Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-11362
Kohtuasi
P.X avaldus Ukraina Kirovohradi Oblasti Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsuse kohtuasjas nr 398/7147/24 Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.09.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
P.X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja P.X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik F.D (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid, v.a P.X 10.03.2026 esitatud võõrkeelsed tõendid (dtl 136–142), millised jätta tähelepanuta.
2.Rahuldada P.X määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.09.2025 määrus osas, milles maakohus jättis P.X avalduse rahuldamata ja maakohtu menetluskulud P.X kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada P.X avaldus Ukraina Kirovohradi Oblasti Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsuse kohtuasjas nr 398/7147/24 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks ning jätta maakohtu menetluskulud F.D kanda.
5.3.Tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Ukraina Kirovohradi Oblasti Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsus kohtuasjas nr 398/7147/24, millega kohus:
5.3.1.mõistis F.D’ilt (sünd. XX.XX.XXXX) P.X-i kasuks (sünd. XX.XX.XXXX) välja elatise laste hoolduseks - C’i (sünd. XX.XX.XXXX) ja Q’i (sünd. XX.XX.XXXX) summas 1/3 osa tulust (sissetulekust), igakuiselt, kuid mitte vähem kui 50% lapse elatusmiinimumist igale asjaomases vanuses lapsele alates 30.12.2024 kuni C’i täisealiseks saamiseni, st kuni 05.08.2030.
5.3.2.määras, et kui pärast C’i (sünd. XX.XX.XXXX) täisealiseks saamist, ei esita kumbki vanem haginõuet, et kindlaks määrata elatisesumma Q’i (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks, makstakse elatist lahutades sellest võrdne osa, mis oli omistatav täisealiseks saanud lapsele, kuid mitte vähem kui 50% elatusmiinimumist Q’i kohta igakuiselt kuni tema täisealiseks saamiseni, st kuni 14.10.2035.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud F.D kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.X (avaldaja) esitas 15.07.2025 Pärnu Maakohtule avalduse (täpsustatud 31.07.2025), milles palus Eestis tunnustada ja täidetavaks tunnistada Ukraina Kirovohradi Oblasti Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsus kohtuasjas nr 398/7147/24.
1.1.Avalduse kohaselt soovib avaldaja Ukraina kohtu otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist elatist puudutavas osas. Ukraina kohus kohustas F.D-d (puudutatud isik) tasuma avaldaja laste C-i ja Q-i ülalpidamiseks elatist 1/3 puudutatud isiku tulust (sissetulekust), igakuiselt, kuid mitte vähem kui 50% lapse elatusmiinimumist igale asjaomases vanuses lapsele alates 30.12.2024 kuni C-i täisealiseks saamiseni, st kuni 05.08.2030. Ukraina kohus otsustas täiendavalt, et kui pärast C-i täisealiseks saamist ei esita kumbki vanem haginõuet, et kindlaks määrata elatissumma Q-i ülalpidamiseks, makstakse elatist lahutades sellest võrdne osa, mis oli omistatav täisealiseks saanud lapsele, kuid mitte vähem kui 50% elatusmiinimumist Q-i kohta igakuiselt kuni tema täisealiseks saamiseni, st kuni 14.10.2035. Ukraina kohtulahend on jõustunud 22.04.2025.
2
2-25-11362 Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Pärnu Maakohus võttis 09.09.2025 määrusega avalduse menetlusse, jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohus leidis, et Ukraina kohtu lahendi tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saanud puudutatud isik menetlusest teada ega pidanud mõistlikult sellest teada saama (puudutatud isikule ei ole kohtuasja materjale kätte toimetatud ei Ukrainas ega Eestis), mistõttu ei olnud talle tagatud võimalust menetluses osaleda. Seetõttu esineb õigusabilepingu artikkel 43 punktist 1 ja artiklist 18 koostoimes artikliga 3 tulenev alus kohtuotsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.
