Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-07-15407
Tsiviilasi
M R hagi R O vastu alusetult saadu tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – M R (xxx, xxx), esindaja vandeadvokaat M Lorvi Kostja – R O (xxx, xx), esindaja advokaat A Reinmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus vastavalt kohtu määrusele 21.10.08, vsemalt pooled ära kuulatud istungil 20.10.08
Jätta rahuldamata M R hagi R O vastu alusetult saadu tagastamiseks 107909 krooni. Jätta R O menetluskulud M R kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Vastavalt 02.05.2006 väljastatud pärimisõiguse tunnistusele ning pärimisseadusele läks 13.11 2005.a. surnud V O ja 20. novembril surnud E O pärandvara üle nende alanejatele sugulastele M R ja R O kummalegi ühe kahendiku 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Hageja, tutvudes pärast pärimisõiguse tunnistuse kättesaamist E O Hansapanga arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxxxx väljavõttega, märkas, et 24.10.2005 oli E O kandnud R O arveldusarvele üle 250 000.- krooni, selgitusega „kokkulepe". Summat käesoleva ajani E O arveldusarvele tagastatud ei ole. Samuti ei ole hagejale teada, et kostja oleks summa tagastanud sularahas. Hagejale ei ole teada, et kostjal oleks olnud kehtivast tehingust tulenev õigus 250 000,- krooni saamiseks hageja isalt, mistõttu on hageja hinnangul tegemist kostja poolt alusetult saadud rahaga ning see tuleb tagastada E O pärandvarasse. Kuigi kostja on telefonivestluses hagejaga tunnistanud alusetult raha saamist ning lubanud selle tagastada, ei ole kostja seda siiani teinud.
Arvestades asjaolu, et E O oli surma hetkel kostja vastu 250 000 krooni suurune nõue, kohaldub antud asjas PärS 143 lg 1, mille järgi isik, kellel on kohustus pärandi suhtes, vastutab iga kaaspärija ees võrdeliselt kaaspärija pärandiosa suurusega. M R pärandiosa on 1/2 mõttelist osa pärandvarast, seega on tal õigus nõuda kostjalt 125 000 krooni tagastamist. Kuna hagejale polnud pärimistunnistuse väljastamise hetkel teada, et E O võib olla nõue kostja vastu, ei osanud hageja sellele tähelepanu pöörata pärandvara jagamisel, et nõuda pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimist ning selles tasaarvestuse teostamist. Arvestades asjaolu, et hageja on tasunud KÜ-le K pärandvaral lasuva võla summas 3000,- krooni, millest poole ehk 1500,krooni peaks hüvitama kostja. Arvestades asjaolu, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale pool tema poolt alusetult saadud rahast ning pool hageja poolt tasutud pärandvaral lasuvast kohustusest, ning asjaolu, et teadaolevalt on kostja kandnud seoses pärandajate matuste korraldamise ning pärandvaraga kulutusi summas 37 182,05 krooni, millest poole peaks omakorda hüvitama hageja, siis pärast kummagi pärija poolt tehtud kulutuste tasaarvestamist kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele 107 909,- krooni (250 000/2 + 1500 - 37182,05/2). Seega loeb hageja hagihinnaks 107 909,- krooni. Hageja arvetes puudub kostjal õigus märgitud rahasummale, see on kostja poolt saadud alusetult. Hageja palub kostjalt välja mõista 107909 krooni ning jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ei nõustunuid kostja vastuväidetega. 01.04.04 on tehtud E. O kontole rahaline sissemakse, kuid ei nähtu, et selle oleks teinud kostja. Kinnistu müügilepingu 3.1.2 ja 3.2 järgi tasus müüja kogu müügist saadud raha poolte kokkuleppel hagejale (müüja 2), kostja ei ole lepingu alusel raha saanud. Seega ei ole kostja sellest tehingust saanud raha ega tasunud seda E. O . Hageja on kandnud lisaks kinnistu müügist saadud rahake 240000 krooni E. O kontole 80000 krooni, mida ei ole kunagi hagejale tagastatud. Kostja ei saanud kinnistu müügist raha seetõttu, et hageja oli kinkinud kostjale xxx kinnistu 19.07.01 ja kostja sai seega tasuta väärtusliku kinnistu kui xxx kinnistu. E. O andis kostjale laenu 200000 krooni ja kostja tagastas selle kahes osas 25000 krooni ja 175000 krooni, kuid 24.10.05 E. O poolt kostjale tehtud 250000 krooni ülekande tasumist aga ei nähtu. Seega ei ole kostja nimetatud laenu E. O tagastanud. Hageja tugineb PärS §13 lg 1,5, § 2. 130 lg1, 142 lg 1,3, VÕS § 1028 lg 1, 1027. Tõendid: 02.05.2006 väljastatud pärimisõiguse tunnistus, arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxxxx väljavõte, maksekorraldus KÜ K tasutud summa kohta, 11.01.2007.a pretensioon, kinnistu kinkeleping.
