lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-34503/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-34503/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-34503

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Merike Varusk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15. detsember 2008 kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-34503

Tsiviilasi

OÜ K G hagi OÜ K K vastu rendisuhte puudumise tuvastamise, mitteeluruumi vabastamise ja kinnistu valduse üleandmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja OÜ K G (registrikood xxx; asukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige J Š ; hageja lepinguline esindaja A Kiis (advokaadibüroo A.Kiis, xxx); kostja OÜ K K (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige A Hallop; kostja lepinguline esindaja A Hellamaa (kontaktaadress xxx).

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

04. november 2008

Istungil osalenud isikud

hageja seaduslik esindaja juhatuse liige J Š ; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat A Kiis; kostja seaduslik esindaja juhatuse liige A H ; kostja lepinguline esindaja A Hellamaa;

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.

2-07-34503

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt müüs AS(edaspidi AS) A OÜ K G (edaspidi OÜ K G) kinnistu Xxx (katastritunnus xxx) suurusega 2 750 m2, mis oli koormatud kitteeluruumide rendilepinguga. Rendileping oli sõlmitud 15.09.2005 tähtajaga 5 aastat. Lepingu järgi lõpeb rendileping 30.09.2010. Rentnikuks on K K OÜ. Kostja on avanud ruumides söögikoha ehk nn pubi. 11.04.2007 teatas hageja kostjale, et ütleb mitteeluruumide rendilepingu üles, kuna vajab ise tungivalt renditud ruume. Lepingu ülesütlemise kirjalikus teates nägi hageja rendilepingu lõppemise päevaks ette 12.07.2007. Ühtlasi teatas hageja kostjale, et on nõus hea tahte avaldusena nõus ise hüvitama kahjud, mis tekivad kostjal seoses rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kahju tekkimist peab kostja usaldusväärselt tõendama. Kuivõrd hageja hinnangul rendisuhe hageja ja kostja vahel puudub, rendilepingu ülesütlemise tõttu, siis nõuab hageja kostjalt Xxx kinnistul asuva mitteeluruumi vabastamist ja kinnistu ning sellel asuva hoone valduse üleandmist. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks äriühingute väljavõtted (tl 4-5), kinnistusraamatu väljavõtte (tl 6-7), mitteeluruumide rendilepingu (tl 8-11), rendilepingu ülesütlemise avalduse (tl 12), kostja vastuse ülesütlemise avaldusele (tl 13), hageja kirja kostjale 12.07.2007 (tl 14).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

II Kostja OÜ K K vastuväited

2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul on hagi esitatud pahas usus. Kostja vastusest hagiavaldusele nähtub, et kostja rentis ruumid toitlustamiseks asukohaga Xxx teadmises, et ka eelnevalt oli seal pakutud toitlustamisteenust ja kostja soovis seda jätkata. Kostja hinnangul J Š olles teadlik kehtivast rendilepingust võõrandas kinnistu teisele endaga seotud ettevõttele, et kasutada VÕS § 323 lg 1 tulenevat alust rendilepingu ülesütlemiseks. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et OÜ I võõrandas 25.10.2006 AS A kinnistu asukohaga Xxx, Tallinn koos kehtiva rendilepinguga. AS A müüs OÜ-le K G sama kinnistu 30.03.2007 jätkuvalt sama rendilepinguga. J Š oli müügi tehingu hetkel OÜ K G ja aktsiaseltsi Ajuhatuse liige. OÜ K G juhatusest lahkus J Š 11.04.2007 ning naases juhatusse 17.09.2007. Kostja asudes rentnikuna kinnistule Xxx, võttis endale kohustusi eelnevalt seal töötanud personali ees, investeeris töötajate koolitusse, kaasas täiendavat personali, uuendas ruumide interjööri ja mööblit ning investeeris uutesse seadmetesse, arvestades sealjuures oma äriplaanides saada investeeringutele vastavat kasumit. Kostja leiab, et hageja ei ole mitte mingil moel tõendanud, et tema tegevusalaks on toitlustamine ja viide Harju Maakohtu registriväljavõttele, et hageja üks tegevusaladest on toitlustamine, ei ole tõend.

III Kohtuistung

2-07-34503

3.04.11.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde, kostja vaidleb hagile täies ulatuses jätkuvalt vastu.

