Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-129343
Kohtuasi
X hagi Y ja W OÜ vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja W OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Suir Kostjad (apellandid): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja W OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Y ja W OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajatele käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostjate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (hageja) esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja W OÜ (kostja II) vastu solidaarselt 1600 euro nõudes.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt pöördus hageja 2020. a kevadel kostja I poole seoses sooviga lahendada emal tekkinud probleemi korteriomandiga. Enne õigusabilepingu sõlmimist tasus hageja kostja I nõudel 07.08.2020 kostjale II ettemaksu 2000 eurot. 20.08.2021 allkirjastati hageja, hageja ema Q ja kostja II vahel kliendileping, mille kohaselt pidi kostja I esindama klienti Harju Maakohtus seoses hageja ema korteriomandit puudutava vaidlusega. Kohtus esindamine eeldas, et kostja I koostab ja esitab kohtule hagiavalduse, osaleb kohtumenetluses lepingulise esindajana ning teeb vastavalt lepingule vajalikud menetlustoimingud, et kaitsta oma kliendi huve parimal viisil. Kliendilepingu kohaselt oli advokaadi tasu 200 eurot tunnis (käibemaksuga). Seega oli hageja teinud ettemaksu 10 töötunni eest.
1.2.Hagi esitati kohtusse 28.09.2020. Kohus jättis hagiavalduse 22.10.2020 määrusega käiguta, selgitades mh, et hageja esitatud nõude võimaliku rahuldamise korral ei oleks sellist otsust võimalik täita (hagiavalduses oli esitatud tuvastusnõue). Kohtu hinnangul oleks jäänud hagi sellise nõude puhul suure tõenäosusega rahuldamata. Kohus soovitas hagejal kaaluda nõude muutmist muude puuduste (tasuda täiendav riigilõiv) kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul. Kostja I ei teavitanud hagejat, millised puudused tuleb kõrvaldada ning ei arutanud seda hagejaga, saates hagejale vaid sõnumi ja e-kirja, et tuleb tasuda juurde riigilõivu 700 eurot. Hageja kontrollis e-toimikut ja avastas peale menetlusdokumentidega tutvumist, et ta suure tõenäosusega kaotab selle vaidluse, mistõttu võttis hagi tagasi. 17.02.2021 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata.
1.3.17.02.2021 lõpetasid hageja ja hageja ema kliendilepingu ning samal päeval esitasid Eesti Advokatuuri Aukohtule kaebuse kostja I tegevuse peale. 08.07.2021 tegi Eesti Advokatuuri Aukohus otsuse, milles tunnistas kostja I süüdi distsiplinaarsüüteos, kuna advokaat rikkus eetikakoodeksi § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 14 lg-t 2 ja 4 ning § 24 lg-t 1 ja 2. Hageja sai kostjalt I aruande tehtud töö eest alles aukohtu menetluses, millele hageja esitas vastuväited iga spetsifikatsioonis esile toodud tegevuse kohta.
1.4.Hageja leiab, et tal tekkis advokaadi tegevuse tõttu kahju. Hageja tasus kostjale II ettemaksu 2000 eurot. Arvestades kostja I hoolimatust asja suhtes, kuuluvad põhjendatud toimingud, mis olid tehtud kohtuasja raames, tasustamisele maksimaalselt kahe tunni eest. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanud, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei olekski kohtusse pöördunud ja tal ei oleks edasisi kulutusi õigusabile tekkinud. Kostja I tegevus oli tahtlik ja kostja I rikkus advokatuuriseadusest tulenevat selgitamise kohustust. Seega on kostjad kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju 1600 eurot. Kuna kostja I osutas hagejale teenust kostja II kaudu, vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt advokatuuriseaduse § 47 alusel. Alternatiivselt palus hageja nõude rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja vaidles kostja II tasaarvestuse avaldusele vastu, kuna tasaarvestamiseks puudub alus. Hageja ei aktsepteeri arvet, kuna kliendileping lõpetati poolte vahel erakorraliselt 17.02.2021, kuid arve esitati 21.09.2021. Arve esitamise ajal ei olnud poolte vahel kliendisuhteid, mistõttu arve ei kuulu tasumisele. Samuti ei ole kostja II esitanud tõendeid, et kostjad tõepoolest hagejale arve nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenust osutasid. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
2-21-129343
3.1.Kostja I taotles jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata, sest hageja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, millest tulenevalt vastutaks advokaadibüroo kontole tasutud ettemaksu tagastamise eest ka selle büroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, juhatuse liige või osanik. Kui ettemaks 2000 eurot oli tasutud kostjale II, siis selle tagastamist saab nõuda ainult kostjalt II. Äriühingule tehtud ettemaksu tagastamist ei ole võimalik saavutada füüsilise isiku vastu hagi esitades.
