Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-22-126318 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10. veebruaril 2021 elektrooniliste vahendite kaudu laenulepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenulimiidi kuni 4000 eurot. Laenulepingu kohaselt laenuandja poolt võimaldatav laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida laenuvõtja saab jälle uuesti kasutada. Lepingu p. 3 kohaselt intressimäär 48,11% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 48,11% aastas. Laenulepingu kohaselt laenuandja väljastab kliendile arveid vähemalt iga 30 päeva järel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist. Kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning pärast meeldetuletuste ja hoiatuse saatmist kostja võlgnevust ei tasunud, edastas hageja 17. märtsil 2022 kostjale lepingu lõpetamise eelteate teavitades kostjat, et viie päeva pärast saadetakse kostjale automaatselt teate lepingu lõpetamise kohta seoses pikaajalise võlgnevusega. Hageja andis kostjale võimaluse võlgnevus likvideerida. Kostja olemasolevat võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles 1. aprillil 2022. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kokku summas 4500 eurot, millest kostja tasus laenusumma katteks 669,22 eurot. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks 2(4)

2-22-126318 oli 02.12.2021 summas 61,76 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset võlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3 830,78 eurot (4500 – 669,22). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3830,78 eurot, intress 535,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1073,92 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot ning menetluskulud summas 895 eurot (riigilõiv 595,00 eurot ja õigusabikulu 300 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid koos nõudega esitada kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult, teate avaldamisega väljaandes Ametlikud teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks 30. detsembriks 2022 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6, VÕS § 195 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 396 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 1132 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel

2-22-126318 on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3 tundi. Avaldaja esindaja on tsiviilasja menetluses teinud toimingud: nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 200 eurot (100 x 2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 795 eurot (595+200). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.