Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2008.a, Narva, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-08-65114
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SA Narva Linnaelamu /registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxx x, xxx/ Hageja seaduslik esindaja: Jelena Pahhomova Kostja: I. O. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx/ Kostja: L. O. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx / L. O. seaduslik esindaja I. O. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx/
Asja lahendamise viis
Kohtuistungit pidamata
SA Narva Linnaelamu hagi I. O. ja L. O. vastu munitsipaaleluruumi kasutusõiguse lõppenuks tunnistamise, asja väljanõudmise ebaseaduslikust valdusest, eluruumi vabastamise ja üürivõlgnevuse 11849,84 krooni tasumise nõudes
Narva Linnaelamu kasuks. Edasikaebamise kord I. O.on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus, ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1750 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Asjaolud ja menetluse käik 06.10.2008.a saabus Viru Maakohtusse SA Linnaelamu hagi I. O. ja L.O.(seaduslik esindaja I. O.) vastu munitsipaaleluruumi kasutusõiguse lõppenuks tunnistamise, asja väljanõudmise ebaseaduslikust valdusest, eluruumi vabastamise ning üürivõlgnevuse summas 11849,84 krooni tasumise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakiri koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on kohtumaterjalid kätte saanud 20.11.2008.a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et temal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 102, § 108 lg 1, § 271, § 316 lg 1 p 3 ja § 334 lg 1 ning asjaõigusseaduse § 80. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab I.O., kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludesse hulka kuulub hageja poolt tasutud riigilõiv summas 4000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kasutusõiguse eluruumile lõppenuks tunnistamise, eluruumi ebaseaduslikust valdusest välja nõudmine ning isiku eluruumist välja tõstmise nõuded on mittevaralised nõuded. Vastavalt TsMS § 132 lg 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. TsMS § 134 lg 1 ls 1 järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamise eest summas 4000 krooni, mis vastab hagihinnale summas 75000 krooni ning seega seaduses sätestatust rohkem. Esitatud hagi puhul on hagihinnaks 56849,84 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 3250 krooni (alates 01.05.2007.a kehtiva RLS redaktsiooni kohaselt). Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Selleks peab hageja esitama kohtule riigilõivu tagastamise taotlus, mis vastab vorminõuetele. Selleks tuleb taotluses märkida Rahandusministri
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.