3.2.Kostja II leidis, et hageja tekitas endale ise kahju, sest pöördumine kohtusse ei olnud lootusetu. Samuti oli hagejale algusest peale selgitatud, et pöördumine kohtusse on katse, mitte etteteatatud tulemusega ettevõtmine. Kostja II ei nõustu, et kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 alusel esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada korteriomandi ühishüpoteegi alt vabastamist. Kostja I valis tasumisele kuuluva riigilõivu osas hageja jaoks soodsaima alternatiivi. Antud küsimuses tuli tegutseda küll teerajajana, kuid see ei tähenda, et nõue oleks lootusetu. Sarnastes olukordades pangad tavaliselt nõustuvad laenusaajaks mitteoleva isiku korteriomandi ühishüpoteegist vabastamisega kas kohe või siis, kui kohtumenetlus on juba väga tõenäoline. Nõue ei olnud lootusetu ka siis, kui asja menetlev kohtunik korraldava kohtumääruse põhjendustes nii kirjutas. Maakohus võttis hagi menetlusse, järelikult polnud see perspektiivitu. Ei ole haruldased olukorrad, kus kohtunik arvab algul ühte moodi, aga otsuse kirjutamisel veendub vastupidises. Eestis on kolm kohtuastet ja üsna sageli järgmised astmed teevad eelmistega võrreldes teistsuguse otsuse.
3.3.Tulenevalt kliendilepingu p-st 11 vastutavad advokaadibüroo ja õigusteenust osutavad advokaadid ainult otsese varalise kahju eest ja ainult juhul, kui klient tõendab, et kahju on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõuded tuleb esitada mitte hiljem kui 3 kuu jooksul ajast, millal klient tekkinud kahjust sai teada või pidi teada saama ja mitte hiljem kui 1 aasta kahju tekkimist tinginud rikkumisest. Hageja oleks pidanud ära ootama jõustunud kohtuotsuse ja kui see ei oleks tehtud tema kasuks, kaaluma kahju hüvitamise hagi esitamist. Võttes hagi tagasi muutis hageja ise tema poolt tellitud ja saadud teenuse kasutuks. Kui järgida aukohtu otsuses kajastatud mõtteviisi, siis tuleks igas kohtuasjas võtta esindaja eetikakoodeksi § 8 lg 1 alusel distsiplinaarvastutusele. 02.10.2022 esitas kostja II tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kostja II vastu nõue. Kostja II esitas hagejale 21.09.2021 arve nr 300678 summas 2749,99 eurot. Täpsem loetelu õigusteenustest on lisatud spetsifikatsioonis. Hageja sai arve kätte samal päeval ja ei ole arvele vastuväiteid esitanud, millise käitumisega kiitis kõik tööd heaks ja aktsepteeris arve täies ulatuses. Arve oli väljastatud 23,75 töötunni eest, tasumisele kuuluvast summast oli maha arvestatud ettemaks 2000 eurot. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 22.11.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1600 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Kostja I taotlus hagi tema suhtes läbi vaatamata jätmiseks jäi rahuldamata.
5.1.Hagis esile toodud asjaoludel võib õigusabiteenuse osutamine olla hinnatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 jj alusel käsundina, kus kostja II on käsundisaaja ja hageja käsundiandja. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg-te 1-2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma
2-21-129343 majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 ja advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 punktist 1 ja 2 on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.
