Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-115342
Tsiviilasi
QQ Q hagi W W W vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: QQ Q (registrikood xxx); Hageja lepinguline esindaja: xxx (e-post xxx); Kostja: W WW (registrikood xxx); Kostja seaduslik esindaja: xxx; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx (e-post xxx).
1.4 Kostja kinnitab, et tal puuduvad hageja vastu mistahes nõuded ning pretensioonid ja ta ei ole selliseid nõudeid hageja vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud). 1.5 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et kompromissi sõlmimine ei kahjusta nende võlausaldajate huve. 1.6 Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei väära see kompromissilepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja tagajärgi.
Harju Maakohtu menetluses on QQ Q hagi W W W vastu võla nõudes.
Kostja esitas 31.10.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja seadusliku esindaja poolt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 2
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetlusekulude katteks ühekordse rahalise hüvitise 611,92 eurot, määrab kohus menetluskulud kindlaks vastavalt poolte poolt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega ei kuulu tagastamisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 296,17 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele 148,09 eurot. Kohus tagastab riigilõivu taotluses märgitud kontole. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu osas summas 44,41 eurot.
Pooled on esitanud taotluse asendada kompromissi kinnitamise määruses poolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega, registrikoode ega aadresse. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus on seisukohal, et poolte TsMS § 462 lg 2 alusel esitatud taotlus tuleb rahuldada ja määruse jõustumisel asendada poolte ja nende esindajate nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega, registrikoode ega aadresse.
TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Võttes arvesse, et pooled on lühendanud edasikaebetähtaega 1 tööpäevani, on käesolev kohtumäärus edasikaevatav 1 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.