Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-14604/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.12.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1937

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-14604 (endine nr 2/287-7353/05)

Tsiviilasi

R M hagiavaldus H L vastu 480000 krooni nõudes

Hagi hind

464 220 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja: R M (ik.xxx, xxx) Hageja esindaja: T Ilves (Julianuse Inkasso Agentuur AS, xxx)

esindajad

Kostja: H L(ik.xxx, xxx) Seaduslik esindaja: K K (xxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat V Kaur (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

19.november 2008 Resolutsioon

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.R M hagiavaldus H L vastu 480000 krooni nõudes jätta rahuldamata. Otsustused menetluskuludes.

2.Välja mõista hagejalt kostja seadusliku esindaja kasuks õigusabikulu 24000 (kakskümmend neli tuhat) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt Harju Maakohtu 01. 02. 2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0730723 on H L määratud eestkostjaks K K. H L on ilma eeskostja nõusolekuta lubatud teha vaid igapäevaeluks vajalikke tehinguid tema igakuise pensionimäära ulatuses ühes kuus. Eestkoste määramisel tugines kohus kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktile nr 28/80, milles riiklikult tunnustatud eksperdid asusid seisukohale, et H L esineb dementsus aju frontotemporaalsest kahjustusest, millele on iseloomulik arutlus-, järeldus- ja üldistusvõime tunduv langus juhtiva häirena. Eestkoste määramisel tugines kohus seejuures Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktile nr xxx (edaspidi Akt) xxx(tl 86-90 ). Aktist nähtub kostjale pandud diagnoos – demenetsus fronto-temporaalsest ajukahjustusest (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kood F 02.80). Eksperdid on andnud selgituse, mille kohaselt esineb H. L dementsus aju fronto-temporaalsest kahjustusest, millele on iseloomulik arutlus-, järeldus- ja üldistusvõime tunduv langus juhtiva häirena. Haigestumise algus ei olnud ekspertide arvates tagasivaateliselt täpselt hinnatav, kuid tõenäoliselt on nende arvates haigus kestnud vähemalt 3-4 aastat. Seejuures ei välistanud eksperdid ka haiguse veelgi varasemat algust. Ekspertarvamuse järelduste kohaselt esineb H. L Dementsus fronto-temporaalsest ajukahjustusest (F02.80), mis on hõlmatav määratlusega ”nõdrameelsus”. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest ei ole H. L kestvalt suuteline aru saama oma tegude, sh tehingute iseloomust ning nende võimalikest tagajärgedest ega suuteline oma käitumist juhtima. Kostja haigus (dementsus so nõdrameelsus) on arvates ekspertarvamuse koostamisest 10. 11. 2007 kestnud vähemalt 3-4 aastat (või veelgi kauem). Seega oli kostja dementne ega suutnud oma tegude, sh tehingute iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest aru saada ega oma käitumist juhtida vähemalt arvates 2003. aastast või veelgi varem. Aastatel 2005-2006 käesolevas tsiviilasjas esitatud kostja vastused hagile (so eelpoolviidatud avaldused) on esitatud otsusevõimetu isiku poolt ega ole seega arvestatavad kostja poolt nõude osalise omaksvõtuna. Kostja esindaja palub eeltoodust tulenevalt jätta kostja poolt esitatud 07. 11. 2005, 20. 02. 2006, 03. 04. 2006 ja 03. 05. 2006 avaldused tähelepanuta. Hageja tugineb oma hagis vaid 18. 04. 2002 kostja poolt antud allkirjale, milles kostja väidetavalt tunnistab hagejalt laenu saamist summas 464 280 krooni. Allkiri 18. 04. 2002 on vormistatud enne VÕS-i jõustumist, so enne 01. 07. 2002.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRakS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juuli 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. TsK § 272 § 1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa või raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 272 lg 2 sätestab, et laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Kostja ei ole hagejalt 18. 04. 2002 dokumendis märgitud summat saanud. Tegemist on rahatu tehinguga. Laenulepingut ei saa lugeda sõlmituks ja 18. 04. 2002 kostja poolt antud allkirjast ei tulene hagejale mingit rahalist nõuet kostja vastu. Nimetatut kinnitavad ka asjaolud, et poolte vahel ei ole olnud sõlmitud ühtegi kahepoolset tehingut; puuduvad mis tahes tõendid raha üleandmises; hageja väide kostjale ligi 500 000 krooni suuruse laenu andmises on äärmiselt ebausaldusväärne, sest hageja, andes eraisikuna laenu teisele eraisikule (kes pealegi on eakas pensionär) ei ole seadnud laenu tagastamise tagatiseks mitte ühtegi garantiid; hageja poolt nõutav ja väidetavalt kostjale laenatud summa on ka tänase majanduselu puhul väga suur summa, rääkimata sellest, et allkiri laenu saamise kohta on antud 2002. aastal, mil poolel miljonil kroonil oli hoopis teine väärtus. