõttu viiviste väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda käsitleda kui viivise nõudest loobumise tagasivõtmist. Riigikohus on 12.06.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 (p 18) selgitanud, et kuni loobumistaotluse lahendamiseni, on
hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta. Kuna hageja teatas enne maakohtu määruse tegemist, et ta soovib viivisenõude menetlemist, siis leidis maakohus ebaõigesti, et hageja loobus viivise nõudest. Kuna maakohtu määrus kuulub selles osas tühistamisele, siis ei oma tähendust asjaolu, et määruse põhjendustes käsitles maakohus hageja avaldust nõudest loobumisena, kuid määruse resolutsioonis jättis nõude tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagi kostja I vastu osakapitali sissemakse tagastamisega seotud viivisenõudes ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks.
25.Kuna tsiviilasi saadetakse osakapitali sissemakse tagastamisega seotud viivise nõude osas maakohtule menetluse jätkamiseks, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ka osakapitali sissemakse tagastamise ja viivise nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada, kuna menetluskulude jaotus määratakse kindlaks lõpplahendi tegemisel (TsMS § 173 lg 1).
26.Maakohus keeldus kahju hüvitamise ja tehingute kehtetuks tunnistamise nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on 13.09.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17452 (p 11) selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid. Samuti on Riigikohus märkinud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud lahendada asja sisuliselt (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamiskohustust täitnud.
27.Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja oma osaluse kostjas I 18.01.2021 KIMBUTAJA OÜ-le. Äriregistri andmetest nähtuvalt on alates 02.05.2022 nimetatud osa omanik Magic Money OÜ. Maakohus märkis, et kahjunõue kostja I vastu saaks olla ainult kostja I praegustel osanikel, mitte hagejal. Ringkonnakohus viitab, et TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Maakohus on jätnud oma seisukoha sisuliselt põhjendamata ega ole sealjuures viidanud ühelegi õigusnormile. Lisaks ei ole maakohus analüüsinud, kas sellisel juhul võiks kohaldamisele tulla TsMS § 210 lg 2, mis sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust.
28.Samuti märkis maakohus, et hageja ei ole selgelt välja toonud faktilisi asjaolusid ning ebaselge on hagi ese, kuna üheselt ei ole välja toodud, milline kahju ja millises ulatuses on hagejale tekkinud. Ringkonnakohus märgib, et hageja on 14.09.2021 hagiavalduses tuginenud asjaolule, et hageja osanikuna registreerimise viivituse tulemusel tekkis hagejal kahju 73 % summast, milles kostja I osakapital on perioodil 30.10.2018-29.10.2020 vähenenud. Kuigi hageja on avaldanud, et kahju täpne suurus vajab täpsustamist, märkis hageja, et hetkel esitab ta nõude summas 10 000 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest analüüsi, et hageja väidetud asjaolu (kahju tekkimine kostja I osakapitali vähenemise tõttu perioodil, mil viivitati hageja registreerimisega osanikuks) pinnalt ei ole hageja nõude rahuldamine võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Määruse põhjendustest ei järeldu ka, miks maakohus leiab, et asjaolud on niivõrd ebaselged,
et hagiavalduse menetlemine ei ole võimalik. Kuigi hageja on märkinud, et ta soovib nõuet täpsustada, on ta esitanud ka konkreetse kahjunõude – 10 000 eurot. Asjaolude ja nõude täpsustamine on võimalik ka eelmenetluses (TsMS § 392 lg 1).
29.Seonduvalt tagasivõitmise nõudega märkis maakohus, et hagejal puudub alus nõuda tehingu tagasivõitmist äriühingu nimel, keda hageja ei esinda, ning olles ka kostja I osanik ei ole alust tal sekkuda tehingusse, mille pooleks ta ei ole. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka tagasivõitmise nõude menetlemisest keeldumisel ei ole maakohus täitnud kõrgendatud põhjendamisnõuet. Hageja ei ole esitanud tehingu tagasivõitmise nõuet äriühingu nimel keda ta ei esinda, vaid enda nimel. Hageja on hagis käsitlenud ennast tagasivõtmise nõudes potentsiaalse sissenõudjana. Tagasivõitmise korral on seaduses sätestatud juhtudel võimalik nõuda ka nende tehingute kehtetuks tunnistamist, mille pool sissenõudja ise ei ole. Riigikohus on 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-10358 selgitanud, et tulevase nõudena TsMS § 369 tähenduses saab käsitada ka tagasivõitmise nõuet, mille esitamise eeldused ei ole tagasivõitmise hagi esitamise ajaks veel täidetud. Selle nõude võlgnikena saab käsitada tagasivõitmise hagi kostjaid, s.o tagasivõidetava tehingu pooli (p 14). Tehingu tagasivõitmise nõue TMS § 187 jj tähenduses tekib seaduse alusel edasilükkava tingimusega nõudena sel hetkel, mil on realiseerunud mõne tagasivõitmist võimaldava õigusnormi koosseisuline tunnus või tunnused. Sissenõutavuseks vajab selline nõue TMS § 187 lg-s 2 nimetatud lisatingimuste olemasolu, sh täitedokumenti. Siiski ei takista TMS § 187 lg-s 2 sätestatu esitamast TsMS § 369 alusel kohtule seaduse alusel tekkinud nõuet, kuigi sellist nõuet ei saa kohus enne tingimuse saabumist rahuldada (p 14.1). Kuna TsMS § 369 on võimalik kohaldada ka tingimuslikule nõudele (s.o nõudele, mille puhul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu, millega on nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu), võib TsMS § 369 alusel esitada tagasivõitmise hagi ka siis, kui hagejal ei ole veel täitedokumenti (p 14.2). Hageja on maakohtus tuginenud asjaolule, et tal on kostja I vastu kahju hüvitamise nõue ning samuti on hagejal kostja I vastu käesolevast asjast tulenev menetluskulude nõue, kuna hageja hinnangul on ilmne, et hageja menetluskulud jäävad sissemakset puudutavas osas kostja I kanda. Samuti on hageja märkinud, et kinnistute võõrandamise tehingutega muudeti kostja I varatuks ning hagejal puudub võimalus oma nõuet täitemenetluses tulemuslikult maksma panna. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole tagasivõitmise küsimust sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud, et hagis esitatud asjaoludel ei ole hageja nõude rahuldamine täitedokumendi saamisel võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Lisaks on hageja määruskaebemenetluses tuginenud asjaolule, et kostja I suhtes on KIMBUTAJA OÜ avalduse alusel 29.04.2022 alustatud täitemenetlust nr 034/2022/1309 ning täitmisel olev nõue on loovutatud hagejale.
30.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles hageja kahju hüvitamise ja tehingute kehtetuks tunnistamise hagi ei võetud menetlusse, samuti sellega seotud menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilasi tuleb nimetatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks saata samale maakohtule.
31.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole menetlust lõpetav määrus, siis ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.