Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja menetluse käik 29.05.2008 esitas R O (hageja) Harju Maakohtule hagi G Š (kostja) vastu 3 022.95 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 01.09.2003 kostjale 1200 krooni eest üürile 2toalise korteri Xxx . Kostja ei tasunud üürimakset ära 01.10.2003 ning kirjutas 07.10.2003 selle tagatiseks üürileandjale võlakirja, kus lubas üüri tasuda 15.10.2003. Kostja kasutas antud eluruumi elamiseks kuni 18.10.2003 ja lahkus eluruumist, jättes hagejale ühe kuu eest tasumata summa 1 920 krooni, sh ka tarbitud elektri eest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 920 krooni ja viivis 1 102.95 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 02.10.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 01.09.2003 sõlmitud üürilepingust. Üüri tasumise kohustus on sätestatud üürilepingu tingimustes p 2. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 tulenevalt nõuda viivist. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 271. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagiavalduses. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1 850 krooni, millest 250 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja õigusabikulud 1 600 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni, õigusabikulud 1 600 krooni ja 100 krooni menetlusdokumendi kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja tasus 18.06.2008 kohtutäituri tasu 295 krooni selgitusega „menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu G Š “. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, kuulub nimetatud summa hagejale tagastamisele.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.