IV Kohtu põhjendused

4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. VÕS § 323 lg 1 sätestab, et üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
5.Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagiavalduse kohaselt müüs AS AOÜ-le K G kinnistu Xxx, mis oli koormatud mitteeluruumide rendilepinguga. Rendileping oli sõlmitud 15.09.2005 tähtajaga 5 aastat, lepingu kohaselt lõpeb rendileping 30.09.2010. Rentnikuks on K K OÜ. Kostja on avanud ruumides söögikoha ehk nn pubi. 11.04.2007 teatas hageja kostjale, et ütleb mitteeluruumide rendilepingu üles, kuna vajab ise tungivalt renditud ruume. Lepingu ülesütlemise kirjalikus teates nägi hageja rendilepingu lõppemise päevaks ette 12.07.2007. Ühtlasi teatas hageja kostjale, et on nõus hea tahte avaldusena nõus ise hüvitama kahjud, mis tekivad kostjal seoses rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kahju tekkimist peab kostja usaldusväärselt tõendama. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et hagi on esitatud pahas usus. Kostja asudes rentnikuna kinnistule Xxx, võttis endale kohustusi eelnevalt seal töötanud personali ees, investeeris töötajate koolitusse, kaasas täiendavat personali, uuendas ruumide interjööri ja mööblit ning investeeris uutesse seadmetesse, arvestades sealjuures oma äriplaanides saada investeeringutele vastavat kasumit. Kostja leiab, et hageja ei ole mitte mingil moel tõendanud, et tema tegevusalaks on toitlustamine ja viide Harju Maakohtu registriväljavõttele, et hageja üks tegevusaladest on toitlustamine, ei ole tõend.
7.Hageja on tulenevalt VÕS § 323 lg 1 palunud tuvastada poolte vahel rendisuhte puudumist ja palunud kohut kohustada kostjat vabastama mitteeluruum ning valdus hagejale üle andma. Kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine iseenesest ei anna alust üürilepingu lõpetamiseks VÕS § 323 lg 1 alusel. Uuel omanikul peab olema üürilepingu lõpetamiseks tungiv omavajadus. Omavajadus tähendab üürileandja vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks. Omavajadus ei pea tingimata seisnema selles, et üürileandja on äärmises häda- või sunniolukorras, vaid pigem tuleb siin mõista situatsiooni, kus üürileandja saaks omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-20-08.
8.Oma nõuet on hageja põhjendanud asjaoluga, et vajab ise tungivalt äriruume, mis on kostja kasutuses. Oma tungivat vajadust põhjendab hageja asjaoluga, et hageja vajab vaidlusaluseid ruume majandustegevuseks, kuna ta soovib seal ise avada toitlustusettevõtte. Samuti vajab hageja vaidlusaluseid ruume oma raamatupidamise ja kontoriruumideks (tl 67-68). Hageja

2-07-34503 põhjendab omavajadust asjaoluga, et toitlustamine on hageja äriregistrisse kantud tegevusala ja hageja kavatseb toitlustusettevõtte luua pereettevõttena. Hageja ainuosaniku J Š tütar J S on lõpetanud Tallinna Kaubandus- ja Kulinaariakooli, kus talle 1995.a omistati koka elukutse. Praegu töötab J. S administraatorina. Hageja ainuosaniku naise õetütar E S ja viimase abikaasa A S on mõlemad pikaajalise erialase staažiga toitlustusala spetsialistid ning töötavad praegu restoranis K . Mõlemad on valmis uues toitlustusettevõttes osalema. Samuti on hageja tellinud ehitusprojekti Sõstra tänav 2 asuva kohvik-pubi laiendamiseks ja taotlenud ehitusluba selle projekti realiseerimiseks. Hagejal on ühiskondliku toitlustamise ettevõtte avamiseks oma äriidee. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, väites, et hagi on esitatud pahas usus. Hageja on omandanud vaidlusalused ruumid 30.03.2007 (tl 6). Hageja esindajate kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei ole hageja varem toitlustusega tegelenud. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et ta soovib asuda tegelema toitlustusettevõtlusega vaidlusalustes ruumides ei põhjenda veenvalt hageja omavajadust. Hageja on isikuks, kes oli teadlik kostja ja AS A vahel sõlmitud rendilepingust ja seega ta pidi ette nägema, et vaidlusalused ruumid on seotud tähtajalise rendilepinguga. Tähtajalise rendilepinguga seotud kinnisasjal ettevõtlusega alustamine hageja poolt ei ole tungivaks omavajaduseks, mis õigustaks rendilepingu ülesütlemist. Kuigi toitlustamine on äriregistri andmetel hageja tegevusalaks, ei ole hageja enda selgituste kohaselt toitlustamisega varem tegelenud. Hageja on teadlik sõlmitud rendilepingust ja sellest tulenevalt ta pidi oskama õigesti hinnata tulevikus tekkivaid riske. Ehitusprojekti tellimine ja ehitusloa taotlemine tähtajalise rendilepinguga seotud kinnisasjale ei ole tungivaks omavajaduseks, mis õigustaks rendilepingu üleütlemist. Asjaolu, et hageja soovib pärast rendilepingu ülesütlemist tegelema asuda toitlustusega kohas, kus kostja on sama tegevusega tegelenud, ettevõttesse investeerinud ja saavutanud klientide usalduse, on hageja poolt pahatahtlik. Hageja soovib rendilepingu ülesütlemise teel omandada õigust tegeleda ettevõtlusega alal, kus kostja on panustanud ettevõtte ülesehitamisele ja sealhulgas kliendibaasi loomisele, mis toitlustusettevõtte puhul on üks olulisemaid ettevõtte edukuse tagatisi. Toitlustusettevõtte tulu tulenebki klientide arvukusest, s.t nende poolt ettevõttesse jäetud rahast. Asjaolu, et hageja soovib ilma kulutusi tegemata omandada toimivat toitlustusettevõtet rendilepingu ülesütlemise teel näitabki hageja poolset hea usu põhimõtete rikkumist.

