2-07-35604
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
19. detsember 2008 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35604
Hagi ese
G. K. hagi U. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. hageja G. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 18. november 2008
Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada G. K. hagi U. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Välja mõista U. P. lt G. K. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 (viis tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta G. K. menetluskulud U. P. kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse (tl 2-5) kohaselt esitasid hagi kostja U. P. vastu G. K. ja ET Torel OÜ, kuid ET Torel OÜ võttis hagi tagasi ja kohus jättis ET Torel OÜ hagi läbi vaatamata (tl 87). Kohtule on esitatud täpsustatud hagiavaldus (tl 63-66), milles on käsitletud juba ainult G. K. nõuet U. P. vastu. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. Kostja avaldas 1. veebruari 2007, 15. veebruari 2007, 15. märtsi 2007, 22. märtsi
2007, 14. juuni 2007 ajalehes LõunaLeht järgmise teate: „G. K. (ET TOREL) PALUN VABASTA EBASEADUSLIKULT HÕIVATUD PIND JA MAKSA OMA VÕLGNEVUSED!“. Hageja leiab, et ajalehtedes sellise sisuga teadete avaldamine on õigusvastane. Tegu on õigusvastane eelkõige VÕS §-s 1045 lg 1 p 1-8 sätestatud juhtudel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on Põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab Põhiseaduse § 19 lg 2 kohaselt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. Au on isiklik õigus, mille sisuks on isiku maine. Au teotamine tähendab isiku maine kahjustamist. Maine kahjustamisega on tegemist siis, kui see on tehtud avaldusega üldsusele. VÕS §-s 1045 lg 1 p 4 sätestatut on täpsustatud VÕS §-des 1046 ja 1047. Isiku au teotamise õigusvastasust reguleerib VÕS § 1046. Kuna hageja au teotati faktiväitega, siis kuulub lisaks VÕS §-le 1046 kohaldamisele VÕS § 1047. Kostja poolt ajalehtedes LõunaLeht avaldatud teadetes on märgitud hageja nimi. Seega käivad teated hageja kohta. Teadete väljendid „vabasta ebaseaduslikult hõivatud pind" ja „maksa oma võlgnevused" on faktiväited, millest mõistlikult saab järeldada, et hageja on võlglane ning kellegi pinna ebaseaduslik hõivaja ja kasutaja. Hageja ei ole ebaseaduslikult hõivanud ega kasutanud mitte ühtegi pinda ega jäänud kellelegi võlgu. Kostja poolt teadetes avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Kostja, rikkudes hageja õigusi, avaldas ajalehtede kaudu kõrvalistele isikutele hageja kohta ebaõigeid andmeid. Au ja hea nimi väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele. Ühiskond hindab isiksust tema tegude järgi. Kostja poolt levitatud informatsiooniga teotati hageja au. Kostja ei ole esitanud VÕS § 1046 lg 2 mõttes asjaolusid au teotamise õigustamiseks. Kostja õigusvastane käitumine põhjustas hagejale negatiivseid tagajärgi. Kostja on rikkunud hageja õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Teated lõid hagejast avalikkuse ees ettekujutuse, et ta on võlgnik ning teise isiku omandit rikkuv isik. Sellega loodi hagejast negatiivne maine. Teated avaldati sama piikonna ajalehes, kus hageja elab ja töötab. Ebaõige teade ilmus viiel korral Lõuna-Eesti nädalalehes „LõunaLeht" teiste kuulutuste kõrval silmatorkavalt suures tumedas formaadis. Hageja maine sai au teotamise tõttu ilmselgelt ja olulisel määral kahjustatud. Faktiväitega au teotamise kaitsevahendiks teiste hulgas on ka mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Hageja leiab, et ebaõigete andmete ümberlükkamine rikkuja arvel ei ole piisav kaitsevahend. Hageja maine kahjustamine väärib rahalist hüvitamist. Sellega seoses on hageja viidanud Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-105-01. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Esialgses hagiavalduses (tl 2-5) on hageja formuleerinud oma nõude ja palub VÕS §-de 127 1g 6; 134 1g 2; 1043; 1045 lg 1 p 4, 8; 1047 lg 1 alusel välja mõista U. P. lt G. K. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja esindaja selgitustest kohtuistungitel nähtub, et hageja jääb selle nõude juurde. Täpsustatud hagiavaldusega sisult samasuguseid põhjendusi sisaldab ka hageja esialgne hagiavaldus (tl 2-5), mis on esitatud kahe hageja poolt ja hageja arvamus (tl 36-38). Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kirjalikke tõendeid.
