2-07-40488
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-40488
Tsiviilasi
AS H hagi RP vastu töösuhtest tekkinud kahju hüvitamiseks
Hagi hind
10 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
• Hageja AS H(registrikood XXX, asukoht XXX) • Hageja esindaja T Annikvee • Kostja RP(isikukood XXX, elukoht XXX) • Kostja esindaja M Proos 16.09.2008.a, kirjalik menetlus
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada hagi. Mõista RPAS H kasuks välja 10 000 (kümme tuhat kooni). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
AS H esitas RP vastu hagi töösuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 17 571.50 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 10 000 kroonini, mis on kindlustuslepingujärgne omavastutuse osa. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2003.a töölepingu, mille kohaselt kostja hakkas täitma bussijuhti ülesandeid. Pooled sõlmisid täieliku materiaalse vastutuse lepingu, millega töötaja võttis endale täieliku materiaalse vastutuse talle seoses reisijate teenindamisega usaldatud bussi säilimise tagamise eest. Kostja sai 20.12.2006.a bussi registreerimismärgiga XXX.
20.12.2006.a toimus Tallinnas, Rannamäe teel liiklusõnnetus, mille põhjustas bussi registreerimismärgiga XXXjuhtinud kostja. Kostja tunnistas 20.12.2006.a liiklusõnnetuse teates ja 21.12.2006.a antud kirjalikes selgitustes ennast juhtunus süüdi. Kostja põhjendas otsasõitu sellega, et bussi pidurid ei olnud piisavalt efektiivsed. AS If Eesti Kindlustuse otsuse kohaselt on liikluskahju põhjustaja kostja, kes rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 129 ning ei valinud õiget pikivahet. Kostja rikkus sellega ka autobussijuhi ametialaseid eeskirju (edaspidi Eeskiri). Kostjal oli Eeskirja p 11 b kohaselt kohustus kontrollida enne liini algusesse jõudmist ka pidurisüsteemi korrasolekut ning rikke ilmnemisel kas kõrvaldada need, pöörduda garaaži või kutsuda välja tehniline abi. Tööandjal puudus teave, et piduritega oleks olnud probleeme. Buss kuulub AS-ile Hansa Liising Eesti, kes liisib seda JAS-ile ning viimane rendib hagejale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada bussi esiosa – iluvõre, jahutusradiaator, ventilaatorikoda, mõlemad suunatuled ja esituled. 04.01.2007.a remondilehe kohaselt teostati bussile remonti 23 365.60 krooni eest. Bussi on kindlustanud AS MTG AS-is Seesam Rahvusvaheline kindlustus omavastutusega 10 000 krooni. Kostja on hagejale tekitanud varalise kahju, hageja vähendab kahju hüvitamise nõuet 10 000 kroonini. Kostja ei ole tekitatud kahju hüvitanud. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista VÕS § 104 lg 2; 128 lg 2 ja ENSV TööK § 125 lg 1; 128 lg 1 p 1 alusel. Vastusena kostja vastuväidetele ja kohtu päringutele avaldas hageja, et kohaldatav ei ole individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS), kuna hageja nõuab kahju hüvitamist. Isegi kui ITLS oleks kohaldatav, ei oleks nõue aegunud, sest on esitatud tähtaegselt. AS H ei ole saanud remondikulusid tagasi kindlustuselt, kuna kindlustuspoliis omavastutusega 10 000 krooni oli sõlmitud AS MTG poolt. Remonttööde teostamist kinnitab autobussi taastatud välimus.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub kohaldada nõude aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja pidi olema kahjust teadlik vähemalt 12.01.2007.a, mil kostja kirjutas hagejale seletuskirja, mille kohaselt ei ole nõus kahju hüvitama. Hagis toodud väiteid arvestades oli tööandja kahjust teadlik varem. Hagi on esitatud peale ITLS § 6 lg 1 kohase 4-kuulise tähtaja möödumist. Nõude suurus on tõendamata ning hagis toodud asjaolud vasturääkivad. AS Hkalkulatsioone ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks, remondilehel nr 10 puudub bussijuhi allkiri ja arvetel näidatud varuosi võib kasutada teiste sama marki ja tüüpi sõidukite puhul, mida Atko Grupp kasutab. Buss reg märgiga XXXoli kindlustatud, kindlustusvõtja oli M AS, kes on üks bussi kasutajatest AS H ja AS J kõrval. Omavastutus on 10 000 krooni, omavastutust ületava summa on kindlustus kostja andmetel välja maksnud. Seega nõuab tööandja töötajalt tunduvalt suuremat summat kui oli bussi kasutajatele tegelikult tekkinud kahju. Kohaldada ei ole võimalik töötaja täielikku materiaalset vastutust. Tegemist on töövahendile tekkinud kahjuga ja sellisel juhul vastutab töötaja tekitatud kahju ulatuses, kuid mitte üle oma keskmise kuupalga.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
Hagi aegumine Kohus loeb ebaõigeks hageja väite, et individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei ole kohaldatav, kuna hageja nõuab kahju hüvitamist. ITLS § 2 kohaselt on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel. Kuna hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleneb antud juhul asjaolust, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja kostja põhjustas kahju töölepingu täitmise ajal, kuulub pooltevahelistele suhetele kohaldamisele ka individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. ITLS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul (töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamine ja palga maksmise nõude esitamine). ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Enne hagimenetlust toimus samast õnnetusest tekkinud kahju hüvitamise nõude menetlus Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon jättis AS H avalduse RP vastu tema suhtes täieliku materiaalse vastutuse kohaldamiseks ja kahju 29 463 krooni väljamõistmiseks rahuldamata 21.08.2007.a otsusega (tl 60-61). Hageja on teatanud, et sai otsuse kätte 31.08.2007.a. Hagi esitamiseks antud 1-kuuline tähtaeg hakkas kulgema 01.09.2007.a, hagi on esitatud 01.10.2007.a. ning seega ei ole nõue aegunud. Kahju hüvitamine Eesti NSV Töökoodeksi (TööK) § 125 lg 1 kohaselt töölised ja teenistujad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kannavad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja rikkus LE § 129, kostja on tunnistanud end liiklusõnnetuses süüdi ning kostja juhitud buss sai õnnetuses vigastada. Seega on hagejal kahju tekkinud ning kahju on tekkinud kostja õigusvastase teo tulemusel. Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest (tl 17, 18). Pooled vaidlevad selle üle, kui suur oli hagejale õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ning kas kostjal lasub kohustus tekkinud kahju hüvitada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et buss kuulub AS-ile Hansa Liising Eesti, kes liisib seda JAS-ile ning viimane rendib hagejale (tl 13, 14, 15). Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väiteid, et hageja on tasunud bussi remondikulud. Hageja väitel sai liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada bussi esiosa – iluvõre, jahutusradiaator, ventilaatorikoda, mõlemad suunatuled ja esituled. Kostja on 16.09.2008.a kohtuistungil hagi omaks võtnud esitulede ning selleks kulunud summade osas. Lisaks on kostja selgitanud, et ilmselt läks katki jahutustoru ning iluvõre. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 alusel tõendatuks, et kahjustada said esituled. Kohus loeb 04.01.2007.a M S koostatud ja allkirjastatud remondilehega tõendatuks, et sõidukil XXX vajasid remonti iluvõre, embleem, jahutusradiaator, ventilaatorikoda, vasak ja parem suunatuli ning vasak ja parem esituli. Samuti oli vaja kasutada parandusvärvi (tl 32). Kohus leiab, et asjaolu, et remondilehte ei ole allkirjastanud kostja, ei tõenda, et nimetatud vigastusi ei esinenud. Kostja ei ole viidanud ühelegi aktile, millest tuleneks ainult bussijuhi õigus näidata ära liiklusõnnetusega tekitatud vigastuste ulatus. Hageja on koostanud bussi remondikulude arvestuse (tl 28). Kõik arvestuses toodud varuosad on ära näidatud ka 04.01.2007.a koostatud remondilehel ning seega loeb kohus selle kulutuse tegemise vajalikuks. Kohus loeb A OÜ 02.01.2007.a arvega (tl 29), AS Saksa Auto 04.01.2007.a arvega (tl 30) ning AS S A arvega (tl 31) tõendatuks, et hageja on teinud varuosadele kulutusi kokku 8177.64 krooni ulatuses. Kohus loeb hageja koostatud arvestusega ja hinnakirjadega (tl 25-27) tõendatuks ka remonttööde teostamise maksumuse summas 15 188 krooni. VÕS § 139 lg 2 tuleneb kahjustatud isiku kohustus tekkinud kahju võimaluse korral vähendada. Kohus leiab, et hageja on tekitatud kahju vähendanud, tehes ise sõiduki remonttööd. Kostja loeb asjakohatuks kostja väite, et arvetel näidatud varuosi võib kasutada teiste sama marki ja tüüpi sõidukite puhul, mida A G kasutab.
Kostja ei millegagi tõendanud või kuidagi põhjendanud oma arvamust, et ostetud varuosi ei kasutatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki remondil. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et bussile teostati remonti 23 365.60 krooni eest. Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud taastusremondi kalkulatsiooni (tl 22, 23) ning hinnapakkumise (tl 24), kuna nimetatud tõendid ei kinnita tegelike kulutuste olemasolu. AS MTG on kindlustanud bussi AS-is Seesam Rahvusvaheline kindlustus omavastutusega 10 000 krooni (tl 33-34). Tulenevalt VÕS §-st 139 lg 2 oli hagejal kohustus kindlustuslepingu olemasolul pöörduda kindlustusandja juurde ning taotleda kindlustushüvitise väljamaksmist. VÕS § 140 lg 1 kohaselt on kohtul õigus kahjuhüvitist vähendada, arvestades muuhulgas kindlustuse olemasolu. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmist üksnes omavastutuse ulatuses. Hageja on seda ka teinud, vähendades kohtuistungil oma nõuet. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on sõlminud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu (tl 10-11). Lepingu kohaselt võtab töötaja endale täieliku materiaalse vastutuse talle seoses reisijate teenindamisega usaldatud bussi säilimise tagamise eest. Lepingu p 3.1 kohaselt kui töötaja süü tõttu ei ole tagatud talle usaldatud vara väärtuse säilimine, siis määratakse tööandjale tekitatud kahju suurus ja selle hüvitamine kindlaks vastavalt kehtivale seadusandlusele. TööK § 128 lg 1 p 1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses, kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on vastavalt käesoleva paragrahvi lg 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. Sama seaduse § 128 lg 2 kohaselt võib kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta ettevõte, asutus või organisatsioon sõlmida (18 aasta vanuseks saanud) töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega. Kuivõrd kostja teeb tööd, mis on seotud vahetult veoga ning temaga oma sõlmitud kirjalik täieliku materiaalse vastutuse leping, on võimalik kostjalt nõuda kogu tema tekitatud kahju hüvitamist. Kohus loeb ebaõigeks kostja väite, et antud juhul kuulub kohaldamisele TööK § 127 p 1 ette nähtud piiratud materiaalne vastutus. Kostja ei ole ka oma väidet kuidagi põhjendanud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.