AS Kohtla-Järve Soojus hagi D.R., T.K. ja I. K. vastu võlgnevuse 8 541,77 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve)
Hageja esindaja:
P.P. (volikirja alusel)
Kostja 1:
D.R. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja 2:
T. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja 3:
I. K. (IK xxx, elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Menetluskulud kannab hageja AS Kohtla-Järve Soojus.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse (tl 1) kohaselt on kostja D.R. jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja saatis igakuiselt kostjale arve, millel kirjas tarbitud soojusenergia kogus, teave teenustasu ja võlgnevuse kohta.
2.07.12.2003. a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas võla olemasolu ja kohustus selle tasuma osade kaupa kokkulepitud graafiku alusel, ülejäänud võla tasumise tähtaegade osas sõlmima aga uue kokkuleppe. Kokkuleppe p 3 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist õigeaegselt tasumata summalt 0,07% .
3.Seisuga 01.03.2007. a võlgneb kostja hagejale 8 541,77 krooni.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 8 541,77 krooni ja hageja kantud menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja D.R. oma vastuses (tl 22) AS Kohtla-Järve Soojus hagi ei tunnista.
6.Kostja väidab oma vastuses, et 07.12.2003. a sõlmitud kokkuleppe järgi on võlgnikuks T.K. Vastavalt kokkuleppe p 2 võttis kostja D.R. endale kohustuse tasuda võlgnevus 3 998 krooni 2004. aasta jooksul. 16.12.2003. a saatis hageja kostjale maksegraafiku 3 945,25 krooni tasumiseks. Nimetatud summa tasus kostja T.K. nimel.
7.Kostja leiab, et hageja esitatud tõendite kohaselt on võlg seisuga 30.10.2002. a 6 450,32 krooni. Kostja tasus T.K. eest 3 945,25 krooni. Võla jääk peaks seega olema 2 505,07 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnevus on 8 541,77 krooni.
8.Kostja viitab hagi aegumisele (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3).
9.Hageja esitatud tõendi kohaselt tekkis võlg 6 450,32 krooni kuni 30.10.2002. a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.05.2007. a. Kostja leiab, et hageja on mööda lasknud nõude esitamise tähtaja.
KOSTJATE KAASAMINE
10.Hageja esitas kohtule taotluse kaaskostjate T.K. (korteriomanik 17.07.1996 – 13.03.2002) ja I.K. (korteriomanik 13.03.2002 – 09.09.2003) kaasamiseks (tl 35).
11.Kohus kaasas 14.04.2008. a menetlusse kaasakostjatena T.K. ja I.K.
HAGI TERVIKTEKST
12.Hageja esitas nõude kolme kostja T.K., I.K. ja D.R. vastu (tl 36-37).
13.Hagiavalduse kohaselt oli võlg hageja ees - seisuga 13.03.2002. a - 5 433,51 krooni; - seisuga 09.09.2003. a - 11 715,17 krooni;
- kogu võlgnevus seisuga 01.03.2008. a on 8 541,77 krooni.
14.07.12.2003. a sõlmisid hageja ja D.R. kokkuleppe, mille kohaselt kostja D.R. tunnistas kogu võla olemasolu ja kohustus sellest osade kaupa tasuma kokkulepitud graafiku alusel, ülejäänud tähtaegade osas aga sõlmima uue kokkuleppe. Kokkuleppe p 3 kohaselt kohustus kostja D.R. tasuma viivist õigeaegselt tasumata summalt 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad seisuga 01.03.2008. a hagejale 8 541,77 krooni.
15.Hageja palub - kostjatelt T.K., I.K., D.R. solidaarselt välja mõista 5 433,51 krooni (võlg seisuga märts 2002); - välja mõista I.K.ja D.R. solidaarselt 3 108,26 krooni; - välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kantud menetluskulud.
KOSTJA I. K. VASTUS
16.Kostja I.K. AS Kohtla-Järve Soojus hagi ei tunnistanud (tl 57). Kostja on seisukohal, et vastavalt ostu-müügilepingu p 1.5.2 on ostja D.R. teadlik lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevustest kommunaalmaksete osas summas 18 719,50 krooni ning kohustub nimetatud summa tasuma. I.K. leiab, et kulud peab kandma kostja D.R.