2.2.Asjas esitatud teatest asja arutamise kohta nähtub, et asja arutamise teade on loodud kohtu dokumendihalduse automatiseeritud süsteemis ja avaldatud Ukraina kohtuvõimu ametlikul veebilehel. Ka kohtuotsusest endast nähtub, et asi vaadati läbi ilma tsiviilasja poolte teadmata (kohtukutseta). Seega ei toimetatud puudutatud isikule kohtuasja materjale Ukrainas kätte. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on puudutatud isiku registreeritud elukoht alates 30.01.2024 Eestis. Asjas ei nähtu, et puudutatud isikule oleks püütud dokumente Eestis kätte toimetada. Õigusabilepingu alusel oleks olnud võimalik pöörduda pädeva ametiasutuse poole palvega toimetada menetlusdokumendid puudutatud isikule Eestis kätte.
2.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus ja jätta menetluskulud riigi kanda.
3.1.Määruskaebuse ja avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt on avaldaja jaoks üllatav maakohtu viide õigusabilepingu artikli 43 punktile 1. Asja menetlusse võtmist puudutava Ukraina kohtu määruse ärakiri on saadetud 27.01.2025 tähitud kirjaga puudutatud isiku postiaadressile, kuid puudutatud isikut nimetatud aadressil ei viibinud. 03.03.2025 avaldati Ukraina kohtusüsteemi ametlikul veebilehel teade asja arutamise kohta. 20.03.2025 saadeti Ukraina kohtu otsuse ärakiri puudutatud isiku postiaadressile (puudutatud isik nimetatud aadressil ei viibinud) ning avaldati Ukraina kohtusüsteemi ametlikul veebilehel. Ukraina kohtu poolt olid tagatud puudutatud isikule kõik mõistlikud võimalused kohtumenetluses osalemiseks. Puudutatud isikut teavitati kohtumenetlusest vastavalt Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 128 ja 272. Ukraina kohtuasja dokumendid oleks tulnud lugeda kättetoimetatuks ka Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi (TsMS § 306 lg 1, § 317 lg 1 p 1, § 317 lg 3). Puudub teave selle kohta, et puudutatud isik ei oleks elanud kohtumenetluse ajal Ukrainas.
3.2.Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et puudutatud isik on elatise nõudest ja Ukraina kohtu otsusest teadlik ning väljendab valmisolekut elatist maksta. Samas märgib puudutatud isik, et tal puudub hetkel teave arvelduskonto kohta, kuhu elatist tasuda. Menetluse edasine käik
3
2-25-11362
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse ja jätab maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab TsMS § 662 lg 3 järgi toimiku materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid. Ringkonnakohus ei võta asja materjalide juurde üksnes avaldaja 10.03.2026 esitatud võõrkeelseid tõendeid (dtl 136–142), mis tuleb jätta TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus toob ka välja, et isegi kui viidatud võõrkeelseid tõendeid ei tuleks jätta TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta, esineks praegusel juhul alus jätta viidatud tõendid toimiku materjalide hulka võtmata TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd avaldaja on esitanud määruskaebemenetluses piisavalt tõendeid, mis puudutavad Ukraina kohtu menetlusdokumentide kättetoimetamist puudutatud isikule.
8.Maakohus kohaldas õigesti Ukraina kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise üle otsustamisel Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabilepingut. Maakohus leidis, et kuna puudutatud isikule ei ole kohtuasja materjale kätte toimetatud ei Ukrainas ega Eestis, siis ei saanud puudutatud isik tegelikkuses menetlusest teada ning talle ei olnud tagatud võimalust menetluses osaleda. Seetõttu jättis maakohus õigusabilepingu artikli 43 punkt 1 ning artikli 18 (koostoimes artikliga 3) alusel avalduse rahuldamata.
9.Õigusabilepingu artikli 43 punkt 1 järgi võib kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest lubamisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kohtuotsuse tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest on võimalik keelduda ka õigusabilepingu artikli 18 (koostoimes artikliga 3) alusel juhul, kui tunnustamine või täidetavaks tunnistamine on vastuolus Eesti seadusandluse põhiprintsiipidega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna enne kohtuotsuse tegemist puudutatud isikule nõuetekohaselt kohtumaterjale kätte ei toimetatud, siis ei olnud puudutatud isikule tagatud võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi mõistlikult kaitsta. Siiski ei ole praegusel juhul alust jätta avaldaja avaldust artikli 43 punkt 1 ning artikli 18 (koostoimes artikliga 3) alusel rahuldamata, kuna puudutatud isik on vaidlusaluse Ukraina otsuse e-posti teel kätte saanud ega kasutanud võimalust selle vaidlustamiseks. Kui isik saab rikkumise kõrvaldamiseks kohtulahendi välisriigis edasi kaevata ning ta seda ei tee, ei ole põhjust anda talle kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
4
2-25-11362
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb õigusabilepingu artiklit 43 kohaldada sarnaselt TsMS § 620 lg 1 p-ga 2 (vt analoogia korras RKTKm 11.01.2011, 3-2-1-141-10, p 12). TsMS § 620 lg 1 p 2 kohaselt saab välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamisest keelduda põhjusel, et kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta ei teinud seda ettenähtud tähtaja jooksul. Õiguskirjanduses selgitatakse, et kohtukutse või muu menetlust algatava dokumendi kättetoimetamise viisi nõuetekohasuse üle otsustamisel TsMS § 620 lg 1 p 2 tähenduses tuleks lähtuda välisriigis kehtivast dokumentide kättetoimetamise korrast ning oluline on siinjuures esmajoones see, kas isik sai välisriigis oma õigusi mõistlikult ja tegelikult kaitsta, mitte see, kas talle dokumentide kättetoimetamisel rikuti mingis osas välisriigis kehtivaid dokumentide kättetoimetamise reegleid. Kui isik saab rikkumise kõrvaldamiseks kohtulahendi välisriigis edasi kaevata ning ta seda ei tee, ei ole põhjust anda talle kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset, kuivõrd välisriigis toime pandud rikkumiste kõrvaldamisel lasub vastutus esmajoones menetlusosalisel endal ning mitte Eesti kohtul, mis välisriigi kohtulahendi tunnustamise üle otsustab. Seega juhul, kui isik jättis kasutamata võimaluse kohtulahend välisriigis vaidlustada, ei saa ta ka TsMS § 620 lg 1 p-s 2 viidatud alusele tugineda. Tõendamiskoormis tõendamaks, et kostja või muu võlgnik sai välisriigis oma õigusi mõistlikult kaitsta või et talle toimetati menetlust algatav dokument nõuetekohaselt kätte, lasub esmajoones avaldajal (TsMS III komm (2018), § 620, p 3.2.3).
10.2.Vastuseks avaldaja päringule on Ukraina kohus selgitanud, et avaldaja hagi elatise väljamõistmiseks vaadati läbi lihtmenetluse korras pooli välja kutsumata toimikus olevate materjalide alusel vastavalt Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 279 lg-le 5, mille kohaselt vaatab kohus asja läbi lihtmenetluse korras pooli teavitamata toimikus olevate materjalide alusel, kui kumbki pool ei ole esitanud vastupidist taotlust. Ukraina kohus on lisaks selgitanud, et puudutatud isikut on Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras nõuetekohaselt teavitatud kohtuasja olemasolust ja selle arutamisest (dtl 106–110). Avaldaja esitatud tõendite kohaselt saatis Ukraina kohus tähitud kirjaga 27.01.2025 menetluse algatamise määruse puudutatud isiku Ukrainas registreeritud elukoha aadressile (XXX), mis tagastati kohtule, kuna puudutatud isik ei viibinud nimetatud aadressil (dtl 34, 71, 106, 108). Lisaks on Ukraina kohus avaldanud 03.03.2025 teate asja arutamise kohta Ukraina kohtuvõimu ametlikul veebilehel. Nimetatud teate kohaselt teatab Ukraina kohus, et 20.03.2025 kell 16:45 toimub kohtuistung avaldaja hagis puudutatud isiku vastu elatise väljamõistmiseks. Ukraina kohus on vastuseks avaldaja päringule selgitanud, et vastavalt Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 128 lg-le 11 kutsutakse kostja, kelle registreeritud elukoht (viibimiskoht), asukoht või töökoht on teadmata, kohtusse Ukraina kohtuvõimu ametlikul veebisaidil avaldatud teate kaudu, mis peab olema avaldatud hiljemalt kümme päeva enne vastava kohtuistungi kuupäeva. Kutse avaldamisega loetakse isik teavitatuks asja arutamise kuupäevast, kellaajast ja kohast (dtl 35, 71, 107, 109). Ukraina kohus on selgitanud, et Ukraina kohtu 20.03.2025 otsus saadeti puudutatud isiku Ukrainas registreeritud elukoha aadressile (XXX) tähitud kirjaga, mis tagastati kohtule, kuna puudutatud isik ei viibinud nimetatud aadressil (dtl 33). Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 279 lg 6 p 5 kohaselt loetakse isikule kohtuotsuse kättetoimetamise päevaks päev, mil postiteatisele tehti märge kohtuotsuse koopia vastuvõtmisest keeldumise kohta või märge isiku puudumise kohta tema seadusega ettenähtud korras registreeritud asukoha, 5
2-25-11362 elukoha või viibimiskoha aadressil, kui see isik ei ole kohtule teatanud muud aadressi (dtl 106, 108).
10.3.Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku telefoni teel ära 06.03.2026. Puudutatud isik avaldas kohtule, et ta on Eestis elanud neli aastat ning enne seda viibis ta Poolas. Ukraina kohtu menetlusdokumentides märgitud aadressil (XXX) ei ole ta elanud juba kuus aastat. Puudutatud isik sai teadlikuks Ukraina kohtus toimunud elatise väljamõistmise vaidlusest Ukraina kohtu otsuse saamisel, mille ta sai kätte e-posti teel. Puudutatud isik Ukraina kohtu otsust ei vaidlustanud (dtl 147).
10.4.Ringkonnakohus tuvastas lisaks, et rahvastikuregistri andmetel on alates 30.01.2024 puudutatud isiku elukoha aadressiks märgitud XXX, Eesti. Puudutatud isiku lisa-aadressina on aga juba alates 23.08.2022 rahvastikuregistris märgitud VVV, Eesti.
10.5.Seega võib puudutatud isiku avaldatust ning rahvastikuregistri andmetest järeldada, et Ukraina kohtumenetluse ajal puudutatud isik ei elanud Ukrainas ning puudutatud isiku elukoht oli sel ajal Eestis. Seda, et puudutatud isiku elukoht ei olnud Ukraina kohtumenetluse ajal Ukrainas kinnitab kaudselt ka see, et Ukraina kohus on üritanud nii 27.01.2025 menetluse algatamise määrust kui ka 20.03.2025 kohtuotsust saata puudutatud isiku Ukrainas registreeritud elukoha aadressile tähitud kirjaga, mis aga tagastati kohtule, kuna puudutatud isik ei viibinud nimetatud aadressil.
10.6.Olgugi, et Ukraina kohtu selgituste järgi ei rikutud puudutatud isikule dokumentide kättetoimetamisel Ukrainas kehtivaid dokumentide kättetoimetamise reegleid, siis ei kinnita toimiku materjalid, et puudutatud isik oleks Ukraina kohtu 27.01.2025 menetluse algatamise määruse ja 03.03.2025 teate asja arutamise kohta kätte saanud ning tal oleks seetõttu esinenud mõistlik võimalus oma õigusi Ukraina kohtumenetluses kaitsta. Ukraina kohus on üritanud 27.01.2025 menetluse algatamise määrust puudutatud isikule kätte toimetada Ukrainas asuvale aadressile, kuigi asja materjalide järgi oli puudutatud isiku tegelik elukoht sel ajal juba Eestis. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isik oleks kätte saanud Ukraina kohtu 03.03.2025 teate asja arutamise kohta, mis avaldati Ukraina kohtuvõimu ametlikul veebilehel. Seega kinnitavad asja materjalid, et puudutatud isik ei saanud Ukraina kohtumenetluses osaleda ega oma õigusi kaitsta, kuivõrd ta ei olnud kohtumenetlusest teadlik.
10.7.Puudutatud isik on ringkonnakohtule 06.03.2026 ärakuulamisel avaldanud, et ta sai teadlikuks Ukraina kohtus toimunud elatise vaidlusest Ukraina kohtuotsuse kättesaamisel. Puudutatud isik sai Ukraina kohtu otsuse kätte e-posti teel, kuid ta ei vaidlustanud otsust. Seega, olgugi, et puudutatud isik ei saanud Ukraina kohtumenetluses osaleda ega oma õigusi kohtumenetluses kaitsta, oli puudutatud isikul praegusel juhul võimalik rikkumine kõrvaldada ja oma õigusi kaitsta kohtuotsust vaidlustades. Kuna puudutatud isik Ukraina kohtu otsust ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud (Ukraina kohtu otsus jõustus 22.04.2025, dtl 71), siis ei ole praegusel juhul põhjust anda puudutatud isikule kohtuotsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset. Seega puudub lõppkokkuvõttes ringkonnakohtu hinnangul õigusabilepingu artikli 43 punktis 1 ning artiklis 18 (koostoimes artikliga 3) sätestatud alus avalduse rahuldamata jätmiseks.
11.Õigusabilepingu artikli 40 lõike 1 järgi tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Artikli 41 lõike 4 järgi tuleb otsuse täitmise loa taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui 6
2-25-11362 seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte antud kohtukutse; 3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked. Praegusel juhul on avaldaja esitanud artikli 41 lõike 4 punktides 1 ja 3 märgitud dokumendid (dtl 5–22). Ringkonnakohus on eelnevalt välja toonud, et olgugi, et artikli 41 lõike 4 punktis 2 märgitud eeldus ei olnud täidetud, oli puudutatud isikul rikkumise kõrvaldamiseks mõistlik võimalus Ukraina kohtulahend vaidlustada. Kuna puudutatud isik seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud, siis ei ole põhjust anda talle kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset. Seega tuleb lugeda, et täidetud on ka artikli 41 lõike 4 punktis 2 märgitud eeldus. Praegusel juhul on seega täidetud kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eeldused ning avaldus tuleb rahuldada.
12.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse ning tunnistab Ukraina Kirovohradi Oblasti Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsuse kohtuasjas nr 398/7147/24 Eesti Vabariigis täidetavaks osas, mis puudutab elatise väljamõistmist.
13.Ringkonnakohus ei märgi lahendi resolutsioonis, et Ukraina kohtu otsust tuleb lisaks täidetavaks tunnistamisele ka Eesti Vabariigis tunnustada. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus taotletakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, ei ole vaja määruse resolutsioonis lahendi tunnustamise kohta eraldi seisukohta võtta. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine hõlmab sisuliselt kohtulahendi tunnustamist (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-62-17, p 10.3).
14.TsMS § 623 lg 6 alusel on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Praegune kohtumäärus kuulub täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei ole vabatahtlikult Ukraina kohtuotsust täitnud, kuigi ta oli otsusest teadlik, ning avaldaja pidi pöörduma lahendi täidetavaks tunnistamiseks Eesti kohtu poole. Kuigi puudutatud isik on väitnud, et tal puudub teave arvelduskonto kohta, kuhu elatist tasuda, ei anna see alust menetluskulude teistsuguse jaotuse kohaldamiseks. Puudutatud isikul oli avaldaja arvelduskonto andmete saamiseks võimalik tema poole pöörduda.
16.Kuivõrd ringkonnakohus muutis maakohtu menetluskulude jaotust, jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).
17.TsMS § 625 lg 2 kohaselt määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.
7
2-25-11362 (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.