Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-07-60231 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

27.12.2007.a. esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu maakohtule regressihagi J L vastu kuriteoga ohvrile tekitatud kahju hüvitamiseks riigi poolt väljamakstud summade riigile tagasinõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 03.05.2007 otsusega kriminaalasjas J L süüdi kuriteos karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ning teda karistati üheaastase ja kuuekuulise vabadusekaotusega. Kohus määras, et JLle mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, allub kriminaalhooldaja seaduslikele korraldustele ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Katseaja algust hakati lugema kohtuotsuse väljakuulutamisest, s.o 08.02.2007. Märgitud kohtuotsuse alusel on tuvastatud, et 22.10.2006 lõi J L Kuressaare linnas Tallinna 11 asuva Kodulinna Lokaali ees tekkinud rüseluse käigus pudeliga näkku R Kle, tekitades viimasele põse, silma üla- ja alalau ning silmamuna läbistavad haavad vasakul pool näol, mis ei ole iseenesest eluohtlikud vigastused, kuid silmamuna vigastuse tagajärjel tekkis kannatanul nägemisteravuse kaotus vasakust silmast, mis põhjustas üldise püsiva töövõimekaotuse 30 protsenti. Ohvriabi seaduse § 7 lõike 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele. Sama seaduse § 8 lõike 1 punktide 2 ja 3 mõistes on vägivallakuritegu otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärg on raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Arstliku ekspertiisi 19.02.2007 otsusest nr 325679 nähtub, et R Kle määrati püsiv töövõimetus (70 %) perioodiks 19.02.2007 - 29.02.2008, mis on vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire ning annab seetõttu õiguse hüvitise määramiseks. Pärnu Pensioniamet tugineb kuriteoohvritele riikliku hüvitise suuruse arvutamisel ohvriabi seadusele ning Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrusele nr 51 Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord. Ohvriabi seaduse § 15 järgi makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 150 000.- krooni. Ohvriabi seaduse § 8 lõike 1 punkti 3 ja § 18 kohaselt määrati R Kle Pärnu Pensioniameti 01.06.2007 otsuse nr 31 alusel kuriteoohvrile makstav riiklik hüvitis alates 19.02.2007. Ohvriabi seaduse § 10 lõike 1 punkti 1 järgi võetakse hüvitise suuruse määramise aluseks vägivallakuriteoga tekitatud töövõimetusest tulenev kahju. Sama paragrahvi lõike 3 alusel on hüvitise suurus 80 protsenti varalisest kahjust. Ajavahemikul 19.02.2007 - 30.09.2007 on R Kle välja makstud vägivallakuriteo tagajärjel tekkinud töövõimetusest tulenevat riiklikku hüvitist kogusummas 73 808.00 (seitsekümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksa) krooni. Ohvriabi seaduse § 26 lõike 6 alusel perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul arvestatakse hindade ja elukalliduse muutumist korras, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Ohvriabi seaduse 26 lõike 2 alusel teeb pensioniamet riiklike toetuste ja muude maksete suuruse muutumise korral omal algatusel ümberarvutused muudatuse jõustumise päevast arvates 10 päeva jooksul.

2-07-60231 Ohvriabi seaduse § 31 lõige 1 sätestab, et pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Eeltoodu alusel ja juhindudes ohvriabi seaduse §-dest 7 lg 1, 8 lg 1 p 2 ja p 3, 15, 26 lg 6, 31 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrusest nr 51 “Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ palub hageja J L ilt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks Pärnu Pensioniameti poolt R Kle välja makstud kuriteoga tekitatud kahju hüvitis perioodi 19.02.2007 - 30.09.2007 eest summas 73 808 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 15-17/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 04.01.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 15-16/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 4.01.2008 /t.l.17/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ohvriabi seaduse §-de 7 lg 1, 8 lg 1 p 2 ja p 3, 15, 26 lg 6, 31 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määruse nr 51 “Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ alusel. Menetluskulud Hageja ei ole kohtule menetluskulude nõuet esitanud. Selle osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-07-60231

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.