2 (9)
Kostja vaidleb kirjalikes vastustes hagile ja täpsustatud hagile vastu (tl 22-23, 70-71), esitades järgmised vastuväited. Kostja tunnistab, et avaldas tõepoolest ajalehes Lõunaleht mõnel korral kuulutusi, milles kutsus G. K. d ja ET Torel OÜ-d vabastama ebaseaduslikult hõivatud pinda ja maksma oma võlgnevused. Hüvitise väljamõistmiseks tuleb tuvastada kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vaheline põhjuslik seos, kahju tekitanu teo õigusvastasus ja kahju tekitaja süü. Hageja ei ole esitanud tõendeid nende asjaolude esinemise kohta. Hagiavalduses sisalduv väide, et kostja tegevuse tõttu hakkasid mitmed äripartnerid hagejat vältima ja tehingute sõlmimisest ET Torel OÜ-ga on põhjendamatult keeldutud, on paljasõnalised. Hageja ei ole nimetanud ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut, kes oleks hakanud G. K. d või ET Torel OÜ-d vältima või keeldunud tehingu sõlmimisest ajalehes „Lõunaleht" avaldatud kuulutuste tõttu. Seega ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu ega põhjuslikku seost võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ja head nime teotada. Eeltoodust ei järeldu, et igasugune kriitika, mis isikule tundub põhjendamatu ja ebaõiglane, on käsitletav au ja hea nime teotamisena. Kui isik ei järgi ühiskonnas sätestatud reegleid, siis peab ta arvestama võimalusega, et tema käitumine mõistetakse hukka ning selline hukkamõist võib olla ka avalik. Heade kommetega ei saa olla vastuolus õiguserikkuja korrale kutsumine või tema tähelepanu juhtimine ebakohasele tegevusele. ET Torel OÜ kasutas üürilepingu alusel ruume kostjale kuuluvas hoones. Kuna üürnik ei pidanud vajalikuks täita üürilepingust tulenevaid kohustusi ning jättis tasumata üüri, siis ütles kostja 26.augustil 2003 üürilepingu ET Torel OÜ-ga Võlaõigusseaduses sätestatud korras üles. ET Torel OÜ ruume ei vabastanud ja kasutas alates 11. septembrist 2003 kostjale kuuluvaid ruume õigusliku aluseta ja selline tegevus on käsitletav omavolina. VÕS § 335 annab üürileandjale õiguse nõuda juhul, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, viivitatud aja eest kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Eeltoodust lähtudes pidas U. P. põhjendatuks nõuda ET Torel OÜ-lt ja selle juhatuse liikmelt G. K. lt hüvitist, kuid sellest keelduti põhjusi nimetamata. Seega oli U. P. l põhjus käsitleda G. K. ja ET Torel OÜ tegevust võõra vara omavolilise kasutamise ning võla tasumisest kõrvalehoidumisena. Seoses täpsustatud hagiavalduse esitamisega esitas kostja täiendava vastuse (tl 70-71), milles ta endiselt ei tunnista hageja nõuet, viidates järgmistele asjaoludele. Kostja ei nõustu väitega, et ajalehes „Lõunaleht" teadete avaldamine on õigusvastane. Kostja on seisukohal, et hagejale võinuks mittevaraline kahju tekkida vaid juhul, kui ajalehes avaldatud faktiväited oleksid olnud ebaõiged. Kuna ET Torel OÜ ei vabastanud ruume ning ei tasunud võlgnevust ka pärast üürilepingu ülesütlemist, kasutas kostja võimalust nõuda hagejalt kohustuse täitmist avalikult. ET Torel OÜ tegevus, üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine, on tavapärase arusaama järgi vastuolus konkreetsete õigusnormidega ning heade tavadega, siis ei saa pidada ebaõigeks kostja poolt avaldatud faktiväiteid. U. P. poolt teadetes avaldatud informatsioon tugines üürilepingule, ET Torel OÜ-le esitatud arvetele ning üürilepingu ülesütlemisteatele. Kuna ET
