2-07-30241/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

15.08.2007.a. esitas AS EMT maakohtule hagi A.L. vastu võlgnevuse 1346,39 krooni ja viivise 1345,39 krooni nõudes, kokku summas 2691,78 krooni nõudes. Faktilised asjaolud AS EMT (registrikood 10096159) sõlmis 31.07.2001.a. kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest ASi EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.09.2001.a seisuga hagejale 1346,39 krooni (vt hagiavalduse lisa nr 4 - ärakirjad ASi EMT poolt väljastatud arvetest). Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi nimetatud üldtingimused). Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 5.1.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 6.1.10 kohaselt on AS-il EMT õigus nõuda kliendilt arvete tähtaegset tasumist. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 5.3). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 6.1.16). Üldtingimuste p 8.10 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15 % päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv): Tasumata summa Viivituse periood 1346,39 krooni 20.10.2001- 13.08.2007 Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1345,39 krooni. Võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 palub hageja:

2-07-30241 ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 01.07.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 38-40/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 04.07.2008.a. /t.l. 43/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 76 VÕSRakS § 11, TsK § 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1 ja 2 ning 231 lg 1 VÕS alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt TsK §-de 190 lg 1, 191 ja 192, 231 lg 1 alusel viivist. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 850 krooni /t.l 3, 4/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 850 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.