Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja sõlmisid 4.12.2007 laenulepingu, mille punkti 1.1.1 kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 4050 krooni, mille kostja kohustus hagejale koos intresside ja lepingu sõlmimise tasuga summas 300 krooni tagastama lepingus toodud tingimustel. Hageja kandis laenusumma 4050 krooni kostja arveldusarvele 4.12.2007. Pooled leppisid vastavalt lepingule kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusumma graafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja saatis kostjale võlateatise, millele kostja reageerinud ei ole. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel on laenuandjal õigus nõuda kostjalt igakordselt leppetrahvi. Hageja ütles laenulepingu üles vastavalt selle punktile 4.1.2 ning saatis kostjale teatise lepingu ülesütlemisest. Kuna kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud, esitas hageja 26.09.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla summas 4050 krooni, leppetrahvi 2600 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, intressi 624.18 krooni ja viivise 957.14 krooni, kokku 8531.32 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 22.10.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 4.12.2007 laenulepinguga, teatega võlast ning teatisega laenulepingu ülesütlemisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, leppetrahvi, lepingu sõlmimise tasu, intressi ja viivised kokku summas 8531.32 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.