3 (9)
Torel OÜ polnud lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud, siis on kohatud hageja väited nagu olnuks üürilepingu ülesütlemine tühine ning üürnikul oli õigus jätta oma kohustused täitmata. G. K. on ET Torel OÜ osanik ning juhatuse liige. Kuna U. P. oli korduvalt pöördunud G. K. poole üürilepingust tulenevate probleemide lahendamiseks, siis adresseeris ta ka oma avaliku pöördumise samale isikule. ÄS § 180 kohaselt esindab ja juhib äriühingut juhatus. Seega ei saa pidada põhjendamatuks nõude adresseerimist äriühingu juhatuse liikmele, teates on viidatud samale äriühingule. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD
4 (9)
vaidlustama. ET Torel OÜ ei kasutanud ruume õigusliku aluseta. 22. veebruari 2007 teatega ütles ET Torel OÜ üürilepingu erakorraliselt üles alates 2. maist 2007. Seega lõppes üürileping 2. mail 2007. Kostja ei ole tõendanud, et ajalehes LõunaLeht teate avaldamise ajal
5 (9)
võlgnevuse arvestus (tl 90-91) viitab võimalikule ET Torel OÜ võlale kostjale teadete ajalehes avaldamise aja seisuga summas 17 487-15 101,1=2 386,7 krooni. Hageja väidab, et ei ole ebaseaduslikult hõivanud ega kasutanud mitte ühtegi pinda ega jäänud kellelegi võlgu. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud, ega vastupidist tõendanud. Registrikaardi ärakirjast nähtuvalt on hageja üks selle juriidilise isiku juhatuse liikmetest (tl 10) ja kostja väidete kohaselt on hageja ka selle osaühingu osanik. ET Torel OÜ on juriidiline isik, mis vastutab oma kohustuste täitmise ja võlgade tasumise eest ise. Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada, kas ja mis ulatuses oli ET Torel OÜ võlgu või kasutas kostja ruume, kuna ET Torel OÜ ei ole käesolevas asjas praeguseks enam menetlusosaline ja kohtul puudub võimalus anda hinnang tema õigustele ja kohustustele. ÄS §-des 187; 188 on sätestatud, et teatud juhtudel vastutab juhatuse liige ja osanik osaühingule tekitatud kahju eest. Kuid osaühing vastutab juriidilise isikuna ise oma kohustuste täitmise eest ja ei ole tõendatud, et hageja oleks tekitanud osaühingule kahju, mille hüvitamiseks oleks nõudeõigus kostjal. Seega ei ole osaühingu kohustused, kui need esineksidki, ülekantavad selle osaühingu ühele juhatuse liikmetest, osanikule. Ei ole alust samastada osaühingut ja tema kohustusi juhatuse liikme kohustustega. Hageja väidab, et kostja on ajalehe LõunaLeht peatoimetaja ja ajalehe väljaandja OÜ Hansekon juhatuse liige ning omanik (tl 36-38), kostja ei ole seda hageja väidet vaidlustanud ja on kinnitanud, et ta on ka ise äriühingu juhatuse liige. Seega on kostjale asjaolu, et juriidilist isikut ja selle juhatuse liikmeid ja nende vastutust ei ole alust samastada, teada. Neil asjaoludel ei ole tõendatud kostja poolt esitatud tõenditega, et hageja oleks ebaseaduslikult hõivanud pinna ja jätnud maksmata oma võlad nagu on märgitud ajalehes korduvalt avaldatud teadetes. Seega ei vasta kostja poolt teadetes hageja kohta avaldatud faktiväited tegelikkusele ja kostja pidi teadma ja teadis avaldamisel andmete ebaõigsusest VÕS § 1047 lg 1 mõttes.