9.Vajadust bürooruumide järgi põhjendab hageja asjaoluga, et kasutab ruume hageja ainuosaniku elumajas xxx. Tegemist on ajutise lahendusega, sest ruumid ei ole bürooks sobivad, normaalseks tööks on vaja teisi ruume. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud hageja vajadus bürooruumide järgi, kuna ei ole teada, millisel tegevusalal hageja tegutseb. Kohus leiab, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud vajadust bürooruumide järgi, on põhjendatud. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et hageja väidab vajadust bürooruumide järgi vaidlusalustes ruumides, ei ole ta seda vajadust tõendanud. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja registrikaardi väljatrüki (tl 91), millelt nähtub hageja asukoht xxx Tallinn ja kinnistusraamatu väljavõtte (tl 92), millelt nähtub, et nimetatud aadressil asuv kinnistu kuulub N Š , kes on abielus hageja juhatuse liikmega (tl 93). Samuti on hageja esitanud kohtule tõendi, millelt nähtub, et eelnimetatud kinnistu suletud netopind on 262,6 m2 (tl 94). Samuti on kohus tunnistajana üle kuulanud J S (tl 132) ja T P (tl 135-136). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega ei ole tõendatud hageja tungiv omavajadus vaidlusalustes ruumides bürooruumide järgi. Hageja ei ole tõendanud, millises valdkonnas tegutsemise tõttu ta vajab tungivalt vaidlusaluseid ruume seal bürooruumide sisseseadmiseks. Hageja on esitanud andmed kinnistu netopinna kohta, millest ei nähtu, et elamus asukohaga xxx ei ole piisavalt ruumi ettevõtte bürooruumideks. Alates ettevõtte asutamisest 14.06.2006 on ettevõtte asukohaks olnud xxx (tl 4) ning hageja ei ole tõendanud, millistest asjaoludest lähtuvalt ei ole ettevõtte bürooruume enam eelnimetatud aadressil võimalik pidada. Kui

2-07-34503 nimetatud vajadus tuleneb vaid vaidlusalusele pinnale toitlustusasutuse loomise vajadusest, siis langeb bürooruumide vajadus ära läbi selle, et kohus on asunud seisukohale, et hageja vaidlusaluste ruumide kasutamiseks sõlmitud rendilepingu ülesütlemine ei ole tingitud tungivast omavajadusest.

10.Kostja on vastuväitena hagile välja toonud ka asjaolu, et AS Aja hageja on seotud isikud. Vastavalt AS A registrikaardi väljavõttele on ajavahemikul 01.07.2006 – 01.10.2006 AS A ainuaktsionäriks olnud hageja (tl 143). AS Ajuhatuse liikmeks on olnud ajavahemikul 07.07.1997 – 13.08.2007 J Š (tl 143). Nimetatud isik oli samaaegselt ja on ka käesoleval ajal hageja juhatuse liikmeks. Eelnimetatud perioodil on sõlmitud ka kostja ja AS A vahel sõlmitud rendileping. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb, et hageja oli teadlik kostjaga rendilepingu sõlmimisest alates selle sõlmimise hetkest. Kuna OÜ K G on olnud ajavahemikul 01.07.2006-01.10.2007 AS A ainuaktsionär (tl 143), siis on kahe eelnimetatud ettevõtte näol tegemist seotud ettevõtetega. Kuna hageja oli rendileandja AS A ainuaktsionär, siis leiab kohus, et AS A poolt kinnistu Xxx Tallinnas müümisega hagejale kui ainuaktsionärile ja sellest tuleneva rendilepingu ülesütlemisega on hageja loonud kunstlikult omavajaduse, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus on jätnud hagi rahuldamata, järelikult tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
13.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja