(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-24256
Tsiviilasi
AS Chagi R OÜ, K K ja J V vastu põhivõla, viivise ja leppetrahvi kokku 243 710,70 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS C(registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja: E Muttik (Õigusbüroo ASPEKT OÜ, aadress xxx);
esindajad
Kostja I: OÜ R (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja II: K K (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja III: J V (isikukood xxx, elukoht xxx) Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Mõista välja solidaarselt R OÜ-lt, K K’lt ja J V’lt AS C kasuks menetluskulu 20 690 EEK (kakskümmend tuhat kuussada üheksakümmend krooni).
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, esitades koos kajaga kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kostja OÜ R ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingust ning kostjate K K ja J V ning hageja vahel sõlmitud kokkuleppest võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta tuleneva võla summas 166 345,43 krooni, viivised summas 1 622,01 krooni ning viivised alates 13.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja välja mõista kostjatelt K K ja J V solidaarselt viivised summas 25 743,26 krooni ja leppetrahvi summas 50 000 krooni.
Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS §§ 313 lg 1 ja 318 lg 2 alusel, millised asjaolud on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses kostjatelt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 03.12.2008.a esitas hageja taotluse kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 9 440 krooni ning tasunud 11 250 krooni riigilõivu. Seega kuulub hageja kasuks kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele menetluskulu summas 20 690 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.