6 (9)
Kostja on põhjendanud teadete avaldamist hageja kohta sellega, et ET Torel OÜ ei tasunud talle võlga. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt võis olla teadete avaldamise ajaks ET Torel OÜ võimaliku võla suuruseks ligikaudu 2 400 krooni. Hageja poolt pindade ebaseaduslik hõivamine või hageja poolt võlgade tasumata jätmine ei ole tõendatud. Teated avaldati LõunaEesti nädalalehes LõunaLeht, so piirkonna ajalehes, kus hageja elab ja töötab, viiel korral teiste kuulutuste kõrval silmatorkavalt suures tumedas formaadis. Hageja on vaidlustanud osaühingul võla esinemist ja hageja väidete kohaselt oleks võlgnevus, kui see oleks esinenud, olnud teadete avaldamise ajaks aegunud, vaidluse lahendamiseks oli kostjal õigus pöörduda kohtusse (tl 38, 83). Kohus leiab, et kostja väited võimalikust juriidilise isiku suhteliselt väiksest võlast ei õigusta kostja poolt üldsusele suunatud ajalehes, silmatorkavas formaadis, korduvalt hagejat halvustava, negatiivse, au teotava, tegelikkusele mittevastava faktiväite avaldamist. Neil asjaoludel on kostja avaldanud ajalehes hageja au teotavaid, tegelikkusele mittevastavaid teateid, selline kostja tegevus ei olnud õigustatud VÕS § 1046 lg 2 mõttes ja on õigusvastane, kostja ei ole tõendanud, VÕS §-s 1050 lg 1 sätestatut arvestades, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi.
7 (9)
TsÜS § 138 lg 1, 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et kohtuotsuses eespool tuvastatud viisil teadete avaldamise eesmärgiks oli ilmselt hagejale kahju tekitamine. Tegemist ei ole lihtsalt võlasuhte avalikustamisega, vaid sellise avalikustamisega, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega ja on suunatud hagejale kahju tekitamisele, mittevaralise kahju tekitamisele. Hageja on äriühingu juhatuse liige, kelle tegevuses on oluline tema maine. Hagejat on piiramatu levikuga ajalehes viiel korral avaldatud suureformaadilises teates nimetatud pinna ebaseaduslikuks hõivajaks ning võlglaseks. Kostja ei ole tõendanud, et G. K. on ebaseaduslikult hõivanud pinna või jätnud tasumata võla. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis hagejat eriti halvustavate faktiväidete avaldamisel massimeedias on alust eeldada, et hageja mainet kahjutati oluliselt. Neil asjaoludel on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine põhjendatud, seda õigustab hingeline valu ja maine kahjustamine.
8 (9)
põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega. Kostja ei ole tõendanud tal süü puudumist hagejale kahju tekitamises. Kohus leiab, et arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaoludega, kostja poolt toimunud rikkumise raskusastmega, ühiskonna heaolu taset, hüviste suuruse kohta väljakujunenud kohtupraktikat, loeb hüvise mõistlikuks suuruseks 5 000 krooni. Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 krooni.
Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2009 kohtuotsuse alusel: Tühistada Tartu Maakohtu 19. detsembri 2008. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta G. K. hagi U. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
Inkeri Treial Kantselei juhataja
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.