Renovum OÜ hagi Jxxxx Txxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5554,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood: 14042462; aadress: Tartu mnt 50, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post: [email protected]); Kostja: JxxxxxTxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: puudub; viimane registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post:
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Jxxxx Txxxxx Renovum OÜ kasuks 4629,29 eurot, millest 3000 eurot on põhivõlg, intress 637,20 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja 987,09 eurot seisuga 11.01.2023. a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Jxxxx Txxxxx Renovum OÜ kasuks alates 12.01.2023. a viivis põhivõlalt (3000 eurot) lepingujärgses määras, s.o 43,20% aastas kuni põhivõla täitmiseni
4.Kohtuotsus tuleb Jxxxx Txxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista Jxxxx Txxxxx Renovum OÜ kasuks menetluskulud summas 835 (kaheksasada kolmkümmend viis) eurot.
2.Välja mõista Jxxxx Txxxxx Renovum OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse
1 (5)
jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Renovum OÜ esitas 20.09.2022. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 2-4) xxxxx Txxx vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3000 eurot, intressi 637,20, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 585,86 eurot, samuti edasiulatuvad viivised lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
2.Kohus võttis hagi 28.10.2022. a määrusega (tl 37-38) menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 16.12.2022. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel 14.10.2021. a sõlmitud laenuleping nr 4007434782, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 3000 eurot.
2 (5)
Kostja ei ole laenuandjale (ega ka hagejale) laenu tagastanud, seega on põhiosa võlgnevus 3000 eurot. 17.01.2022. a saatis laenuandja Jaxxx Txxxxx laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis laenusaajale ka täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning Monefit Estonia OÜ ütles laenulepingu üles 08.04.2022. a. Monefit Estonia OÜ loovutas 12.04.2022. a kostja vastase nõude Renovum OÜ-le ning seda koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingus lepiti kokku intressimääras 43,20% aastas. Tasumata intressiks perioodil 14.10.2021. a kuni 08.04.2022. a kujuneb 637,20 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt (3000 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 09.04.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 20.09.2022. a lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 43,20%. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on viivisenõue 585,86 eurot. Hageja nõuab edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Monefit Estonia on lepingu kehtivuse ajal saatnud Jxxxx Txxxxx 5 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 25 eurot, lisaks ülesütlemise avalduse maksumusega 5 eurot ning nõude loovutamise teatise maksumusega 5 eurot.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Monefit Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 3000 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 3000 eurot.
7.Põhjendatud on intressinõue 637,20 eurot ning viivisenõue lepingujärgses määras, s.o 43,20% aastas. Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. 2021. a oktoobris oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli 53,77% ehk see ei ületanud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 987,09 eurot
3 (5)
(585,86+401,23). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 12.01.2023. a viivise põhivõlalt lepingujärgses määras (s.o 43,20% aastas) kuni põhivõla täitmiseni.
8.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 35 eurot väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on Monefit Estonia OÜ saatnud lepingu kehtivuse ajal kostjale 5 tasulist meeldetuletuskirja kogusmaksumusega 25 eurot: 20.11.2021. a meeldetuletuskiri, 15.12.2021. a meeldetuletuskiri, 28.12.2021. a meeldetuletuskiri, 10.01.2022. a meeldetuletuskiri, 17.01.2022. a lepingu ülesütlemise hoiatus (loetletud kirjad maksumusega 5 eurot kiri. Lisaks on kostjale saadetud ülesütlemise avaldus maksumusega 5 eurot ning nõude loovutamise teatis maksumusega 5 eurot. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt VÕS § 1132 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlausaldajal on õigus nõuda hüvitist juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esitatud andmetest saab järeldada, et kostja oli viimase meeldetuletuskirja (17.01.2022. a ) esitamise ajaks võlgnevuses kolme tagasimaksega. Monefit Estonia OÜ saatis 13.11.2021. a osamakse kohta ühe meeldetuletuskirja (20.11.2021.a), 13.12.2021. a osamakse kohta kolm meeldetuletuskirja (15.12 ja 28.12.2021.a ning 10.01.2022. a) ning 13.01.2022. a osamakse kohta ühe meeldetuletuskirja (17.01.2022.a). Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal saab meeldetuletuskirja saatmise kulu nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletuskiri, on lepingu kehtivuse ajal tekkinud võla sissenõudmiskulude nõue VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 1 alusel põhjendatud 5 eurot. Kohus käsitleb 20.11.2021. a ja 17.01.2022. a meeldetuletuskirju tasuta meeldetuletusteks. Ülesütlemisavaldus ega nõude loovutusest teatamine ei ole võlgnevuse meelde tuletamine ning neid ei saa pidada meeldetuletuskirjadeks VÕS § 1132 lg-te 1, 2 tähenduses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 595 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 600 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Hagiavalduse kohaselt on menetlusdokumentide koostamine olnud keerukas ja ajamahukas. Hageja esindaja ajakulu on olnud 5 töötundi - nõude asjaolude ja materjalidega
4 (5)
tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (sh tõendite tellimine ja kogumine) ja koostamine ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimine). Ühe töötunni hind on 120 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma ega väitlema vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Selleks puudub ka vajadus. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda ega analüüsida lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 240 eurot (sh käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 835 eurot (595+240). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.