Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Maakohtu 20.10.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-6250 tunnistati kostja 1 süüdi KarS § 209 lg 1 p 1, § 22 lg-te 2 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Kostja 2 tunnistati sama kohtuotsusega süüdi KarS § 209 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi. Eesti Vabariigi poolt Tartu Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti kaudu oli kriminaalasja raames 2006. aastal esitatud tsiviilhagi summas 46 352 krooni. Kohtuotsusega mõisteti kogu nimetatud summa välja kostjalt 1 Eesti Vabariigi kasuks. Käesolevas asjas kohtule esitatud tsiviilhagi on esitatud tulenevalt kohtuotsuse järeldustest täiendavalt mainitud kriminaalasja raames esitatud esialgsele tsiviilhagile. Kriminaalasja raames ei olnud pensioniametil 2006. aastal võimalik esitada tsiviilhagi kogu alusetult makstud pensionide ja sotsiaaltoetuste summas, kuna ei olnud enne kohtuotsuse tegemist teadlik kohtuliku arutamise põhjal tehtud järeldustest. Hageja palub kohtul arvestada, et hagiga ei taotleta kohtuotsusega väljamõistetud summasid. Vastavalt kohtuotsusele omandas kostja 1 ka pensioniameti poolt Eerik Zamanovile väljamakstud pensionisummad, mistõttu hageja lisab hagisse Eerik Zamanovile pensioni määramist ja maksmist puudutavaid täiendavaid asjaolusid ning paluvad viimasena nimetatud isikule alusetult makstud summad välja mõista kostjalt 1. Kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja 1 sai töövõimetuspensioni ja vanaduspensioni näol ebaseaduslikku varalist kastu 32 375 krooni, sh töövõimetuspensioni 12 097 krooni ja vanaduspensioni 20 278 krooni. Nimetatud summa ei kata kogu kostja 1 poolt saadud ebaseaduslikku varalist kasu. Tegelik ebaseaduslik kasu töövõimetuspensioni näol on 20 465 krooni. Nimetatud summa moodustab kogu pensioniameti poolt kostjale 1 makstud töövõimetuspensioni ajavahemikul 08.10.2003-04.09.2004. Kuna kohtuotsusega mõisteti kostjalt 1 välja 12 097, siis palub hageja temalt täiendavalt välja mõista (20 465-12 097) 8368 krooni. Kostja 1 poolt omandatud ebaseaduslik varaline kasu on samuti ajavahemikul 08.10.200330.11.2005 saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetus summas 13 445 krooni, kuna ta sai nimetatud toetused, samuti nagu kogu töövõimetuspensioni, võltsitud dokumentide alusel. Mainitud summa on kostja 1 poolt saadud ebaseaduslikul alusel ning tuleb seetõttu samuti temalt välja mõista. Kostja 2 vastu esitatud tsiviilhagist summas 12 385 krooni loobus hageja algselt, kuna kostja 2 hüvitas kuriteoga tekitatud kahju summas 12 887 krooni. Hageja ei olnud tsiviilasi esitamisel kriminaalasja raames teadlik, et kohtuotsusega tuvastatakse asjaolud, mis välistavad kostjale 2 töövõimetuspensioni ja rahvapensioni maksmise täies ulatuses. Esialgse hagiavalduse kohaselt leidis hageja, et valeandmete esitamise tõttu maksti kostjale 2 alates 22.04.2004 kuni 31.01.2006 töövõimetuspensioni summas 28 598 krooni, õigete andmete alusel olnuks tal õigus saada eelnimetatud ajavahemikul rahvapensioni töövõimetuse alusel kokku summas 15 711 krooni. Nimetatud summa on ebaõige põhjusel, et püsiv töövõimetus tuvastati võltsitud dokumentide alusel. Seega on pensioniameti Tartu osakond maksnud kostjale 2 teadvalt valeandmete

esitamisest tulenevalt maksnud alusetult pensioni 18 217 krooni ulatuses, mis tuleb kostjalt 2 välja mõista. Samuti on käesoleval hetkel hagejal tagasi saamata Eerik Zamanovile teadvalt valeandmete esitamise tõttu alusetult enammakstud töövõimetuspensioni summa 17 748 krooni ja rahvapensioni summa 2292 krooni, kokku summas 20 040 krooni. Hageja on lähtuvalt kohtuotsusest kõnealuses kriminaalasjas seisukohal, et kostja 1 omandas ebaseaduslikult kogu Eerik Zamanovi pensioni. 07.07.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt 1 välja mõista talle enammakstud pension ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus summas 21 813 krooni ning pensioniameti poolt Eerik Zamanovile makstud pension summas 20 040 krooni, kokku 41 853 krooni ning jätta hageja menetluskulud kostja 1 kanda. Samuti palub hageja mõista kostjalt 2 enda kasuks välja talle enammakstud pension summas 18 217 krooni ning hagimenetluse kulud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §) 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 322 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja 1 on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 30.09.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostja 2 elukohas on hagimaterjalid 07.10.2008 toimetatud kätte tema eluruumis viibinud vähemalt 14-aastasele isikule (Juta Kukk). Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest nende kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud enammakstud pensionide ja sotsiaaltoetuste arvestustabeliga, Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 04.07.2008 tõenditega nr 6. TA28-9/8652-1, TA28-9/8654-1, ja TA28-9/8656-1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 15 lg 1 sätestab, et töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul vanuses 60-62 aastat püsiva töövõimetuse töövõime kaotusega 40–100 protsenti tuvastamise algtähtajaks olema nõutav Eestis omandatud pensionistaaž vähemalt 14 aastat ning isikul vanuses 36-38 aastat vähemalt 6 aastat. RPKS § 22 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et õigus rahvapensionile on 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist ning püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist. RPKS § 33 lg 2 p 4 näeb ette, et pensionikomisjoni pädevusse kuulub pensioni maksmise peatamise otsustamine. RPKS § 47 lg 4 järgi pensionikomisjoni otsuse alusel võib riiklikust pensionist kinni pidada kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja enammakstud pensioni kokku 41 853 krooni ning kostjalt 2 18 217 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtuvalt eelmainitust on kohus seisukohal, et kostjatelt tuleb hagimenetluse kuludena mõista välja riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 järgses määras, seega kostjalt 1 summas 2500 krooni ja kostjalt 2 summas 1250 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.