(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10052
Kohtuasi
Y.Q avaldus Krementšuki linna Avtozavodskõi Rajooni 10.05.2023 kohtuotsuse asjas nr 524/6632/22 täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Y.Q (sündinud XX.XX.XXXX) lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus jätta muutmata.
2.Y.Q määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna neid ei ole tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y.Q (avaldaja) esitas 01.07.2024 Harju Maakohtule avalduse Krementšuki linna Avtozavodskõi Rajooni kohtuotsuse asjas nr 524/6632/22 täidetavaks tunnistamiseks EV territooriumil.
2-24-10025
2.Avalduse kohaselt algatas Ukraina kohus 22.11.2022 lihtsustatud hagimenetluse korras Y.Q hagiavalduse alusel kohtumenetluse elatisraha nõudes, kuna Q (sündinud XX.XX.XXXX) (kostja) ei täida nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust avaldaja ja kostja ühise lapse suhtes. Kohus on teavitanud kostjat kohtuistungi läbivaatamise kuupäeva, kellaaja ja koha kohta, kostja ei vastanud hagile ja ei tulnud kohtuistungile, mistõttu tegi kohus tagaseljaotsuse. Kohtulahendi ärakirja saab mõista tõendiks kostja kohtumenetlusest teavitamise osas TsMS § 622 lg 1 p 2 mõttes. 10.05.2023 otsuse sisust tuleneb, et lahend on jõustunud ning kuulub täitmisele. Avaldaja esitab avalduse Harju Maakohtule, kuna avaldajal viimasel teadmisel elab ja töötab kostja Eestis, Tallinnas. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus võttis avalduse 05.11.2024 määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud jättis kohus kindlaks määramata.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 14 ja §-le
621.TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
5.Kuna avaldaja eesmärgiks on Ukraina kohtulahendi täitmine Eestis, siis kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Ukrainast pärit kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise menetluse raames peab Eesti Vabariigi kohus hindama, kas kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused on õigusabilepingu kohaselt täidetud ning kas esineb õigusabilepingus sätestatud alus keeldumaks kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest (RKTKm, 20.10.2021, 2-20-715, p 12).
6.Formaalsed eeldused kohtulahendi tunnustamiseks ning täidetavaks tunnistamiseks on reguleeritud Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art-s 41. Kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumise alused tulenevad õigusabilepingu art-st 43.
7.Kohus oli seisukohal, et avaldaja ei ole pädev isik, kes saaks antud juhul esitada otse Eesti kohtule taotluse Ukraina kohtuotsuse Eestis täidetavaks tunnistamiseks. Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art-s 41 lg 2 on sätestatud, et täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta. Seega Ukraina kohtulahendi täitmiseks loa andmine saaks olla lubatav üksnes eeldusel, et vastav taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes (Ukraina kohus) ning seejärel saadaks Ukraina kohus taotluse edasi Eesti kohtule. Õigusabilepingu art 4 kohaselt suhtlevad õigusabi osutamisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Riigiprokuratuuri ning Ukraina Justiitsministeeriumi ja Peaprokuratuuri kaudu, kui õigusabilepingus ei ole sätestatud teisiti.
8.Kohus, leidis, et käesoleval juhul on täitmata ka formaalsed eeldused kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Eestis. Nimelt sätestab õigusabilepingu art 41 lg 4 p 2, et täitmise loa taotlusele tuleb lisada dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte antud kohtukutse. Lisatud kohtulahendist nähtub, et kostja ei osalenud protsessis. Otsuses olevast lausest „Kostjat on kohaselt teavitatud asja läbivaatamise kuupäevast, kellaajast ja kohast“, ei saa järeldada, et kostjale on nõuekohaselt kohtukutse kätte toimetatud. Kohus leidis, et esitatud dokumentidest 2
2-24-10025 ei nähtu, et puudutatud isik oleks saanud tegelikkuses menetlusest teada ja seeläbi oleks talle olnud tagatud võimalus menetluses osaleda. Seega pole antud juhul täidetud õigusabilepingu art 41 lg 4 p 2. Õigusabilepingu art 43 p 1 järgi võib kohus keelduda kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest lubamisest, kui kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset.
9.Õigusabilepingu art 41 lg 4 p 1 sätestab, et täitmise loa taotlusele tuleb lisada otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil. Avaldaja poolt viidatud lisas 2 selgitatakse, et puudutatud isik ei ole pöördunud kohtusse taotlusega, et tutvuda kohtutoimikuga ja/või saada kohtuotsuse koopiat ning otsuse elektrooniline koopia saadeti 12.05.2023 tema e-postile. Lisas 2 ei ole kirjas, et kohtuotsus on jõustunud ega ka jõustumise kuupäeva. Kohtuotsuse täitmise kohta on ainult avaldaja kinnitus, et kohtuotsust ei ole täidetud, kuid puudub informatsioon, kas Ukrainas on otsust proovitud täita või mitte ning kui Ukrainas on seda püütud täita, siis miks täitmine ebaõnnestus. Seega on avaldaja poolt avaldusele lisamata ametlik dokument jõustumise kohta ja teave, kas otsust on lepingupoole territooriumil püütud täita. Eespool toodud kaalutlustel jättis kohus avalduse rahuldamata. Kohus selgitas veel, et Rahvastikuregistri e-päringu tulemuseks oli, et Q nimelist isikut Eestis registreeritud ei ole. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, rahuldada avaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu seisukoht osas, et avaldaja ei ole pädev isik, kes saaks esitada otse Eesti kohtule taotluse Ukraina kohtuotsuse Eestis täidetavaks tunnistamiseks, formaalse iseloomuga ega ole kooskõlas TsMS põhimõttega. Kõnealune maakohtu seisukoht rikub TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõtet. Avaldaja on Ukraina kodanik, kelle elukoht on hetkel Poolas Ukrainas oleva sõja tõttu. Kohtule esitatud Ukraina kohtu tagaseljaotsusest on näha, et hageja esitas kohtuistungile avalduse asja arutamise kohta ilma tema kohalolekuta. See tõendab kaudselt, et menetlus on toimunud ilma hageja kohalolekuta. Kaebaja selgitab, et vastava formaalse taotluse esitamine õigusabilepingu art-s 41 lg 2 kohaselt ei ole hetkel tema jaoks võimalik, kuna avaldajal puudub füüsiline võimalus sõita tagasi Ukrainasse. Selle põhjuseks on tegelik oht avaldaja elule ja tervisele. Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See kehtib ka vastavalt ühe lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus vabalt ja takistamatult pöörduda kohtute, prokuratuuri, notariaadi ja muude teise lepingupoole asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel nagu selle lepingupoole kodanikud. Maakohus pole arvestanud sellega.
12.Maakohus on leidnud, et käesoleval juhul on täitmata ka formaalsed eeldused kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Eestis. Kaebaja on seisukohal, et kohtule esitatud tagaseljaotsusest saab teha järelduse, et kuna „kostja on kohaselt teavitatud asja läbivaatamise kuupäevast, kellaajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, vastust hagile ei esitanud“, siis kostja on kindlasti kohtukutse kätte saanud, ta oli teadlik toimuvast kohtumenetlusest ning temal oli võimalus osaleda kohtuistungil. Maakohtu järeldus, et esitatud dokumentidest ei 3
2-24-10025 nähtu, et puudutatud isik oleks saanud tegelikkuses menetlusest teada ja seeläbi oleks talle olnud tagatud võimalus menetluses osaleda, on absurdne. Lisaks sellele TsMS § 620 ei sätesta välisriigis tehtud kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise eeldusena, et kostja oli tingimata pidanud võtma osa vastavast kohtumenetlusest.
13.Maakohus leidis, et lisas 2 ei ole kirjas, et kohtuotsus on jõustunud ega ka jõustumise kuupäeva. Kaebajale on selline maakohtu järeldus antud osas üllatuslik ja arusaamatu. Nii tagaseljaotsuse originaaleksemplaris, kui ka maakohtule esitatud tõlkes on vastav tempel [jõustus 10.06.2023]. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4
2-24-10025
16.Maakohtule ei ole määruskaebuses väidetud eksimused etteheidetavad. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja kohtule Ukraina kohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse. Nagu maakohus õigesti järeldas, kuulub asjas eeltoodust tulenevalt kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabi leping).
17.Õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (RKÜKo, 06.01.2004, 3-1-3-13-03, p 31). Kui asjas kohaldub õigusabi leping, ei saa nõustuda seisukohaga, et asjas kohalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise kohta. Vaidlusaluse asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas kohtulahendite tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabi lepingu järgi lubatav. (RKTKm, 11.01.2011, 3-2-1-141-10, p 10).
18.Õigusabi lepingu art 41 lg 1 ja 2 kohaselt kuulub otsuste täitmise loa taotluse läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita. Täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta.
19.Eeltoodust tulenevalt järeldas maakohus põhimõtteliselt õigesti, et avaldaja ei ole pädevaks isikuks, kes saab otse esitada Ukraina kohtuotsuse täitmise loa taotluse Eesti kohtule. Ringkonnakohus märgib, et õigusabi leping ei näe eeltoodud korrast ette mitte ühtegi erandit ja kirjeldatud korra näol on tegemist erinormidega õigusabi lepingu art 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud üldnormide suhtes. Seega ei pidanud maakohus avalduse menetlemisel eelnimetatud üldnormides sisalduvate põhimõtetega arvestama. Ringkonnakohus möönab, et Ukrainas käiva sõja tõttu võib olla avaldajal puudunud võimalus sõita tagasi kodumaale, kuid arusaamatuks jääb, mis on avaldajat takistanud pöördumast Ukraina vastava kohtu poole posti teel.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et täitmata on formaalsed eeldused kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Eestis.
21.Õigusabi lepingu art 41 lg 4 sätestab, et täitmise loa taotlusele tuleb lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või ükskord kätte antud kohtukutse; 3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.
22.Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on imperatiivsete sätetega ning asjas ei kohaldu määruskaebuse esitaja väidetud TsMS § 620. Kuna asjas esitatud tagaseljaotsus ja avalduse lisaks 2 oleva kohtu vastus (dtl 12-14, 17) kohtukutsega seotud infot ei sisalda, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et asjas esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada ega tuvastada, et kostjale on kohtukutse õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kätte antud.
5
2-24-10025
23.Maakohus ei ole eksinud ka selles, kui leidis, et avalduse lisaks 2 olevas kohtu 19.06.2024 vastuses info kohtuotsuse jõustumise kohta puudub (dtl 16-17). Selles dokumendis sisaldub info üksnes selle kohta, et kostja pole kohtusse toimiku tutvumise või kohtuotsuse saamise sooviga pöördunud ning talle on saadetud otsus e-postile. Kuigi tagaseljaotsuse ja selle tõlkest nähtuvalt on sellel märge jõustumise kohta 10.06.2023 (dtl 10, 14) on tagaseljaotsuse ärakiri kinnitatud notari poolt, kes on selle teinud koopiast (dtl 8, 10-11). Seega ei ole ka õigusabi lepingu art 41 lg 4 p-s 1 sätestatud eeldused täidetud, nagu maakohus õigesti järeldas.
24.Täiendavalt eeltoodule märgib kolleegium, et ka ringkonnakohtul ei õnnestunud rahvastikuregistrist leida kostjana märgitud isikut. Seega on täitmata ka õigusabi lepingu art 41 lg 1 eeldus. Arvestades ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti, jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
25.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
26.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 625 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1. TsMS § 625 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.