Tsiviilasi nr 2-07-9050
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste, sekretär Sigrid Huik juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.detsembril 2008. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-9050
Tsiviilasi
AS EMT hagi G.V. vastu 7 064,70 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); hageja esindaja Eerika Erlach , Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, tel. 61 61 820; kostja G.V.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
19 11. 2008. a.
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
12.03.2007.a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi G.V. vastu 06.07.2000.a sõlmitud liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teleteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 7 064,70 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 7 064,70 krooni, riigilõivu 250 krooni, õigusabikulud 1 417,18 krooni ja menetlusdokumendi edastamisel ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded eest tasutud riigilõiv summas 100.00 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 järgi teeb kohus kohtuistungile kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 14.10.2008.a on kohus avaldanud kohtukutse Ametlikes Teadaannetes ja hoiatanud kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja on kohustatud õigeaegselt teatama kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes loetakse kohtukuse kostjale kätteantuks. 18.novembril 2008.a toimus eelistung, millele kostja ei ilmunud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust s.o tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS §-st 11, TsK §§-st 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1 ning TsMS §§ 2, 3, lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1, 5, 33. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada ja seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, 4 p 1 ja 3 alusel toimetada käesolev otsus kostjale kätte avalikult. Väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb avaldada kohtuotsuse väljavõte, kus märkida asja arutav kohus, pooled ja menetluse ese ning lahendi resolutsioon.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud 1767,18 ( üks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse krooni ja 18 senti ) krooni õigusabikulude , tasutud riigilõivu ja AT avaldamise tasu katteks kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.