KOSTJA D.R. VASTUS
16.Kostja D.R. selgitas oma vastuses (tl 71-72), et vastavalt 07.12.2003. a kokkuleppele on võlgnikuks T.K. Kokkuleppega võttis D.R. T. . esindajana endale kohustuse 3 998 krooni tasumiseks 2004. aasta jooksul. Kostja täitis oma kohustuse ja tasus hagejale 3 945,26 krooni. Peale selle kostja D.R. on tasunud 15.01.2004 - 400 krooni ja 500 krooni; 12.02.2004 - 525,35 krooni; 10.03.2004 - 784,60 krooni; Kokku 2 209,95 krooni.
17.2004. aasta aprillikuus müüs kostja D.R. korteri ning alates sellest ajast ei kanna vastutust võlgnevuse 745 krooni tasumise eest. Kostja leiab, et võlg on seega 8 541,77 krooni – 2 209, 95 krooni = 5 586,82 krooni.
18.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud (viidates tehingust tuleneva nõude kolmeaastasele aegumistähtajale) Kostja leiab, et võlg, mis on tekkinud enne 02.05.2004. a, on aegunud.
KOSTJA T.K. VASTUS
19.Kostja T.K. hagi ei tunnistanud (tl 86). Kostja selgitab, et korteri asukohaga xxx kinkis ta õepojale Ig.K. Kuni kinke faktini elas viimane nimetatud korteris ja tasus kulud suulise kokkuleppe alusel. Kostja T.K. hagi ei tunnista, kuna vaidlusalustel aastatel ei elanud ta nimetatud korteris, õepojal temale aga pretensioone ei olnud.
20.Peale selle oli sõlmitud kostja D.R. kokkulepe, mille kohaselt viimane tunnistas kogu võla olemasolu ja kohustus selle tasuma graafiku alusel. Kostja T.K. leiab, et pretensioonid tuleb esitada kostja D.R. vastu ja ei pea end vastutavaks kostja täitmata kohustuste eest. T. K. leiab, et menetluskulud peab tasuma kostja D.R., kuna kostja sai korteri koos mööbliga, suulise kokkuleppe alusel lubas ta tasuda kõik võlad. Korterit talle kinkida ei olnud kellelgi plaanis.
HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJATE VASTUSTELE
21.Hageja on seisukohal, et võlgnevus on tekkinud enne korteri müüki, so ajal mil I. K. oli korteri xxx omanik. 09.09.2003. a ostu-müügilepingu p 1.5.2 kohaselt on tegemist võlgnevusega kommunaalkulude eest, kuid ei ole täpsustatud kui suur on võlg tarbitud soojusenergia eest.
22.Seisuga 04.09.2003. a on võlg soojusenergia eest korteris asukohaga xxx 11 715,17 krooni. 07.12.2003. a hageja ja kostja D.R. vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli kostja D. R. T.K. esindaja ning tunnistas kogu võla olemasolu ning luba selle tasuda kokkulepitud graafiku alusel, ülejäänud võla suhtes sõlmima aga uue kokkuleppe. Kostja D.R. on võla tasunud osaliselt.
23.Mis puudutab korteri kinkimist kostja T.K. poolt kostja I.K., siis on hageja seisukohal, et kostja T.K. võlg on tekkinud enne korteri kinkimist, so ajal, mil kostja T.K. oli korteri xxx omanik. Seisuga märts 2002. a oli võlgnevus soojusenergia eest 5 433,51 krooni.
24.Hageja ei nõustu kostja D.R. vastuväidetega. Kokkuleppes fikseeriti võlgnevus kokkuleppe sõlmimise aja seisuga ning 26.11.2003. a oli võlg 12 019,82 krooni, selle võlgnevusega kostja D.R. ka nõustus. Kokkulepe sõlmiti üheks aastaks kuna kostjal olid makseraskused, lepiti kokku, et kostja tasub aasta jooksul summa 3 998 krooni vastavalt graafikule. Aasta möödudes pidi kostja hageja poole uue graafiku sõlmimiseks pöörduma. Kostja D.R. on oma kohustused jätnud täitmata. Hageja väidab, et võlgnevus on tekkinud perioodil jaanuar 1999 kuni november 2003. a.
25.Hageja leiab, et kostja on osaliselt võlgnevust tasunud 08.10.2005. a summas 2 625,25 krooni. Hageja viitab TsÜS § 158 lg 1 sätestatule, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning sama paragrahvi 2. lõike järgi võib nõude tunnustamine seisneda ka õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises.
