Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on Harju Maakohtu otsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hpanka, viitenumber 3100057358.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
AS H esitas I K vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 67 344.51 krooni ning viivis protsendina põhinõudest alates 11.07.2008.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.06.2006.a liisingulepingu nr 0131364L sõiduauto Xxx kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. 20.10.2006.a sõlmisid pooled lepingule lisa nr 2, millega anti kostjale maksepuhkust 3 kuu ulatuses ning allkirjastati uus maksegraafik. Kostja rikkus oma kohutusi, jättes tasumata lepingujärgsed maksed ning hageja saatis kostjale 11.09.2007.a teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kostja oma võlgnevust ei kustutanud ning hageja luges lepingu ennetähtaegselt üles öelduks. Liisinguleping lõppes ennetähtaegselt. Kostja võlgneb hagejale järgmised summad:
1.Debitoorne võlgnevus 27 766.27 krooni lepingu punkt 1.3. alusel. Hageja jättis tasumata arved perioodi 31.05.2007.a kuni 30.09.2007.a eest.
2.Kindlustusmaksed 7470 krooni. Kostjal oli kohustus lepingu p 11.1 ja üldtingimuste p 6.3 kohaselt sõlmida kindlustusleping ja tasuda kindlustusmakseid. Kuna kostja seda ei teinud, tasus hageja 30.07.2007.a kostja eest B K OÜ-le arve nr 52994688 alusel 7470 krooni.
3.Hageja poolt kantud vara realiseerimisega seotud kulutused 17 306.57 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist oli kostjal kohustus vara tagastada, kostja seda ei teinud ja hageja tellis tagastusteenuse OÜ-lt R . Vara valdus õnnestus hagejal taastada 21.09.2007.a. Vara läks S A AS vahendusel avalikult müüki. Hageja on tasunud OÜ-le R ja S A AS-ile teenuste eest kokku 17 306.57 krooni.
3.Vara jääkmaksumus 302 937.26 krooni. Vara võõrandati 16.10.2007.a hinnaga 288 135.59 krooni (ilma käibemaksuta), mis tuleb võlgnevusest maha arvestada. Vara harilik väärtus on samane müügihinnaga. Kokku on kostja hagejale võlgu 67 344.51 krooni. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates 11.07.2008.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja sai hagiavalduse kätte 06.09.2008.a ning kohtukutse 17.10.2008.a, kuid hagiavaldusele ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud istungile mitteilmumise põhjustest.
KOHTU SEISUKOHAD
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kostja ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • Pooled sõlmisid 12.06.2006.a liisingulepingu nr 0131364L sõiduauto Xxx kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. • 20.10.2006.a sõlmisid pooled lepingule lisa nr 2, millega allkirjastati uus maksegraafik. • Hageja ütles 11.09.2007.a teatisega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1. debitoorne võlgnevus 27 766.27 krooni; 2. kindlustusmaksed 7470 krooni; 3. hageja poolt kantud vara realiseerimisega seotud kulutused 17 306.57 krooni; 4. vara jääkmaksumuse 302 937.26 krooni ja vara realiseerimisest saadud summa 288 135.59 krooni vahe.
1.Tasumata liisingumaksed
Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liisingumaksed summas 27 766.27 krooni. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, rahuldab kohus hagi liisingumaksete osas VÕS §-st 361 ja poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 1.3. alusel.
2.Kindlustusmaksete võlgnevus Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustusmaksete võlgnevuse 7470 krooni. Hageja esitas kostjale 27.07.2007.a arve B K OÜ kindlustusvõlgnevuse tasumiseks summas 7470 krooni. B K OÜ kinnitusel tasus hageja 30.07.2007.a sõiduki XXX eest kindlustusperioodiks 16.06.2007.a15.12.2007.a kindlustusmakse summas 7470 krooni (tl 45). Seega on tõendatud, et hageja on kindlustusmakseid tasunud. Lepingu p 11.1 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt tasub kindlustusega seotud kulutusi täielikult liisinguvõtja. Üldtingimuste p 6.3.1 kohaselt kohustub liisinguvõtja tagama liikluskindlustuse lepingute ja kindlustuskaitse olemasolu kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et kuna leping öeldi üles ning lõppes 11.09.2007.a, on hagejal õigus nõuda kindlustusmaksete tasumist auto tagastamiseni. Üldtingimuste p 6.3.1. sätestab kostja kohustuse tagada kohustusliku liikluskindlustuse olemasolu kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et nimetatud säte on vastuolus VÕS §-ga 42 lg 3 p 24, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus sõlmida tingimuse kasutaja või kolmanda isikuga muu leping, välja arvatud juhul, kui teise lepingu sõlmimine on mõistlik, arvestades selle lepingu seost tüüptingimustega lepinguga. Liisinguvõtja kohustamine kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks lepingu kehtivuse ajaks on kohtu arvates mõistlik. Samas ei saa lugeda mõistlikuks kostja kohustamist kindlustuslepingu sõlmimiseks ajaks, mil liisinguleping oli lõppenud. Nimetatud ajal ei ole sõiduk enam kostja kasutuses ning kostja ei peaks kandma ka selle kasutamisega seotud kulusid. Ka Riigikohus on oma 28.02.2007.a kohtuotsuses nr 3-2-1-1-07 asunud seisukohale, et kui auto kindlustus kehtib lepingu lõppedes edasi, on rentnikul õigus lepingu lõppemisele järgneva aja eest tasutud kindlustusmaksed nõudest maha arvestada. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistes kostjalt välja kindlustusmaksete võlgnevuse vaid aja eest, mil sõiduk oli kostja kasutuses, s.t 16.06.2007.a kuni 21.09.2007.a eest. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kindlustusmaksete võlgnevuse 4000.35 krooni (7470 krooni : 183 päeva x 98 päeva).
3.Vara realiseerimisega seotud kulutused Hageja palub kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulutustena OÜ-le R tasutud tagastusteenuse eest ning AS-ile S A tasutud sõiduki tehnilise ülevaatuse ja realiseerimise eest makstavad tasud. Kuna kostja ei ole nimetatud kulutuste tegemist ega nende vajalikkust vaidlustanud, rahuldab kohus selles osas hagi VÕS § 363 p 3 alusel.
4.Vara jääkmaksumus ja vara realiseerimisest saadud summa VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Üldtingimuste p 3.7 kohaselt on lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe). Kohus leiab, et kuigi üldtingimuste p 3.7 räägib vara võõrandamisest saadud summast, ei tohi hageja oma tegevusega kostjat kahjustada. VÕS § 367 lg 3 kohaselt tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel,
kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale. Seega ei saa lähtuda võõrandamisel saadud summast, vaid vara turuhinnast. Tasumata väljaostumakseid tuleb kõrvutada auto väärtusega tagastamise ajal. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus on 28.02.2007.a otsuses nr 3-2-1-1-07. Hageja on selgitanud, et vara müügihind on selle harilik turuväärtus müümise ajal ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et vara jääkmaksumuselt 302 937.26 krooni tuleb maha arvestada sõiduki väärtus 288 135.59 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 801.67 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja (27 766.27+4000.35+17 306.57+14 801.67).
kasuks
välja
63 874.86
krooni
Kohus rahuldab hageja viivise nõude VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on rahuldanud hagi suuremas osas, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.