lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-2634/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-2634/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 128 lg 1Hüvitatava kahju liigidVÕS § 271Üürilepingu mõisteVÕS § 309 lg 1Üürilepingu kestusVÕS § 336 lg 1Asja ülevaatamine ja üürnikule puudustest teatamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-2634/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-2634/34

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-2634/34

Tsiviilasi

A V hagi MK vastu kahju 14 495 krooni hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A V (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja Jevgeni T (Vindex OÜ ) Kostja MK (isikukood xxx, elukoht

Kohtustungi toimumise aeg

18.11.2008

Kohtuistungil osalesid

Hageja esindaja Jevgeni T Kostja MK

xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MKlt 3000 (kolm tuhat) krooni A V kasuks.

2.Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14
29.09.2005 sõlmisid pooled üürilepingu nr. 9/06, millega hageja andis kostja kasutusse eluruumi asukohaga Maardu, Xxx(tl 3-4).

2-07-2634/34 Hageja nõue ja põhjendused

2.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 14 495 krooni ja menetluskulud.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel üürileping tähtajaga 1 aasta. 29.05.2006 teavitas hageja kostjat üürilepingu lõpetamisest ja palus kostjal vabastada korter 01.07.2006 või hiljemalt 01.08.2006. Kostja vabastas korteri ja andis võtmed üle 15.07.2006. Korteri üleandmisel selgus, et korter vajab kosmeetilist remonti. Korteris olid kahjustatud toa ja esiku tapeet, seinad ja ukseava küljed olid kaetud joonistustega; köögikapil oli kast ja neli ust katki; toas oli kapi uks katki ja kapp oli kriimustatud; vannitoas oli dušisegisti katki; toas oli ühes kohas parkett maha lõhutud; tolmuimeja oli katki, seega komplektsus rikutud; kaks akna ribikardinat oli murtud ja toas oli maha lõhutud pistikupesa ning köögis puudus katteraami pesa (tl 10-12 ja 19-23). Rikutud mööblit ja tehnikat ei ole võimalik parandada ning need vajavad täielikku asendamist. Samuti puuduvad osad asjad kostja kasutusse jäetud voodipesust ja nõudest. Hageja oli sunnitud liituma ka uue telefoninumbriga, kuna kostja võlgnevuse tõttu oli Tele2 ja Elioni telefoninumbrid suletud.
4.Esmakor AS ja Velldoris AS kalkulatsioonide alusel on remondikulu 13 096 krooni (tl 6-8), millele lisandub tolmuimeja maksumus 1399 (tl 9) krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv 1250 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Kostja selgitab, et korter oli kahjustatud juba kostja sissekolimise ajal. Kostja tunnistab, et üksikud kriipsud pliiatsiga magamistoa seinal on tehtud kostja lapse poolt, millest kostja teavitas ka hagejat. Kostja märgib, et maksis täies ulatuses kinni trepikojas toimunud remondi, samuti andis hagejale paar segistit, mille eest hageja kostjale ei maksnud.
7.Kohtuistungil kostja selgitas, et võtmete üleandmisel nägi hageja millises olukorras korter oli. Hageja ei esitanud talle mingeid pretensioone ega nõudmisi kahju hüvitamiseks. Samuti andis hageja kostja kasutusse vana tolmuimeja, mis ei töötanud ja mille kostja viis hageja teadmisel garaaži. Kostja nõustub kahju hüvitamisega 3000 krooni. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 29.09.2005 sõlmisid pooled üürilepingu nr 9/06 mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse eluruumi Maardus, Nurga 6-8 tähtajaga 1 aasta (tl 3-4).
11.VÕS § 309 lg 1 järgi tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja teatas 29.05.2006 kostjale üürilepingu lõpetamisest ja palus kostjal vabastada korter 01.07.2006 või hiljemalt 01.08.2006. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja vabastas korteri ja tagastas hagejale üüritava asja andes üle võtmed 15.07.2006. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju rikkudes kostja korterit.

2-07-2634/34

12.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kohtule ei ole esitatud korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, kus oleks fikseeritud korteri puudused peale üürilepingu lõppemist. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt ei ole tegemist puudustega, mida tavalise ülevaatusega ei saaks avastada. Hageja kohustus oli kontrollida korteri seisundit korteri üleandmisel ning teavitada kostjat viivitamata korteri puudustest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjat viivitamata teavitanud korteri puudustest, seega hageja ei täitnud üürileandja kohustust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
13.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanud peab olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal. Hageja on kohtule esitanud fotod (tl 10-12 ja 19-23), millest nähtuvalt on kostja korter rikutud, kuid nimetatud fotodest ei nähtu, et korter on rikutud kostja poolt, samuti ei ole kohtule esitatud fotosid sellest, milline nägi korter välja enne korteri üürile andmist kostjale. Samuti ei ole korteri seisukorra kohta midagi märgitud üürilepingus. Hageja on kohtule esitanud Esmakor OÜ hinnapakkumise 30-10-06ES (tl 6-7) ja OÜ Velldoris 31.08.2006 hinnapakkumise (tl 8), millede kohaselt läheks korteri remontimine maksma 13 005,51 krooni. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud ulatuses kahju kandnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt, mis välistab hagi rahuldamise juhul kui oleks hageja täitnud VÕS § 336 lg 1 sätestatud nõudmisi.
14.18.11.2008 toimunud istungil tunnistas kostja hagi 3000 krooni ulatuses ning on nõus tasuma hagejale 2000 krooni tapeedi, värvide ja rullide eest, 100 krooni pistikupesa eest, 900 krooni dušisegisti ja selle vahetuse eest. Kuna kostja tunnistab hagi 3000 krooni ulatuses ja on nõus hüvitama hagejale 3000 krooni, siis on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele 3000 krooni osas. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja