Kostja: MTÜ SMR (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: K Siilak (IK xxx OÜ Pearu Õigusbüroo xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
01. detsember 2008. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta S AS-i hagi MTÜ SMR vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses S AS-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 14.11.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi seoses hageja poolt turvateenuse osutamisega kostja poolt ajavahemikul 08.08.2007. a kuni 12.08.2007. a Pärnus Audru ringrajal korraldatud üritusel Puma Racing Weekend.
2.02.08.2007. a kell 12.27 saatis hageja esindaja kostjale tutvumiseks mehitatud valve projekti. Nimetatud lepingu projekti muudeti ning muudatustega leping saadeti kostjale koos lisadega allkirjastamiseks 06.08.2007. a. Kostja nimetatud lepingu ja lisade täiendamiseks hagejaga ühendust ei võtnud, millest tulenevalt hakkas hageja nimetatud lepingu alusel kostjale 08.08.2007. a turvateenust osutama.
3.Pärast teenuse osutamist saatis kostja koos teatisega lepingu rikkumise kohta hagejale mehitatud valve lepingu, millele olid kostja poolt ainuisikuliselt ning hagejaga kooskõlastamata kirjutatud muudatused. Nimetatud muudatuste osas puudus hageja ja kostja vaheline kokkulepe. Kostja poolt pärast teenuse osutamist lepingule juurde kirjutatud muudatused ei ole hagejale siduvad.
4.Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on 06.08.2007. a sõlmitud mehitatud valve leping 371M arvutitrükis esitatud tingimustel ning kostja poolt ühepoolselt nimetatud lepingule tehtud juurdekirjutused tuleb jätta tähelepanuta.
5.Kostja kohustus lepingu p 4 alusel tasuma hagejale turvateenuse eest 215 krooni ühe turvatöötaja töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale hiljemalt 10.08.2007. a ettemaksu 50% summas 71 380 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud kostjale arve nr E245794 summas 84 228.40 krooni ja arve nr L245809 summas 84 228.40 krooni. Arved on kuni käesoleva ajani tasumata. Lepingu p 6 kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis seisuga 13.11.2007. a moodustab 30 322.40 krooni.
6.TsÜS § 138 lg 1, VÕS §§ 2 lg 1, 6, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101, 108 lg 1 ja 113 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 168 456.80 krooni ja viivis seisuga 29.09.2008. a summas 138 471.50 krooni ja alates 30.09.2008. a viivis 0,2% põhivõlgnevuselt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastus
7.Kohtule 18.03.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. Hageja poolt esitatud lepingu projekti osas muudatusettepanekuid arutanud ja allkirjastanud H H on lepingu preambulis märkinud teenuse saajaks OÜE(reg kood xxx), mitte MTÜ SMR . Arve esitamine MTÜ nimele ei tekita poolte vahel võlasuhet ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi VÕS § 3 tähenduses.
8.Asjaolu, et ka hageja pidas teenuse ostjaks OÜ-d E , kinnitab just nimetatud osaühingule 23.08.2007. a adresseeritud teatis. Ka kõik vastuväited nõudele on esitanud OÜ E . Kahjuks ei ole hageja mõistetamatult seni esitanud teenuse osutamise eest OÜ E nimele arvet.
9.Hagiavalduses kirjeldatud faktilised asjaolud lepingu sõlmimise kohta ei vasta tegelikkusele. Enne 02.08.2007. a tutvumiseks saadetud lepinguprojekti, esitas hageja 26.07.2007. a pakkumise. Nimetatud pakkumises oli märgitud valvetunni hinnaks 250 krooni ja tunde oli arvestatud orienteeruvalt 267. Kokku oli objekti maksumuseks koos käibemaksuga 78 765 krooni. 02.08.2007. a saatis hageja tutvumiseks mehitatud valve lepingu projekti, milles puudus teenuse kogumaksumus. Projekti muudeti 06.08.2007. a. Teenuse hinnaks oli märgitud 71 380 krooni (s.o. koos käibemaksuga 96 125 krooni), mis ületas esialgset pakkumist. Kuna ürituse alguseni oli
jäänud ainult 2 tööpäeva, siis oli OÜ E valmis aktsepteerima ka esmapilgul 20%-list hinnatõusu. Enne ürituse algust lepingu allkirjastamiseni ei jõutud.