Hagiavalduse kohaselt märkas hageja pärast pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist ja E O pangakontoga tutvumist, et 24.10.2005 aastal oli E O kandnud R O arveldusarvele üle 250.000.- krooni, selgitusega „kokkulepe". Hageja eeldab, et tegemist oli kandega, mille alusel R O tulnuks osundatud summa tagastada ning hagejal tekiks nõudeõigus pärandvarasse. Samuti väidab hageja hagiavalduses, et kostja on telefonivestluses tunnistanud alusetult saadud raha saamist ning lubanud selle tagastada. Osundatud väide on väär ja tõendamata. Hageja on kostjaga telefonivestlust moonutanud. Kostja on hagejale telefonis teatanud, et kostja isa tagastas summa, millise kostja andis isale pärast 31.08.2004 aasta xxx kinnistu võõrandamist. Osundatud müügilepinguga võõrandasid nii hageja kui ka kostja nende omanduses olnud kinnistu, xxx hinnaga 1340000 krooni, millest mõlemad said 670000 krooni. Osundatud rahast andis kostja oma isale 240000 krooni, mille kostja isa pani oma kontole sularahas 01.09.2004 aastal. Hageja on meelevaldselt ja kohut eksitades esitanud konto väljavõtte, millest ei nähtu 01.09.2004 aastal isa poolt tehtud kanne 240000 krooni sularaha sissemakse kohta. Osundatud summast tagastas E O kostjale 11.02.2005 aastal 200000 krooni. Kostja teostas uuesti E O ülekanded 18.03.2005 summas 25000 krooni ja 11.07.2005 175000 krooni. Seega oli alates 11.07.2005 aastast E O käes kostja raha jällegi summas 240.000.- (kakssada nelikümmend tuhat) krooni. Just nimetatud summa tagastaski E O 24.10.2005 R O , tehes ülekande 250000 krooni. Seega 24.10.2005 teostatud kande näol ei ole tegemist pärandvaraga vaid kostja rahaga, mille isa tagastas. Kostja palub jätta hagiavaldus 2 (4)
täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja väidetega kostja vastusele ja märkis, et xxx kinnistu müügilepingu p 3.1. järgi oli osa müügisummast 589600 krooni tasutud enne lepingu sõlmimist, milles pool kuulus kostjale, ja asjaolu, et pooled palusid lepingu p 3.2. märgitud summa kanda hageja arvele, ei tee olematuks kostja poolt isale antud summat, mille isa pani oma arvele sularahas 01.09.04. Pooltevaheline kinkeleping ei puutu vaidlusesse ega vaidluse esemesse. Tõendid: E O müügileping.