KOSTJA I.K.. TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS
26.10.11.2008. a esitas kostja I.K. kohtule taotluse (tl 112), milles palub kohaldada aegumist AS Kohtla-Järve Soojus nõudele kostja vastu, kuna kostja müüs 09.09.2003. a korteri D. R., ning korteri võõrandamise päevast kuni hagi kohtule esitamiseni on möödunud enam kui 3 aastat, kostja palub hagi jätta rahuldamata.
KOSTJA T.K. TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS
27.Kostja T.K. esitas 10.11.2008. a kohtule taotluse, milles palub kohaldada aegumist AS Kohtla-Järve Soojus nõudele, kuna kostja õepoeg I.K. müüs korteri kostja D.R., ning korteri
võõrandamise päevast 09.09.2003. a kuni hagi esitamiseni on möödunud rohkem kui kolm aastat.
KOHTUISTUNG 02.12.2008. a
28.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses ja hageja täiendavates kirjalikes seisukohtades esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja selgitas, et korterit on edasi müüdud selliselt, et iga järgnev kostja võtab kohustuse tasuda korteril lasuvad võlad. Viimane, kes kohustuse endale võttis oli D.R. Hageja jäi nõude juurde välja mõista kostjatelt solidaarselt 5 433,51 krooni ning I. K. ja D.R. solidaarselt 3 108,26 krooni.
29.07.12.2003. a kokkuleppele on alla kirjutanud D.R. Hageja sai 07.12.2003. a teada, et korteriomanik on D.R. Hageja lähtub sellest, et D.R. tegi viimase makse kokkuleppe täitmiseks 08.10.2005. a summas 2 625,25 krooni. Hagi on kohtule esitatud 2007. aastal, siis järelikult nõue aegunud ei ole.
30.Kostja I.K. hagi ei tunnistanud selgitades, et korteri müüs ta D.R. võlgade katteks. Võlg oli 18 719,50 krooni. Kostja palus kohaldada aegumist. Kostja D.R. esindaja selgitas, et kostja D.R. tasus võla T.K. nimel. Kohtla-Järve Soojusest öeldi, et müüja peab tulema ja kirjutama avalduse, et võlad tuleksid ostjatele üle. 2004. aastal müüs D.R. korteri T. Š.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
32.Kohus tuvastas, et - kostjad T.K., I.K. ja D.R. on olnud korteri asukohaga xxx omanikud alljärgnevatel ajavahemikel: - T.K. perioodil 17.07.1996 – 13.03.2002 (ostu-müügileping 17.07.1996. a); - I.K. perioodil 13.03.2002 – 09.09.2003 (T.K. ja I.K. vahel sõlmitud kinkeleping13.03.2002. a); - D.R. alates 09.09.2003-29.04.2004 (I.K. ja D.R. vahel sõlmitud korteri müügileping 09.09.2003. a). - hagi on esitatud võla nõudes, mis on tekkinud perioodil 1999-2003.
33.Hageja on esitanud kostjate vastu alljärgnevad nõuded: 1) välja mõista kostjatelt T.K., I.K. ja D.Ro. solidaarselt 5 433,51 krooni ehk võla eest seisuga märts 2002. a; 2) välja mõista kostjatelt I.K. ja D. R. solidaarselt 3 198,26 krooni. Kostjad paluvad kohaldada aegumist.
34.Võla periood hõlmab ajavahemikku 1999-2003, seega aega mis osaliselt eelneb 01.07.2002. a langedes seega tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivusaega.
35.Kohus leiab, et kostjate T.K. ja I.K. suhtes kuuluvad kohaldamisele alusetust rikastumisest tulenevad sätted, kuna poolte vahel puudus tehing, millest oleks võinud võlgnevus tuleneda. Hageja ega kostjad ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi enda millegagi sidumiseks.
Kostjate tegusid nagu arvete tasumine (või tasumata jätmine) ei saa käsitleda tahteavaldusena sidumaks end tulevikus mingisuguste kohutustega.
36.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juuli 2002. a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 23 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul kui alusetu rikastumine toimus pärast 01. juulit 2002. a.
37.Enne 01.07.2002. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse) ning alates 01.07.2002. a kehtivad võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätted (VÕS § 1027 jj).
38.Kuni 30.06.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega tuleb nõudele kohaldada TsÜS § 151 lg 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega.
39.T.K. oli korteri omanik kuni märts 2002. a, I.K. kuni 09.09.2003. a.
40.Hagi on kohtule esitatud 22.05.2007. a. Kuna nii T. K. kui I.K. poolt korteri võõrandamisest on hagi esitamise ajaks möödunud rohkem kui kolm aastat, on nõue nende suhtes aegunud.
