Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 14.09.2006.a laenulepingu nr 185/2006, mille alusel anti kostja kasutusse laenusumma 250 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 2,8% laenusummast ühe kuu kohta ning kogu lepingu perioodi eest 42 000 krooni. Kostja tasus ainult kaks makset, mille tõttu oli hageja 25.01.2007.a ja 08.03.2008.a sunnitud saatma kostjale kirjaliku meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Kuigi lepingu lõpptähtaeg saabus 14.03.2007.a oli kostjal endiselt lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu saatis hageja 24.04.207.a kostjale nõudekirja, kus nõudis kostjalt võlgnevuse 264 000 krooni kohest tasumist. Kostja nimetatud võla sissenõudmisega seotud kirjale lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. Kostja pole tänaseni laenu tagastanud, ega võlgnevust likvideerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista 173 298,93 krooni, millest 105 000 krooni on tagastamata laenusumma, 14 000 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 443 krooni viivis, 52 500 krooni leppetrahv ning 1 355, 93 krooni eksperthinnangu koostamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kohustas kostjat, E.P. tulema 02.12.2008.a kohtuistungile Tartu Maakohtusse Kalevi 1, Tartus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtukutse on kostjale isiklikult edastatud 18. novembril 2008.a. Kostja kohtule oma mitteilmumise põhjusest ei teatanud ning hageja palus kostja suhtes teha tagaseljaotsus. Hageja esindaja loobus leppetrahvi nõudest summas 52 500 krooni ja palub ülejäänud osas hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus, kui üks pool kohtuistungile ei ilmu, kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud laenulepinguga 185/2006, võlanõudega ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja loobus leppetrahvi nõudest summas 52 500 krooni, siis rahuldab kohus tagaseljaotsusega K. AS hagi E.P. vastu võlgnevuse nõudes summas 120 798,93 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.