Võlaõigus › Töövõtulepingud

VÕS § 636 lg. 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ajutiselt ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtulepingu p.-s 9.1 on pooled ette näinud töö vastuvõtmise. Pooled on 23.oktoobril 2007 vormistanud töö vastuvõtmise lihtkirjaliku üleandmisvastuvõtmisaktiga (tl. 16). Kohus leiab, et vaatamata töö vastuvõtmise ajal esinenud ja vastuvõtmise aktis märgitud puudusele tuleb töö vastuvõtmine lugeda 23.oktoobril 2007 toimunuks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja on töövõtulepingu objektiks olnud töö 23.oktoobri 2007 üle vaadanud ja vormistanud tööde üleandmise-vastuvõtmise. Aktile on kostja esindaja alla kirjutanud töö vastuvõtjana. Aktist ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud töö vastuvõtmise pärast akti märgitud vaegtöö tegemist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjal ei olnud esitatud tõendite alusel ka sisulist alust töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Töö vastuvõtmine on tellija kohustus. Tellijal on õigus jätta töö vastuvõtmata üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Pooled on kokku leppinud töös, mille sisuks on lisaks aktis vaegtööna märgitud nupukivi paigaldusele rida muid töid, milles puudustele ei ole töö vastuvõtmisel osundatud. Seega ei ole alust järelduseks, et töö oli tervikuna kasutuskõlbamatu. Hinnates eelnevat kogumis leiab kohus, et kostja on töövõtulepingus 1-09/2007 ettenähtud töö vastu võtnud 23.oktoobril 2007. Pooltel on vaidlus ka töövõtja tasunõude põhjendatuse üle. Hageja nõuab tasu osaliselt, arvestades tasunõudest maha vaegtööga seotud kulu. Kostja väidab, et tal on õigus tasu maksmisest keelduda põhjusel, et hageja on põhjustanud ebakvaliteetse tööga kostjale kulutusi (kahju). Vaidlust ei ole selles, et töö anti üle puudusega (vaegtööga). Tellija on vastuvõtmisel osundanud nupukivi paigaldamise ebakorrektsusele. Töövõtja ei ole vaegtöö esinemist vaidlustanud. Seega tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses mõjutab esinenud puudus (vaegtöö) töövõtja tasunõude põhjendatust. Pooled on lepingu sõlmimisel leppinud kokku siduvas eelarves (VÕS § 639 lg.1). Lepingu hind on erinevate tööde ja materjalide lõikes lahti kirjutatud, mis võimaldab puuduse (vaegtöö) maksumuse eelarves eraldiseisvana välja tuua. Nupukivi paigalduse maksumus on poolte kokkuleppe järgi 5 760 krooni (k/m-ta). Hageja on hagi esitamisel teise etapi tasunõudest maha arvestanud vaegtöö maksumuse kahekordses ulatuses. VÕS § 646 lg. 1 järgi on tellijal õigus lepingu tingimuste mittevastavuse korral nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja kannab töös esinenud puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud (lg. 4), kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlikke kulude hüvitamist (lg. 5). Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ei parandanud töö üleandmisel fikseeritud puudust. Töö üleandmise aktis vaegtöö parandamise nõuet ei sisaldu. Hageja on esitanud 14.veebruari 2008 elektroonilise kirja (tl. 19), millest nähtub, et pooled on pidanud

