Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-16317 Tsiviilasi Intrum Justitia Debt Finance AG hagi K L vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 14 162,78 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Intrum Justitia Debt Finance AG (reg nr CH-100.023.266, asukoht Šveitsi Konföderatsioon, Neuhofstrasse 4, 6340 Baar); hageja lepinguline esindaja Dagne Niit (Intrum Estonia AS, Roseni 7, Tallinn, e-post: dagne.niit@intru,.com); kostja K L (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xx x, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx vald, epost:) Resolutsioon 1.Välja mõista K L võlgnevus 10 164,49 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2400,36 eurot ja viivis 16,75% aastas põhinõudelt 9241,39 eurot alates 01.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni Intrum Justitia Debt AG kasuks. 2.Jätta menetluskulud K L kanda. 3.Välja mõista K L riigilõiv 910 eurot Intrum Justitia Debt AG kasuks. 4.Välja mõista K L viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Intrum Justitia Debt AG kasuks. 5.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. K L võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Bigbank AS ja kostja sõlmisid 23.03.2018 järelmaksulepingu nr 1804540/96al. Lepingu alusel kohustus Bigbank AS andma kostjale laenu ja kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa. Laenuandja andis laenusaajale laenu summas 14 250 eurot osamaksega 315 eurot kuus 72 kuuks intressimääraga 16,75% aastas. Laenusaaja ei täitud maksekohustusi korrektselt ja laenuandja ütles lepingu üles 12.04.2021. AS Bigbank loovutas 20.05.2022 nõuete loovutamise lepinguga nõuded hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1.võlgnevus 10 164,49 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2400,36 eurot ja viivis 16,75% aastas põhinõudelt 9241,39 eurot alates 01.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni Intrum Justitia Debt AG kasuks. 2.Jätta menetluskulud K L kanda. 3.Välja mõista K L riigilõiv 910 eurot Intrum Justitia Debt AG kasuks. 4.Välja mõista K L viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Intrum Justitia Debt AG kasuks. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 10.01.2023. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 pd 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMs § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 1132 lg 2 p 1-3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on
kuni 500 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tasumata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja lepinguhaldustasu, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Lepinguliste kohustuste kohese täitmisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt viivist vastavalt peatükile 6 ning viivist ületava kahju hüvitamist. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt tuleb krediidisumma, lepinguhaldustasu, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 5.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.Hageja palub välja mõista riigilõivu 910 eurot hagiavalduselt. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. 7.Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 910 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.