Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja palub asja menetleda kirjalikus menetluses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluse käigus täpsustas ja vähendas hageja nõuet. Põhivõla suuruseks on 356 479,09 krooni, viivised moodustavad 30 810,60 krooni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Hageja on kostjale esitanud mitmeid arveid topelt ja erinevate summadega. Kostjale teadaolevalt on tasumata arveid summas 352 231,08 krooni. Kostjal on nõue hageja vastu summas 195 276,56 krooni. Seetõttu tunnistab kostja nõuet summas 156 954,52 krooni. Kostja palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks. Kuivõrd pooled soovivad kirjalikku menetlust, peab kohus võimalikuks asi lahendada toimikus olevate materjalide pinnalt kohtuistungit pidamata. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 15.10.2004 töövõtulepingu nr 13, mille kohaselt kohustus hageja kostjale valmistama poolte vahel kokku lepitud õmblustooteid (t lk 12-18). Puudub vaidlus, et hageja on kostjale õmblustööd üle andnud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vaidlus puudutab seda, kui palju peab kostja hagejale tasuma. Puudub vaidlus järgmiste arvete osas: 1) 04.02.2008 arve nr 15 summas 27 116,54 krooni (t lk 19); 2) 08.02.2008 arve nr 19 summas 18 561,40 krooni (t lk 22); 3) 13.02.2008 arve nr 23 summas 31 359,68 krooni (t lk 25); 4) 25.02.2008 arve nr 25 summas 87 535,94 krooni (t lk 28); 5) 06.03.2008 arve nr 31 summas 9 708,80 krooni (t lk 34); 6) 11.03.2008 arve nr 32 summas 14 573 krooni (t lk 37); 7) 18.03.2008 arve nr 38 summas 34 703,80 krooni (t lk 40); 8) 26.03.2008 arve nr 39 summas 10 325 krooni (t lk 41); 9) 31.03.2008 arve nr 43 summas 40 190,80 krooni (t lk 42): 10) 09.04.2008 arve nr 46 summas 13 186,50 krooni (t lk 43). Kostja ei eita, et nende arvete alusel on ta kohustatud hagejale tasuma. Kaup on üle antud ning arved kuuluvad lepingu p 6.1 alusel tasumisele. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Järgmisena analüüsib kohus kostja poolt vaidlustatud arvet. Pooltel on vaidlus 18.04.2008 arve üle nr 48. Kostja tunnistab seda arvet summas 64 969,62 krooni (t lk 61), hageja leiab, et selle arve summaks on 69 217,62 krooni (t lk 56). Kohtutoimikus on seega kaks sama kuupäeva ja numbriga arvet, millel on märgitud erinev tasumiseks kuuluv summa. Kohus peab hindama, kumba arvet pidada õigeks. Kohtul puudub kahtlus, et hageja esitas kostjale arve nr 48 summas 64 969,62 krooni, kuna see arve oli kostja valduses (kostja esitas selle arve kohtule) ning hageja ei ole vaidlustanud selle arve ehtsust. Tõendamata on hageja väited, et kostja sai arve nr 48 summas 69 217,62 krooni kätte koos kaubaga, kuna kostja seda eitab (t lk 59). Seetõttu leiab kohus, et hageja esitas kostjale arve nr 48 summas 64 969,62 krooni. Kohus peab tuvastama, millise arve alusel peab kostja hagejale raha maksma. Kohus leiab, et õige summa on 64 969,62 krooni. Nimelt on kinnitust leidnud kostja väited, et hageja on esitanud arveid topelt ning erinevate summadega. Käesolevas menetluses on hageja esitanud 2 arvet nr 32 erinevate summadega (t lk 37-38). Hageja palvel jätab kohus tõendite hulgast välja

11.03.2008 arve nr 32 summas 17 381,40 krooni (t lk 38) ja arvestab sama numbriga arvet väiksemas summas (t lk 38). Samuti ei ole hageja märganud, et arvest nr 15 on kostja enne kohtumenetlust tasunud 5 168,26 krooni. Seega on hageja vähemalt kahel korral esitanud kostjale tegelikust suuremas summas arveid või arvestanud kostja võlgnevust tegelikkusest suuremaks. Seetõttu leiab kohus, et usaldusväärsemad on kostja väited ning vähem usaldusväärsemad on hageja arvestused ja leiab, et arve nr 48 alusel tuleb kostjal tasuda 64 969,62 krooni. Kuigi kostja eelpool viidatud arveid tunnistab, tunnistab ta hagi vaid summas 156 954,52 krooni. Seda seetõttu, et kostjal on nõue hageja vastu summas 195 276,56 krooni. Kostja on märkinud, et ta soovib esitada vastuhagi. Nimetatud seisukoha avaldas kostja kohtule 02.07.2008. Käesoleva hetkeni ei ole kohtu teada vastuhagi esitatud. Seadusest ei tulene, et kohus annaks tähtaja vastuhagi esitamiseks. Nii hagi kui vastuhagi esitamine on õigus, mitte kohustus. Kuivõrd vastuhagi esitatud ei ole, puudub ka nõue, mida tasaarvestada. Kostjal tuleb vastav nõue esitada eraldi menetluses. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 352 231,08 krooni ulatuses. Pooltevahelisest lepingu p-st 6.3 tuleneb viivis 0,05% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid summas 30 810,60 krooni. Kostja hageja viivisearvestust ei ole vaidlustanud. Kuivõrd aga kohus on leidnud, et arve nr 48 alusel tasutav summa on 64 969,62 krooni, tuleb viivisearvestust selles osas muuta. Selle arve viivisearvestus on 64 969,62 x 134 x 0,05% = 4 352,96 krooni ehk 274,62 krooni võrra väiksem. Kohus vähendab hageja viivisearvestust 274,62 krooni võrra ning mõistab kostjalt välja viiviseid summas 30 535,98 krooni. Hageja arvestas viivseid kuni 29.09.2008. TsMS § 367 alusel tuleb viivised alates 30.09.2008 välja mõista protsendina põhinõudest. Lepingujärgne viivise protsent on 0,05% päevas. Kohus rahuldab ka selle nõude. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt mõistes kostjalt välja põhivõla 352 231,08 krooni ja viivised 30 535,98 krooni, kokku 382 767,06 krooni ja alates 30.09.2008 viivised 0,05% täitmata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt, kuna hagist jääb rahuldamata väga väike osa, mis ei oma kohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel tähendust. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.