41.Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolus tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-8-07, 3-2-1-101-07).
42.Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
43.Nõue T.K. ja I.K. vastu tuleb seega jätta rahuldamata. Nõue kostja D.R. vastu
44.09.09.2003. a I.K. ja D.R. vahel 09.09.2003. a sõlmitud korteri müügilepingu p 1.4.5 kohaselt kinnitas müüja (I.K.), et lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevused kommunaalmaksete osas, summas 18 719,50 krooni tasub ostja (D.R.) (tl 7 pöördel). Lepingust ei tulene, millise osa kommunaalteenuste võlgnevusest 18 719,50 krooni moodustab võlg hageja ees.
45.07.12.2003. a sõlmis hageja kokkuleppe, milles võlgnikuna on märgitud T.K., kuid kokkuleppe on allkirjastanud D.R. (tl 17). D.R. tunnistab, et kokkuleppe sõlmis tema, kokkuleppega võttis endale kohustuse 3 998 krooni tasumiseks, hageja saatis maksegraafiku summale 3 945,25 krooni (tl 24) ja graafikujärgsed maksed on kostja poolt tasutud (tl 24-26).
46.Poolte vahel on vaidlusküsimus selles, kuidas tõlgendada 07.12.2003. a kokkulepet ning sellest tulenevalt ka küsimus nõude aegumisest.
47.Hageja leiab, et kokkuleppe p 1 tunnistab võlgnik võlga hageja ees kogusummas 12 019, 87 krooni. Kostja D.R. väidab, et kokkuleppega (p 2) võttis ta endale kohustuse 3 998 krooni tasumiseks (tl 22).
48.TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.
49.VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
50.Kokkulepe on sõlmitud 07.12.2003. a, seega kuulub kohaldamisele 01.07.2002. a kehtima hakanud võlaõigusseadus.
51.VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
52.Kohus nõustub kostjaga, et viimane tunnistas kompromisslepinguga võlgnevust lepingus märgitud ulatuses ning hageja võis loobuda teatud osast võlgnevusest. Kohus leiab, et nimetatud kokkuleppest võib lähtuda ilma võla aluseid täiendavalt kontrollimata. Kostja väitel tunnistas ta kompromisslepingus võlgnevust vaid summas 3 998 krooni. Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik välja selgitada poolte tahe sõlmitud kokkuleppes.
53.Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Vastavalt lg 2 lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Vastavalt lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
54.Kokkuleppe (tl 17) p 1 kohaselt: Võlgnik võlgneb võlausaldajale seisuga 26.11.2003. a tarbitud soojusenergia eest 12 019,87 krooni. Nimetatud võlgnevuse tasumise tähtpäev on möödunud. Kokkuleppe p 2 kohaselt seoses võlgniku makseraskustega punktis 1. nimetatud võlgnevuse koheseks tasumiseks võlausaldajale, tasub võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 3 998 krooni Võlausaldajale järgmistel kuupäevadel ja järgmiste osade kaupa: /---/. Sulgudes olev sõna „täielikult“ on maha kriipsutatud.
Kuna tegemist on ilmselgelt varem väljatöötatud lepingu blanketiga, siis võib sõnastusest järeldada, et blankett võimaldas tavaliselt kokku leppida võlgnevuse suuruses või osast võlgnevusest loobuda ja/või kokku leppida maksegraafikus. Nii võib arvata, et kui hageja soovis võlgnevusest osaliselt loobuda, siis märkis ta p-s 2 ära valiku „osaliselt“. Mõistlik inimene eeldab, et kui ta peab võlgnevuse tasuma osaliselt, siis on võlausaldaja sellega loobunud osast nõudest võlgniku vastu.
55.Mitte millegagi pole põhjendatud ning kokkuleppest ei tulene, et ülejäänud võla osas kohustus kostja sõlmima uue kokkuleppe ning et kostja pidanuks pöörduma hageja juurde uue kokkuleppe sõlmimiseks.
56.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
57.Kuna 07.12.2003. a sõlmitud kokkuleppe p 2 ja maksegraafikujärgse võlgnevuse 3 945,25 krooni (tl 24) on kostja D.R. täitnud, leiab kohus, et kostja on kohustuse hageja ees täitnud, mistõttu tuleb AS Kohtla-Järve Soojus hagi D.R. vastu jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
58.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, jäävad menetluskulud hageja kanda.
59.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
KOHTU SELGITUS
60.Kohtute seaduse § 138 7 lg 1 järgi edastatakse alates 2008. aasta 1. oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.