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit raha kostja pangakontole ülekandmises ja hageja ei ole ka väitnud, et laenusumma maksis ta kostja pangakontole, siis saab rääkida vaid väidetava laenu andmisest sularahas. Ka täna ei kõnnita tänaval sularahakoti ega -kohvriga, milles ligi pool miljonit eesti krooni, rääkimata 2002. aastast. Seda, millal ja kuidas väidetav laenusumma kostjale anti, ei ole hageja isegi mitte püüdnud kirjeldada, rääkimata tõendamisest. TsK § 272 lõikele 2 tuginemise korral lasub tõendamiskoormus hagejal. Kostja on viimase 5-7 aasta jooksul nii pereliikmetele kui tuttavatele rääkinud Venemaalt kohe saabuvatest miljonitest ja äriprojektidest Rootsiga, samas kui tema vaimne ja kehaline võimekus oli piisav vaid esmase enesehooldusega toimetulekuks. Viimastel aastatel on kostja vastu algatatud mitmeid kohtuprotsesse, milles kõigis on esitatud kostja poolt allkirjastatud laenulepinguid, milliste alusel on ta väidetavalt aastatel 2001-2005 laenanud erinevatelt füüsilistelt isikutelt kogusummas ligi 1,5 miljonit krooni. Nii näiteks on hetkel Harju Maakohtu menetluses OM hagi 1, 138 miljoni nõudes (tl 69-73), milles hageja tugineb lepingutele, millised on sõlmitud praktiliselt samal ajal kui on antud käesolevas asjas hageja viidatud allkiri. 2007.aastal antud eelmärgitud ekspertarvamuse kohaselt tekkis kostjal dementsus 3-4 aastat või veelgi enam aastaid varem. Arvestades kostja isikuga seotud asjaolusid (eakas pensionär, tegelikkuses mis tahes seoste puudumine ühegi äriprojektiga ega ühegi äriühinguga, rahaliste vahendite olemasolu vaid kostja igapäevaste olmevajaduste tarbeks, tuttavatele ja sugulastele esitatud ebaadekvaatsed jutustused jms) annavad kinnitust sellele, et ka 18. 04. 2002 allkirja vormistamise ajal oli kostja otsusevõimetu ega saanud aru oma tegude tähendusest. Seega tuleb 18. 04. 2002 allkiri lugeda ka tühiseks. Ei saa rääkida kostjal oma tegevuse, so allkirja andmise mõttest ja tagajärgedest arusaamisest olukorras, kus tegemist on äärmiselt suure summaga, mida kostja saanud ei olnud ja mille kasvõi osaliseks tagasi maksmiseks, rääkimata väidetava laenu tagastamisest 12 päeva pärast, puudusid kostjal igasugused rahalised vahendid. Kõige eeltoodu alusel on põhjust asuda seisukohale, et hageja on tegutsenud pahatahtlikult ja teadlikult ning hagejale teadaolevatel asjaoludel suunanud kostjat andma 18.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on kostja haigus arvates ekspertarvamuse koostamisest 10.november 2007 kestnud vähemalt 3-4 aastat või veelgi kauem. Uuritav ei ole suuteline täiel määral aru saama ümbrusest, teiste inimeste käitumise tähendusest ning ei ole suuteline õigesti hindama oma tegude tähendust ega nende tagajärgi. TsÜS §13 lg1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et aastatel 2005-2006 käesolevas tsiviilasjas esitatud kostja vastused hagile (so eelpoolviidatud avaldused) on esitatud otsusevõimetu isiku poolt ega ole seega arvestatavad kostja poolt nõude osalise omaksvõtuna. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kostja poolt esitatud 07. 11. 2005, 20. 02. 2006, 03. 04. 2006 ja 03. 05. 2006 avaldused tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on TsÜS §13 lg 1 kohaselt tühine ka 18.aprill 2002 antud allkiri. Eksperdiarvamuse kohaselt on kostja teadmised äriprojektide sisust rääkides väga pealiskaudsed, puudub arusaamine juriidilistest terminitest, vastutusest ja tema vastu esitavatest nõuetest. Lepingute sõlmimist põhjendab tutvusega nõude esitaja suhtes või näidetega tuntud ärimeestest. Suuremaid arve ei suuda kostja öelda ühtse arvuna, vaid loeb numbrite kaupa. Kostja ei oska täpsustada, palju ta lepinguid sõlmis, kinnitab üldsõnaliselt, et usaldas äripartnerit ja ju nii ikka äri tehakse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRakS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juuli 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. VÕSRakS §11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb vaidlus lahendada tsiviilkoodeksi alusel. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. TsK §272 lg2 tõendamiskoormus lasub hagejal. Sada hageja teinud ei ole. Vastupidi, tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud kostja rahamees ja tema elustandart aastatel 2001-2002 ei muutunud. TsK § 273 kohaselt laenuleping summaga üle viiekümne rubla peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Viiskümmend rubla - 5 EEK. Kirjalikke laenulepingute sõlmimist tuvastatud ei ole. Hageja on istungil avaldanud seisukohta, et kostja on laenu saanud muul alusel äriprojektidesse finantseerimiseks. Kostjal oli raskusi Rävala pst 15 korteri hüpoteegi kustutamisega.. TsK §272 3. lõike kohaselt pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Kohus on seisukohal, et 18.aprill 2002 kostja allkiri on deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivne võlatunnistus on kehtivussõltuvuses põhikohustusest. Hageja sellise kohustuse olemasolu tõendanud ei ole. Hageja jäi kohtuistungil seisukohale, et varasemate õigussuhete tõendamiseks piisab võlatunnistusest. Kuivõrd ei ole tuvastatud põhikohustuse olemasolu, siis ei saa olla ka võlatunnistust. Olematut võlasuhet ei saa vormistada