Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-43918
Tsiviilasi
OÜ E hagi OÜ Svastu 6864.70 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ E (reg kood xxx, asukoht xx) Hageja esindaja: AK Kostja: OÜ S(reg kood xxx asukoht xxx) Kostja esindaja: likvideerija L V 13.11.2008
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud Hageja esindaja: AK isikud Asja läbivaatamine hageja poolt taotletuna lihtmenetluses Asja läbivaatamine
Kõik menetluskulud jätta OÜ Skanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue 18.10.2007 esitas E OÜ Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ S vastu 6864,70 krooni nõudes. 22.11.2007.a määrusega rahuldas kohus esitatud avalduse ja tegi makseettepaneku, mis edastati OÜ-le S , kes esitas sellele tähtaegselt vastuväite. Kuna avaldaja ei avaldanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. 14.02.2008.a. esitas OÜ E hagi OÜ S vastu 6864.70 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele müüs hageja kostjale
20.12.2005.a. 132 518 kg juustu kokku hinnaga 6864,70 krooni, mille kostja võttis vastu ja mille kohta on väljastatud arve-saateleht nr 200536604. Vastavalt nimetatud arvele-saatelehele kohustus kostja tasuma hagejale hiljemalt 03.01.2006.a. Nimetatud arve on siiani tasumata. Nimetatud summalt on hageja arvestanud viivist 11% aastas 12.02.2008.a. seisuga summas 1591,83 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6864,70 krooni ja viivised 1591,83 krooni ning viivised, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni, kuid nii, et viivisvõlgnevus ei ületaks põhivõlga. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et poole vahel ei ole võlasuhet tekkinud, millest tulenevalt peaks kostja tasuma hageja ees võlgnevuse. Kostja raamatupidamises puuduvad kõnealuse kauba arve-saateleht ja ka igasugused muud viited väidetavast kokkuleppest tulenenud maksekohustusele, samuti ei ole kostjal võimalik tuvastada isikut, kes väidetavalt on kostja eest kauba vastu võtnud. Kostja selgitab, et äriühingu osade omand läks praegustele omanikele üle veebruaris 2007.a. kostja ei välista, et kostja endine omanik K L , kes oli seotud ka teiste äriühingutega, tellis teiste äriühingute nimel kaupa hagejalt ning tema või hageja ei näidanud üles hoolsust arve-saatelehe vormistamisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab, et kostja väited on põhjendamatud. Hageja poolt on kaup kostjale kätte antud, mida tõendab arve-saatelehele kirjutatud kostja esindaja allkiri. Sarnane allkiri on kostja esindaja poolt kauba vastuvõtmisel kirjutatud ka varasematel kauba üleandmistel. Kauba vastuvõtmist näitab ka asjaolu, et kostja on nimetatud kauba kostja aadressile kätte toimetanud ning eeldatavasti ei ole kolmandal isikul võimalik kostja aadressil tegutseda ja kostja nimel kaupa vastu võtta. Kostja väited, et tema raamatupidamises puudub selline arve, viitab kostja hooletusele, millest ei tule kostja õigust jätta kaotatud arve tasumata. Kostja väitele, et endine omanik võis tellida kauba mõnele teisele temaga seotud äriühingule, vaidleb hageja vastu, kuna kostja tellis hagejalt 2005.a. jooksul kaupa 20 erineval korral. Seega ei ole mingit põhjust eeldada, et kostja esindaja oleks eksinud tellimust esitades. Lisaks märgib hageja, et KL oli juhatuse liige eelmise omaniku ajal, mil võlgnevus tekkis kui ka praegusel ajal. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 13.11.2008.a. toimunud istungil palus hageja teha sisuline otsus või lahendada asi lihtmenetluse korras. Kohus määras antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt müüs hageja kostjale 20.12.2005.a. 132 518 kg juustu hinnaga 6864,70 krooni, mille kohta on väljastatud arve-saateleht nr 200536604 (tl 18). Hageja on saatnud kostjale 25.04.2007.a. teatise (tl 19) ja 25.07.2007.a. teatise (tl 20), kus palus võlgnevus tasuda 10 päeva jooksul alates teatise saamisest või teha ettepanek maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja võlgnevust tasunud ei ole.
Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kostja väited, et kauba müügikokkulepet ei ole hagejaga sõlmitud ning tegemist ei ole kostjale üleantud kaubaga, on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. Samuti kostja väited, et kostja raamatupidamises puuduvad kõnealuse kauba arve-saateleht ja ka igasugused muud viited väidetavast kokkuleppest tulenenud maksekohustusele, ei ole aluseks kohustuste täitmata jätmiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja poolt on kaup kostjale kätte antud, mida tõendab arve-saatelehele kirjutatud kostja esindaja allkiri. Kostja esindaja on allkirjastanud ka varasemad kauba üleandmine arved-saatelehed (tl 34-36). Lisaks jätab kohus tähelepanuta kostja väited selle kohta, et kui äriühingu osade omand läks praegustele omanikele üle veebruaris 2007.a., ei välista kostja, et endine omanik K L , kes oli seotud ka teiste äriühingutega, tellis teiste äriühingute nimel kaupa hagejalt. Antud väide on asjakohatu. Kohtule esitatud tõenditega (tl 39-40) on tõendatud, et kostja on tellinud hagejalt 2005.a. jooksul mitmel korral kaupu, mistõttu kostja väide, et eelmine omanik oleks eksinud tellimust esitades tellimust esitava ettevõttega, on väheusutav. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6864,70 kooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega asub kohus seisukohale, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni 12.02.2008.a. summas 1591,83 krooni ja alates hagi esitamisest 14.02.2008.a. viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuid nii, et viivisvõlgnevus ei ületaks põhivõlga. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.