Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

2-06-35369 Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) esitas avalduse I G vastu maksekäsu kiirmenetluses 1624,15 krooni nõudes. 15.01.2007.a. tehti võlgnikule makseettepanek, mis on kätte toimetatud 12.03.2007.a. Võlgnik on esitanud tähtaegselt makseettepanekule vastuväite. Avaldaja on avalduses märkinud, et võlgniku vastuväite korral on nõude lahendamiseks hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 23.03.2007 määrusega andis kohtunikuabi Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) avalduse I G vastu maksekäsu kiirmenetluses üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 28.03.2007 määrusega jättis kohus hagi käiguta, kohustades Vasalemma Vallavalitsust esitama oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu 50.00 krooni ja esitama riigilõivu tasumise kviitung kohtule hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. 16.04.2007 esitas Vasalemma Vallavalitsust Harju Maakohtule hagi I vastu võlgnevuse 1624,15 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt 28.09.2001 omandas kostja aadressil Xxx, Ämaris asuva korteri ning aprillis 2004 võõrandas kostja eluruumi E M `ale. Kuna elamus ei ole moodustatud korteriühistut, haldab elamut kuni korteriühistu registrisse kandmiseni eluruumide erastamise kohustatud subjekt – Vasalemma Vallavalitsus. Vasalemma Vallavalitsus on kandnud xxx, Ämaris kaasomandi (mille kaasomanikuks oli korteriga nr 49 ka kostja) hooldamise ja kommunaalteenuste osutamise kulusid, kuid kostja pole kuni 01.04.2007.a. tasunud osutatud teenuste eest. Peale eluruumi võõrandamist jäi kostjal tasumata 1 624.15 krooni. Hageja on esitanud kostjale selle kohta igakuiselt arved. 07.09.2005 kirjaga nr 10-3.4/1186 ja 09.10.2006 kirjaga 1368 tegi hageja kostjale ettepaneku võlg likvideerida ja makseraskuste korral sõlmida võla likvideerimiseks maksegraafik. Võlgnikule tehti ettepanek võlg likvideerida hiljemalt 20.11.2006.a. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt maksekohustusi hageja ees ning seisuga 01.04.2007. a võlgneb kostja hagejale hooldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 1 624.15 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista halduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse seisuga 01.04.2007.a 1 624.15 krooni ning riigilõivu summas 250 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 21.07.2007. Kostja esitas 30.04.2007 kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks, tunnustades tema vastu suunatud nõuet. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

2-06-35369 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS 292 lg 2). VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.