konto
väljavõte
alates
31.08.2004
kuni 13.07.2007,
xxx kinnistu
VÕS § 1027 pean isik seaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses anda teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad on 13.11 2005.a. surnud V O ja 20.11.05 surnud E O pärijad ja pärandvara on läinud neile üle kummalegi 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Vaidlus puudus ka selles, et E. O on oma Hansapanga arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxxxxx 24.10.2005 kandnud R O arveldusarvele üle 250000 krooni, selgitusega „kokkulepe". Kostja poolt kohtule esitatud E O pangkonto väljavõttest 31.08-2004 – 13.07.2007 nähtub, et 01.09.2004 on E O kontole tehtud sularaha sissemakse 240000 krooni. Samast väljavõttest nähtub, et E O on kostjale tasunud 11.02.2005 200000 krooni ning 18.03.2005 tegi kostja ülekande E Oale summas 25000 krooni ja 11.07.2005 aastal 175000 krooni. Seega nõustub kohus kostjaga, et seisuga 11.07.2005 oli E O käes kostja raha 240000 krooni. Ehkki hageja väitis, et sularaha sissemaksest ei ole näha, kes selle makse 01.09.04 tegi, ei ole hageja tõendnud seda, et selle tegi kolmas isik. Nii on kostja kohtu arvates tõendanud, et tema andis E. O 240000 krooni, mis on kantus E. O arvele 01.09.04 ja nimetatud raha liikus kontolt kontole E. O ja kostja vahel pärast 01.09.04. Märgitud E. O konto väljavõttest nähtub veel see, et E O on kandnud üle vaidlusalusel kuupäeval 24.10.2005 R Ole 250000 krooni ja selle raha ülekandes on E O märkinud „vastavalt kokkuleppele“. Seega leiab kohus, et eelnimetatud pangaülekande selgitusega on tõendatud, et E. O andis raha 250000 krooni R. O vastavalt kokkuleppele ehk sellest saab järeldada, et nende vahel oli lepinguline suhe ning kohtu arvates on kostja tõendanud, et E. O kandis kostjale üle tema kasutuses olnud kostja raha vastavalt kokkuleppele. Seega ei saa tõusetuda küsimust raha alusetust saamisest e. alusetust sooritusest VÕS § 1027 ja 1028 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud oma väidet selles osas, kus oleks kostja kinnitanud, et E. O poolt talle 24.10.05 ülekantud rahasumma 250000 krooni on saadud alusetul, st et märgitud sooritus oleks tehtud kostjale üle ilma, et E. O puudus selleks kokkulepe kostjaga ehk lepingust tulenev kohustus või et see kohutus oleks hiljem ära langenud - st leping oleks olnud tühine (TsÜS § 84 lg 1), soorituse aluseks ei olekski olnud kokkulepet, leping oleks tühistatud (TsÜS § 90 lg 2). Hageja arvestas oma nõude suuruseks 107909 krooni, mis on saadud lähtus pärimisel tehtud kulutustest poolte pool ning on neid omavahel tasaarvestanud lähtudes pärandi osade /1/2 kummalgi poolel/ suurusest. Vaidlus küll selles puudus (selle tõttu ei anna kohus hinnangut tõenditele pärimisel kulutuste tegemisest ja nende suurusest), kuid kuna kostja ei ole alusetutuld saanud 250000 krooni, jääb hageja nõue arvestatud ulatuses kui alusetult saadu 107909 krooni rahuldamata. Eeltoodu alusel jääb hagi kui alusetult saadu 107909 kr, mille 3 (4)
hageja on arvestanud, tagastamiseks rahuldamata. Ehkki hageja väitis, et kinnistu müügilepingu järgi ei olnud kostjal raha, mida E. O üle anda, ei oma see vaidluses mingit kaalu, kuna 250000 krooni kandmiseks kostjale oli kostja ja E. O vaheline kokkuleppe, mistõttu ei saa tõusetuda üldse küsimust alusetust sooritusest VÕS § 1027, 1028 järgi ja selle järgi alusetult soorituse alusel saadu tagastamisest. Samadel põhjustel ei oma vaidluses tähendas ka hageja ja kostjavaheline kinnistu kinkeping võimalike rahaküsimustega seoses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud ja seega jäävad kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.