läbirääkimisi vaegtöö parandamise võimaluste üle. Kirjast nähtub töövõtja seisukoht selles, et töövõtja ei soovi kasutada töö parandamise õigust; kirja kohaselt on töövõtja seda seisukohta tellijale avaldanud ka varem. Seega oli tellija õigustatud töövõtja kulul parandama töö ise või laskma selle parandada. VÕS §-st 647 lg. 5 järgi on tellijal õigus nõuda töövõtjalt töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole kahju (kulutuste) hüvitamise nõuet esitanud; kostja ei ole esitanud ka tasaarvestuse avaldust väidetavate kulutuste ja hageja tasunõude tasaarvestamiseks. Seega on hageja tasunõue kehtiv. Kohtul on poolte esile toodud asjaoludel võimalik hinnata üksnes asjaolu, kas hageja ise on tasunõuet tellija kasuks vähendanud mõistlikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja on tasunõuet vähendanud kooskõlas seadusega ja mõistlikus ulatuses. Hageja on tasunõude vähendamisel lähtunud kokkulepitud töö maksumusest, vaegtöö esinemisest tingitud ebamugavustest ja vaegtöö tavalisest tasust. Hageja väide selles, et tasunõude alandatud osa arvel saab kostja kanda asendustööga seotud kulutused, on kooskõlas OÜ Liivi Aiad (tl. 22), AS M (tl. 42), OÜ K MK (tl. 43) hinnapakkumustega. Pakkumused on tehtud poolte lepingus ettenähtud tööle (nupukivi paigaldus) lepingus kokkulepitud mahus (24m2). Hinnapakkumuste keskmiseks hinnaks kujuneb 6 494.40 (4 389.60 + 6 938.40 + 7 929.60 + 6 720.00 : 4) krooni. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esitatud hinnapakkumused ei kummuta hageja väiteid töö tavalise tasu kohta nendes pakkumustes konkreetsuse puudumise tõttu. Hinnapakkumuses 20080417-013 (tl. 46), OÜ W hinnapakkumuses (tl. 48) ega ka OÜ H pakkumuses (tl. 50) ei sisaldu töö maht, millele hind on tehtud. Vaidlust ei ole selles, et hageja vaegtöö seisnes üksnes kivi paigalduses (mitte materjalis). Vaatamata kohtu ettepanekule ei esitanud kostja kohtule pakkumuste aluseks olnud hinnapäringu põhjendust (tl. 45), mida saanuks koosmõjus pakkumustega hinnata. Seega ei ole kostja hinnapakkumused töö mahu puudumise tõttu lepingu hinna ja teiste pakkumuste hinnaga võrreldavad. Ka pakkumustes esile toodud transporditeenus, materjalide ja seadmete maksumus ei ole vaidluse asjaoludega seostatav. Kostja on töö parandamiseks sõlminud lepingu E OÜ-ga. Töö hind on akti järgi märgitud hinnapakkumuses 20080417-020. E OÜ on esitanud töö eest arve 39 917.04 krooni tasumiseks. Kohtule esitatud lepingu dokumendid ei kajasta töö mahtu, mida saaks vaegtööga võrdlevalt hinnata. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja oli asendustehingu sõlmimisel väidetavalt sunnitud tegema kiirvaliku hagejast tingitud põhjustel. Kostja on hageja töö vastu võtnud 23.oktoobril 2007. Asendustehinguks on kostja küsinud hinnapakkumust alles 17.aprillil 2008. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud mingeid asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et töö objektil seisis vahepealsel ajal hagejast tingitud põhjustel. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis on seotud hageja töös muude, v.a. 23.oktoobri 2007 aktis märgitud puudustega. VÕS § 643 järgi lasub majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijal kohustus vaadata või lasta töö viivitamatult üle vaadata. VÕS § 644 lg. 1 järgi peab tellija teatama töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; lg. 3 alusel peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija töö lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg. 3 järgi ei või tellija töö lepingule mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töö lepingumittevastavusest õigeaegselt ega kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul mittevastavust piisavalt täpselt.

Pooled tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses. Tellijal lasus töö vastuvõtmisel töö ülevaatamise, puudustele osundamise ja nende piisavalt täpse kirjeldamise kohustus. Seega pidi hageja ostjana/tellijana töö vastuvõtmisel selle üle vaatama ning esinenud puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg. 1). Hinnates töö sisu ja selle vastuvõtmise kohta koostatud akti, leiab kohus, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks ainsa, aktis märgitud vaegtööga. Tellija on minetanud õiguse tugineda töö ülevaatamisel nimetamata puudustele osundamise õiguse. Mõistlikult vabandatav võiks olla üksnes nendele puudustele osundamine, millest hageja ei saanud teada töö tavapärase vastuvõtmise juures. Sellistele puudustele kostja aga osundanud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tasunõude ulatus on kooskõlas lepingu hinna ja täitmisel esinenud asjaoludega põhjendatud. Pooled on lepingu p.-s 7.1 kokku leppinud tasu maksmise korras. Tellija on lepingu sõlmimisel võtnud kohustuse maksta tasu kahes etapis, s.o. ettemaksuna 50% lepingu maksumusest kolme päeva jooksul arvates arve esitamisest ja 50% lepingulisest maksumusest 7 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist töövõtjalt. Esimese etapi makse osas vaidlus puudub. Hageja teise etapi tasunõue muutus sissenõutavaks 7 päeva möödumisel arvates töö vastuvõtmisest. Seega pidi kostja täitma tasu maksmise kohustuse 30.oktoobriks 2007. Kostja maksekohustus muutus sissenõutavaks 31oktoobrist 2007. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja nõue kohustuse täitmiseks on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Hageja viivitusintresside nõue jagab põhinõude saatust. Hageja on esitanud nõude kostjalt viivitusintressi väljamõistmiseks. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse kokkuleppe puudumisel seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seadusjärgse viivitusintressi määr kostja viivituse perioodil oli 11% aastas ehk 0,0301369% päevas. Kostja täitmata maksekohustus on 40 483.44 krooni, millest viivis on 12.20 krooni päevas. Kostja on otsuse tegemiseni olnud rahalise maksega viivituses 413 päeva, seega on hagejal viivitusintresside nõue 17.detsembri 2008 seisuga kogusummas 5 038.60 krooni. menetluskulud Hageja on 5.septembri 2008 maksekorraldusega nr. 188 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 500 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 113 lg. 1; 637 lg. 4; 636 lg. 1; 638; 639 lg. 1; 643; 644 lg.1 ja 3; 646 lg. 1, 4 ja 5 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada.

Mõista välja OÜ A OÜL kasuks 45 522.04 (nelikümmend viis tuhat viissada kakskümmend kaks) krooni, s.h. 40 483.44 krooni kohustuse täitmiseks ja 5 038.60 krooni viivitusintressidena. Tuvastada OÜA kohustus tasuda osaühingule Lillevälja viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras arvestatuna täitmata põhikohustusest alates 18.detsembrist 2008 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.