Harju Mohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.detsembril 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-20281
Kohtuasi
R O hagi N ja J T vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Hageja – R O (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja – advokaat G Kull Kostja I – N T (ik xxx, registrijärgne elukoht xxx) Kostja II– J T (ik xxx, registrijärgne elukoht xxx) Kostjate esindaja – vandeadvokaat P Simm
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata
Resolutsioon.
21.10.2008.a kohtusse laekunud avalduse kohaselt nähtub Põhja Politseiprefektuurist edastatud toimikust, et K T koos A B , I G ja M M panid 2005.a. juunikuu alguses toime KarS § 218 lg.l sätestatud varavastase süüteo. Põhja Politseiprefektuuri poolt edastatud toimiku materjalidest nähtub, et isikud tekitasid hagejale kahju ühiselt, seega vastutavad nad hageja ees solidaarselt. 03.11.2008.a kohtusse laekunud täiendustes märgib hageja, et väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja alaealiste komisjonile üleandmise määruses on selgelt kirjutatud: „Juunikuu alguses 2005. A B , M M , K T viskasid kividega puruks R O kuuluva kioski akna ja I G viskas kividega kioski akna katki ning ronis kioskisse sisse. Kahju kokku 8000 krooni.” Määrus on jõus. Kostja märgib õigesti, et 09.09.2005.a. ei ole keegi klaasi puruks visanud. Vitraaž löödi puruks 27.05.2005.a., kuid teatis väärteomenetluse alustamise kohta edastati hagejale 09.09.2005.a. 09.09.2005 aastal esitatud avalduse alusel algatati väärteoasi nr 2316.05.006065, mis lõpetai 03.10.2005.a. väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja alaealiste komisjonile üleandmise määrusega. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Oma 22.01.2008.a vastuses kostjad hagi ei tunnista. Hagiavalduses on märgitud, et 09.09.2005.a. viskas K T sisse Luha tänaval kioski klaasi. Kohtule esitatud materjalidest nähtub samas, et tegelikult on toimud klaasi rikkumine 27.05.2005.a. 27.05.2005.a. oli K T sündmuskohal, kuid tema kioski akent sisse ei visanud. Sündmuskohal viibis 4 inimest. Akna viskas sisse M M . 28.07.2006.a. K T sündmuskohal ei olnud. Politsei tuli K.T koju, ta viidi koos emaga sündmuskohale ja pärast toodi koju tagasi. K.T ütles, et ta ei olnud sündmuskohal ja akent ta sisse ei visanud. 30.10.2008.a kohtusse laekunud kostjate täienduste kohaselt kinnitas K T, et ta ei olnud 28.07.2006.a sündmuskohal ja kirjutas seletuskirja hiljem. Hagiavalduse juurde on lisana esitatud väärteomenetluse lõpetamise määrus. Määruse koopiat asjaomastele isikutele teadmiseks ei ole saadetud (puudub allkiri määruse koopia kättesaamise kohta). Hinnapakkumine ei tõenda tegelikult tekkinud kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt viskas kostja 09.09.2005.a. koos kaaslastega puruks hagejale kuuluva kioski klaasi. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana teatise, milles märgitakse, et 27.05.2005.a. viskas alaealine puruks kioski klaasi akna. Seega-09.09.2005.a. ei ole keegi hagejale kahju tekitanud. K.T selgitas, et ta viibis küll kohal sündmuskohal, kuid tema kioski akent sisse ei visanud. Kohtu poolt välja nõutud väärteomaterjalidest ei selgu, kes viskasid akna sisse. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest 03.10.2005.a jääb arusaamatuks, kes viskas akna katki. K.T selgitas, et tema viibis küll sündmuskohal, kuid akent tema sisse ei visanud. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mis tõendavad kostja süüd. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduses on hageja tuginenud kahele kahju tekitamise episoodile kostjate alla 14-aastase poja K T poolt seoses hagejale kuuluva kioski akna lõhkumisega. Esimene neist toimus 27.05.2005.a ja teine 28.07.2006.a. Kostjad eitavad oma poja osavõttu nimetatud intsidentidest. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 27.05.2005.a ja 28.07.2006.a hageja kioski klaas lõhuti. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejale kuulub kiosk aadressil Xxx(tl 7-8). Teatisega väärteomenetluse alustamise kohta (tl 4) loeb kohus tõendatuks, et 27.05.2005.a toimunud intsidendi tõttu esitatud avalduse alusel algatati väärteomenetlus 09.09.2005.a nr 2316,05,006065. Väärteomenetluse toimikus (tl 88-110) asuva tunnistaja I B ülekuulamise protokolliga (tl 105) loeb kohus tõendatuks, et I B ütluste kohaselt viskasid kioski akna juuni alguses 2005.a sisse K T ja A B . Väärteomenetluse lõpetamise määrusest (tl 108) nähtub
samuti, et üks kioski akna sisseviskajatest oli K T koos teiste isikutega, mis tähendab, et K.T näol on hageja suhtes tegemist solidaarvõlgnikuga (VÕS § 137 lg 1). Väärteomenetluse lõpetamise määrusest (tl 3) loeb kohus tõendatuks, et 28.07.2006.a Xxx hoovis toimunud kiviga kioski aknasse viskamisega algatati K T suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 2316,06,003794, kuid see lõpetati seoses sellega, et K T oli alla 14-aastane teo toimepanemise ajal ja seega polnud ta süüvõimeline. Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et K T 27.05.2005.a ja 28.07.2006.a kioski klaasi katkiviskamises ei osalenud ja sellised kostjate järeldused on oletusliku iseloomuga. Vaidlust ei ole selles, et hageja kioski klaasid lõhuti. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hinnapakkumistega (tl 5-6) loeb kohus tõendatuks, et klaaside parandamine läheks hagejale maksma 3’625.- + 3’089.- kr=6’714.- kr ja sellega on tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Asjaolu, et hageja ei ole nimetatud kulutuste kandmist tõendanud, ei ole kahju hüvitise väljamõistmata jätmise aluseks. Väärteomenetluse määruse kättetoimetamine ja jõustumine käesolevas menetluses tähendust ei oma, mistõttu kohus poolte vastavasisulisi väiteid ei analüüsi. K T teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatust, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Süü küsimus kostjate suhtes oluline ei ole, kuivõrd alla 14aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja (VÕS § 1053). Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjatel tuleb solidaarselt hagejale tasuda varalise kahju eest hüvitis summas 6’714.- kr (VÕS § 1053 lg 1 ja § 132 lg 3 esimese lause alusel). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Hagejal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.