10.10.08.2007. a (s.o. kaks päeva pärast teenuse osutamise alustamist) saatis hageja omapoolselt allkirjastatud lepingu eksemplari. Lepinguga tutvudes leidis OÜ E , et lepingujärgne teenuse hind ületab pakutud hinda kahekordselt. Esialgne eksitus tekkis asjaolust, et summa oli hageja poolt lepingusse märgitud üksnes ettemaksu (s.o. 50% kogu summast) ulatuses, mitte aga teenuse kogumaksumuse kohta. Heale äritavale vastavaks ei saa pidada lepingu tingimuste sätestamist erinevalt pakkumisele, rääkimata hinnakokkuleppe eksitavast sõnastusest. Asjaolu, et hageja eitab lepingu sõlmimist OÜ E poolt lisatud tingimustel, ei tähenda automaatselt lepingu sõlmimist 06.08.2007. a saadetud variandis. Kokkulepe sinna märgitud hinna tasumiseks puudus. Kohtuistung
11.Kohtuistungil 01.12.2008. a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Lepingus oli kirjas teenuste maht. Viimases lepingus on vähendatud, mitte suurendatud teenuse mahtu. Turvateenust on antud, seega hageja palub välja mõista võlgnevus. Hageja ei teadnud, et arved tuleb saata OÜ-le E . Turvateenust osuti nii, nagu arves kirjas ja nagu lepingus esitatud. Kostja oleks pidanud lepinguga tutvuma, omapoolseid ettepanekuid tegema. Kliendiga on kõik muudatused kooskõlastatud, see ei ole kliendi eksitamine. Hinnapakkumine tehti exeli tabelis tõstmisega, seal oli eksimus.
12.Kostja esindaja seletuse kohaselt summa oleks makstud juba aasta tagasi, kui arve oleks esitatud isikule, kes oli maksejõuline. Kostjale jääb arusaamatuks hagi alus. Teenuse hind, mille tasumist kostjalt nõutakse, tuleneb tundide arvust. Kostja ei näe toimikus ühtegi tõendit selle kohta, mitu tundi, mitu päeva teenust anti. Turvaplaanidelt ei nähtu kooskõlastamine kostjaga. Kostjat pole teavitatud, et hinnapakkumine on ekslik. Millega on sisustatud 660 tundi? Hagi on tõendamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tunnistajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas MTÜ SMR on käesolevas menetluses õige kostja. Hageja leiab, et on hagi esitanud õige kostja vastu, kuna hageja koostas pakkumise M M ’ile kui kostja esindajale. Kõikides hageja poolt kostjale saadetud lepingu projektides oli tellijaks märgitud kostja ning kostja ei vaidlustanud kordagi lepingu tingimuste läbirääkimiste käigus nimetatud asjaolu. Hageja suhtles kostja esindajatega e-kirja vahendusel ning nimetatud e-kirja aadressideks olid vastavalt xxx ja xxx, mis tõendavad samuti, et tellijaks oli kostja. Lepingus, millele H H on alla kirjutanud on kontaktisikuks märgitud M M . Puma Racing Weekend 2007 koduleheküljel internetis nii juhendis kui kontakt all on märgitud nimetatud ürituse korraldajaks SMR MTÜ. Lepingu punkt 10 kohaselt võib lepingut muuta üksnes kirjalikus vormis ning poolte kokkuleppel, käesoleval juhul puudub poolte kokkulepe kostja poolt ühepoolselt lepingule tehtud juurdekirjutuste osas.
14.Kostja vastuväite kohaselt on teenuse saajaks OÜE(reg kood xxx), mitte MTÜ SMR . Asjaolu, et H H juhtida on veel mitmeid juriidilisi isikuid, ei anna võimalikule lepingupartnerile õigust ise määrata, millise äri- või mittetulundusühingu nimel isik tegutseb. Sellises situatsioonis saab üksnes juhatuse liige määratleda, kelle nimel ta alla kirjutab. Arve esitamine MTÜ SMR nimele ei tekita poolte vahel võlasuhet.
