Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

iseloomustuse. Ekspert ei määranud kahju ligikaudset maksumust. Selleks on vaja täiendavat ekspertiisi. Ekspertiisi eest maksis hageja 3’835.- krooni. Hageja soovib kostjalt välja mõista minimaalse summa kahju hüvitamiseks, arvestades makstud 12’000.- kr. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 22.02.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista, sest ei ole kahju tekitajaks ning kahju suurus ei ole tõendatud. Kostja ei teinud hageja poolt märgitud ajal oma korteris remonti ja seda enam ei ole ujutanud veega üle oma korterit, mille tulemusena vesi tungis hageja korterisse. Kostja on tõesti keeldunud hageja nõudmiste rahuldamisest, sest ei ole kahju tekitajaks. Hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 07.10.2008.a kohtusse laekunud täiendustes on kostja leidnud, et hageja poolt esitatud ekspertiisiakt nr 88 ei tõenda seda, et kostja on kahju tekitaja. Kostja ei ole kunagi väitnud, et tema korteris toimus avarii, samuti ei ole kostja poole pöördunud ekspert. Ekspertiisiaktis kirjeldatud asjaolud on valed. 03.11.2008.a kohtusse laekunud täiendustes leiab kostja, et hageja poolt esitatud ekspertiisiakt nr 510-52 ei tõenda seda, et kostja on kahju tekitaja. „Ekspertiisiaktis” on fikseeritud, millises seisundis oli hageja korteri läbivaatuse teostamisel, st 29.10.2007.a. Ekspertiisiaktist ei selgu, millal toimus avarii, ei ole tuvastatud, millal tekitati hagejale kahju. Hageja korteri läbivaatamine toimus ainult hageja juuresolekul ja kõik sündmused on fikseeritud ainult hageja sõnade järgi. Järeldused rajanevad oletusel, et veekahjustused hageja korteris on põhjustatud korteris nr 31 aset leidnud kas santehniliste või muude veega ümberkäimisega seotud probleemide tagajärjel. „Ekspertiisiaktis" (teine lehekülg, teine lõik ülevalt) on märgitud, et hageja selgituste kohaselt toimusid vee läbijooksud laest 09, oktoobril 2007.a. ning samuti mais 2007.a., mis kostja teostas kapitaalseid remonttöid. Seega on hageja selgitused/väited vastuolulised. 09.10.2007.a. ei pöördunud keegi kostja poole sel põhjusel, et hageja korteris toimus mingi veeavarii. Kostja korteris ei ole toimunud veeavariid, mille tulemusel saaks kahjustada ka hageja korteriomand. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja ja kostja on korteriomanikud elamus Xxx, Tallinnas, kostja korter asub hageja korteri kohal. Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja oma tegevusega või tegevusetusega on rikkunud korteriomandiseadusest tulenevaid kohustusi (KOS § 11 lg 1 p-des 1-3 ja lg 2) ja sellega põhjustanud kahju hageja varale. Õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks on tingimus, et oleks täidetud materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleks õiguskaitsevahendi rakendamise formaalseid tingimusi. Õiguskaitsevahendi kohaldamise materiaalseks eelduseks on olukorra tekkimine, mis võimaldab seaduse või tehingu järgi kehtivast võlasuhtest tulenevalt õiguskaitsevahendit kasutada. Objektiivse teoskoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja tegi 09.10.2007.a remonti ja ujutas selle käigus üle oma korteri. Kostja nimetatud asjaolu omaks ei võtnud. Kuigi kohus sellele hageja tähelepanu juhtis, ei toonud hageja esile asjaolu, milles seisnes kostja tegu või tegevusetus, mis hagejale kahju põhjustas ehk mis põhjusel kostja korteris avarii tekkis.

Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteri üleujutamise tulemusel tungis vesi tema korterisse, vannitoa, koridori ja köögi piirkonnas laes ja seintel tekkisid pruunid laigud, paisus krohv ja ilmusid praod. Kahju tekkimise asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud asjatundja arvamusse liidetud fotod (tl 5-8), N Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiakti (tl 22-31) ja E R OÜ ekspertiisiakti, mõlemaid dokumente hindab kohus kui asja tundva isiku arvamusena esitatud dokumentaalset tõendit. E R OÜ akti kohaselt on ekspert leidnud, et vesi tungis hageja korterisse 09.10.2007.a ja eriti tugevalt mais 2007.a, kuna kostja korteri nr 31 omanikuna teostas remonttöid. Nimetatud hageja poolt eksperdile avaldatud asjaoludest on asja tundev isik teinud järelduse, et veekahjustused korteris nr 27 on põhjustatud korteris nr 31 aset leidnud kas santehnilise või muude veega ümberkäimisega seotud probleemide tagajärjel. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend ei tõenda usaldusväärselt asjaolu, et hageja korteris tekkinud veekahjustused on tekkinud kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Asja tundev isik on kujundanud oma arvamuse hageja avalduste põhjal, kontrollimata juhtunu asjaolusid. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo akt ei ole usaldusväärne tõend selle kohta, et hageja korteris esinenud kahjustused ja defektid tulenevad torustiku avariist korteris nr 31 samas majas, korrus kõrgemal, kus väidetavalt olid filtrid välja kukkunud, kuna tugineb samamoodi hageja öeldule ja lisaks samuti ka kohtu poolt ebausaldusväärseks peetud E R OÜ ekspertiisiaktile. Hageja ei ole tõendanud, et temale tekkinud kahju on kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg, mistõttu hagi tuleb jätta kui põhjendamatu rahuldamata (KOS § 11 lg 1 p-des 1-3 ja lg 2 ja VÕS § 127 lg 1). Kuivõrd kohus on seisukohal, et hagejal puudub võlasuhtest tulenev nõudeõigus kostja vastu, ei hinda kohus ka põhjuslikku seost kostja teo/tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel, kahju suurusega seonduvat ega kostja süü küsimust. Kohus ei hinda käesolevas vaidluses tõendeid, mis pole asjakohased ja on esitatud mittekohases protsessuaalses vormis: majaelanike kirjalikud ütlused (tl 62-64). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.