5.2.AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja 2 ning ja VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides ning hoida klienti teenuse osutamisega seotud tegevustega kursis. Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 620 lg 2). Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimise asjaolude osas. Poolte vahel on aga vaidlus, kas kostja II osutas hagejale õigusabiteenust vastavalt VÕS § 620 lg 1-2 sätestatud nõuetele, mille eest vastutab õigusteenuse osutaja kostja II kõrval solidaarselt ka kostja I. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-15 p-s 43 asunud seisukohale, et tegu võib olla advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu rikkumisega, kui advokaat ei hoia ära kahju tekkimist kliendile või kui advokaat ei ole selgitanud kliendile tehingute õiguslikke tagajärgi.
5.3.Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kliendilepingu järgi kohustus kostja II osutama õigusabiteenust, mis seisnes hageja ema esindamises kohtus eesmärgiga vabastada korter ühisest hüpoteegist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II esitas 28.09.2020 maakohtusse hagiavalduse korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-20-14137). Samuti puuduv vaidlus selles, et maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-20-14137 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma täiendavat riigilõivu ja tegi ettepaneku hagi nõude muutmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja(d) ei teavitanud hagejat kohtu osundatud hagi nõuet puudutavast puudusest, kostja I teavitas hagejat üksnes vajadusest tasuda hagiavalduselt täiendavat riigilõivu. Seda on kostjad kinnitanud 12.09.2022 istungil. Kostja(d) ei muutnud hagi nõuet. 17.02.2021 määrusega jättis kohus Q hagi korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Kohus viitas hagi läbi vaatamata jätmise määruse põhjendustes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-le 2 ning leidis, et esitatud kujul on hagi perspektiivitu ning sellega ei saa hageja seadusega kaitstud õigusi ega huve kaitsta. Seega kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-14137 hagi läbi vaatamata jätmisega hagi perspektiivikuse tõttu, ei täitnud kostja II kliendilepinguga võetud ülesannet vabastada hageja ema korter ühisest hüpoteegist.
5.4.Kostjad on menetluses olnud seisukohal, et hagi ei olnud perspektiivitu ning Q võttis hagi tagasi kostjaga II konsulteerimata, mistõttu oli hageja justkui ise vastutav selle eest, et kliendileping jäi täitmata. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kostjate väide asjakohane, kuna kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, mitte seetõttu, et Q esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagi oleks jäetud läbi vaatamata ka ilma taotluseta. Samuti ei nõustu kohus kostjatega, et 28.09.2020 esitatud hagiavaldusel oli perspektiivi, kuna see väide on spekulatiivne. Kohus andis kindla indikatsiooni, millise nõude korral oleks hagi rahuldamine perspektiivikam, kuid kostjad ei järginud maakohtu juhiseid, kuigi nõude muutmisel olnuks võimalik kliendilepinguga võetud ülesanne täita. Veelgi enam, kostja I ei teavitanud hagejat kohtu juhistest üldse, kuigi samal ajal teavitas täiendava riigilõivu tasumise kohustusest. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hoiatanud hagejat nõude õigusliku perspektiivikuse osas enne hagiavalduse kohtusse esitamist või pärast kohtu käiguta jätmise
2-21-129343 määrust, kuid enne puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Eeltoodule tuginedes vastutasid kostjad kliendilepingu rikkumise eest puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides seejuures oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks oli hagi läbi vaatamata jätmine, s.o kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine.
5.5.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tuginedes eeltoodule tekkis hagejale kahju raske hooletuse tõttu, sest tuvastatud asjaoludel jätsid kostjad täitmata seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jätsid olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Sealhulgas oli kliendilepingu järgimine kostjate mõjusfääris ja kostjate otsese kontrolli all.
5.6.Hageja tasus kostjale II ettemaksuna 2000 eurot. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanud, et tema asi ei ole perspektiivne, siis ei oleks hageja kohtusse pöördunud ja tal ei oleks seoses õigusabi osutamisega kulutusi tekkinud. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel saab hüvitamisele kuuluda kahju, mida hageja kandis seetõttu, et kostja teda teadmatuses hoidis. Kohtu hinnangul oleks vähemalt hagi nõude muutmise korral olnud hagi rahuldamine võimalik. Kuna hageja ei saanud teenust, mille tarbeks ta kliendilepingu sõlmis, on hageja kandnud kahju hagis taotletud ulatuses, s.o 1600 eurot ning tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kuna kostjate väidetest tuleneb, et hagejale oli selgitatud juba enne kohtusse pöördumist, et ühe korteriomandi ühishüpoteegist vabastamise nõuet ei ole seadusega otseselt reguleeritud ja selle kohta ei ole teada Riigikohtu arvamust, oli järelikult kostjal II lepingu sõlmimisel võimalik kahju ettenähtav. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju summas 1600 eurot.
5.7.Kostja II esitas tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on mingi nõue. Kohus nõustub hagejaga, et kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on hagejale arvele nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenuseid osutanud. Veelgi enam, Advokatuuri Aukohtu otsusega on tuvastatud, et kostja I poolt aukohtu nõude esitatud spetsifikatsioon on koostatud tagantjärele, mistõttu kinnitab see kahtlusi, et advokaadil puudub teostatud töödest täpne ülevaade ja advokaat ei ole pidanud arvestust, milliseid töid on ta kliendile osutanud. Tuginedes eeltoodule ei ole tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle VÕS § 200 lg 4 alusel rahuldamata.
5.8.Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt moonutas maakohus vaidluse asjaolusid, justkui jäänuks hagi läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu. Tegelikult võttis kohus hagi menetlusse, järelikult polnud see perspektiivitu. Hagi jäi läbi vaatamata, kuna see võeti tagasi. Advokaat selgitas kliendile, et kohtus ei saa kunagi olla kindel, et õnnestub võita. Hageja ei arvanud, et võidab, vaid proovis, kuidas tal läheb. Nõude muutmise korral oleks riigilõiv olnud suurem. Tegemist ei olnud advokaadi raske hooletusega, vaid valitud oli kliendile soodsam nõue. Kliendi informeerimine või informeerimata jätmine ei oma tähtsust, kuna töö enne puuduste määrust oli tehtud ja kuulub tasustamisele. Maakohus ei selgitanud, kes peab teenuse osutamist tõendama. Kohus ignoreeris kliendilepingu kokkulepet, et esitatud arvele tuleb esitada
2-21-129343 vastuväited arve maksmise tähtaja jooksul ja vastuväidete esitamata jätmisel loetakse töö vastuvõetuks ja tingimusteta heakskiidetuks. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ükski advokaat ei suuda garanteerida kohtumenetluse tulemust. Küll aga rikkus kostja I advokaadikutse põhimõttelise tähtsusega nõudeid, mis päädis eetikakoodeksi rikkumise tuvastamisega Advokatuuri aukohtu poolt. Maakohus põhjendas veenvalt, et kostjad vastutasid kliendilepingu rikkumise eest puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides seejuures oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks oli hagi läbi vaatamata jätmine, s.o kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajatele tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Maakohtus ei toimunud hagi lubamatut muutmist. Maakohus tuvastas õigesti, et tsiviilasjas nr 2-20-14137 jäi hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, kuna hagi oli esitatud kujul perspektiivitu. Kostja I oleks pidanud haginõude esitama selliselt, et saavutada esmalt hüpoteegi kui asjaõiguse lõpetamiseks vajaliku tahteavalduse tegemiseks kohustamine ning sellele lisaks hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajaliku kinnistamisavalduse (mis sisaldab KRS § 341 lg 3 järgi ka vajalikke nõusolekuid) tegemine. Kostja II tasaarvestuse avalduses märgitud tasumata õigusteenuse arve spetsifikatsioonis on märgitud suurel hulgal
2-21-129343 telefonikõnesid ja kirjavahetust ning hagi koostamine. Arve esitati hagejale maksekäsu kiirmenetluse käigus ja hageja vaidles kohtumenetluses vastu, et selliseid toiminguid (v.a hagi koostamine, mis oli kasutu) oleks tehtud. Kostja II oma nõude kohta tõendeid ei esitanud ja spetsifikatsioonist ei selgu, mille tõttu oli kõnesid vaja teha ja kirju saata. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostjate kanda, sest hagi rahuldati. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Eelnevat ei muuda tõik, et hageja on omal algatusel esitanud kohtule arvamuse apellatsioonkaebuse põhjendamatuse osas. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.1.Kostjatel on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.