15.Kohus nõustub kostjaga. Lepinguvabadus on lepinguõiguse keskne põhimõte. Lepinguline võlasuhe kujuneb poolte vaba tahte alusel, nende endi poolt määratud õiguste ja kohustuste kaudu. H H, OÜ E esindajana, ja V Volt, S AS esindajana, on väljendanud oma tahet olla lepinguga nr 371 M seotud. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. H H ja V Volt on lepingu omakäeliselt allkirjastanud, seega ei saa lepingut pidada tühiseks. Kokkuleppe puudumine hinnas ei too kohtu hinnangul kaasa lepingu mittesiduvust. Hind võib VÕS § 28 lg 2 kohaselt tuleneda ka lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas sama liiki lepinguliste kohustuste eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.
16.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et 23.08.2007. a hageja poolt OÜ-le E saadetud teatist ei saa tõendina oluliseks pidada. TsÜS § 72 järgi ei saa kättesaadud kehtivaid tahteavaldusi lepingupooled enam tagasi võtta. Hageja teatisest (tl 30) nähtub, et ka lepingu sõlmimise järgselt 23.08.2007. a peab S AS lepingu nr 371 M teiseks pooleks OÜ-d E . Ka oma 14.09.2007. a vastuses nimetab hageja tellijaks ja lepingupooleks OÜ-d E (tl 50). Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult asunud hilisema vaidluse käigus pidama tellijaks siiski MTÜ-d SMR . Tunnistaja M M ütluste kohaselt ei pöördunud ta hageja poole kellegi esindajana. Tunnistaja pöördus hageja esindaja poole üksnes seetõttu, et oli viimase tuttav. Eeltoodu põhjal peab kohus ebausaldusväärseks tunnistajate V V ja A S ütlusi selle kohta, et leping oli sõlmitud MTÜ-ga SMR . 23.08.2007. a teatise on allkirjastanud V Volt, seega pidas tunnistaja veel lepingu sõlmimise järgselt lepingu pooleks siiski OÜ-d E .
17.Hageja on hagiavalduses viidanud TsÜS § 138 lg 1, mille kohaselt peavad isikud õiguste teostamisel toimima heas usus. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Küll aga märgib kohus hagejale, et ka tahteavalduse tagasivõtmine võib olla õiguste kuritarvitamine TsÜS § 138 lg 2 ja VÕS § 6 mõttes. Hageja tegi turvateenuse hinnapakkumise summale 78 765 krooni, milles sisaldub ka käibemaks (tl 34). Tunnistaja M M ütluste kohaselt tegi hageja hinnapakkumise pärast seda kui hageja esindajad olid käinud Audru ringrajal kohapeal ja kaardistanud turvateenuse vajaduse. Seega võis tellija eeldada, et pakutu vastab tegelikkusele ja professionaalne turvateenuse osutaja kalkuleerib teenuse mahu ja hinna reaalset turvateenuse vajadust arvestades. Hagiavalduses peab hageja teenuse hinnaks 168 456.80 krooni, mis ületab mitmekordselt hinnapakkumises väljendatut. Tunnistaja V V ütluste kohaselt tekkis hagejal viga hinnapakkumises, mida esialgu ei märgatud. Arvutusviga tuli välja juba enne turvateenuse osutamist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et veast oleks tellijat teavitatud.
18.Kohtule 29.09.2008. a esitatud hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt alternatiivselt VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista 168 456.80 krooni ja viivis seisuga 29.09.2008. a summas 138 471.50 krooni ning alates 30.09.2008. a viivis 0,2% põhivõlgnevuselt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1028 kuuluks käesolevas vaidluses kohaldamisele juhul kui hageja oleks teenust pakkunud ilma õigusliku aluseta või leping nr 371 M oleks tühine. Kohtu hinnangul ei osutanud hageja teenust aga õigusliku aluseta, seetõttu ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele ka VÕS § 1028.
Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud
esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.