Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-62805/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.12.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 675

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

EESTI VABIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aja koht

16.12.2008 Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-62805

Tsiviilasi

AS K hagi M Avastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja AS K (registrikood xxx, asukoht xxx)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja R Feldman (Julianus Inkasso OÜ; xxx) Kostja M A(isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista M A 3 990.79 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend krooni ja 79 senti) krooni, millest põhivõlg on 2 241.16 krooni, leppetrahv 1 491.24 krooni, intress 187.48 krooni ja viivis 70.90 krooni, AS K kasuks.

3.Välja mõista M A menetluskulu 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS K kasuks.

3.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 26.09.2008 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 30.08.2007 sõlmitud laenulepingu alusel tasumata jäänud laenu põhisumma 2 241.16 krooni, leppetrahv 2 600 krooni, intress 187.48 krooni ja viivis 70.90 krooni ning kohtukulud. 09.10.2008 täpsustas hageja hagi nõuet leppetrahvi osas ning palus kostjalt välja mõista leppetrahv summas 1 491.24 krooni (hagiavalduses märgitud 2600 krooni asemel). Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. TsMS § 313 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi üle anda tähitult kätte toimetades muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Hagimaterjalid on 11.11.2008.a kostja isale, K A , allkirja vastu üle antud. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et see on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus saadud laen tagasi maksta. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingu kokku lepitule. VÕS § 397 lg 1 järgi on kostja kohustatud tasuma laenult intressi ja VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi ning VÕS § 101 lg 1 ja 6 järgi viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 2 241.16 krooni, leppetrahv 1 491.24 krooni, intress 187.49 krooni ja viivis 70.90 krooni, kokku 3 990.79 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 2500 krooni, kokku 2750 krooni. Kohtunik