Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused Kostja asus eluruumi aadressiga X, Tartu kasutama 13.12.2004 sõlmitud sotsiaaleluruumi müügilepingu nr 1630 alusel. Üürileping lõpetati 05.05.2006. Kostja kohustus eluruumi kasutamise eest üüri tasuda tulenes üürilepingu punktist 5.3, mille kohaselt üürnik tasub üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri üürileandja poolt koostatud majandamiskava ja/või elamu tegelike kulude alusel. Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud: vesi ja kanalisatsiooniteenused (sh abonementtasu) vastavalt esitatud arvetele (P 5.4.1.), soojavarustuseks vajalik soojus vastavalt tegelikule tarbimisele (p 5.4.2), maamaksu, mis vastab üürniku maakasutusele (p 5.4.3), tarbitud elektrienergia (p 5.4.4) ja hoonekindlustuse eest proportsionaalselt üürniku kasutuses oleva eluruumi osale elamust (p 3.4.5). Kostja kohustus tasuda kõrvalkulude eest tuleneb üürilepingu punktist 5.4. Vaatamata eluruumi ning hooldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele tasus kostja perioodil 01.11.2005 kuni eluruumi vabastamiseni üüri ja kõrvalkulude eest vaid kaks korda. Perioodil 01.11.2005 kuni 05.05.2006 on kostja poolt üüri ja kõrvalkulude eest tasumata 3278.40 krooni. Üürilepingu punkti 5.5 kohaselt üüri, kõrvalkulude ja asjaga seotud maksude mittetähtaegse tasumise korral on üürileandjal õigus nõuda ja üürnikul kohustus maksta viivist 0.02% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seejuures on üürileandjal õigus teenuste eest makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluv viivis ja seejärel põhivõlg. Kuna kostja maksekohustust ei täitnud, arvestas hageja, lähtudes eelnimetatud üürilepingu punktist, ajavahemikul 01.11.2005 kuni 05.05.2006 kostja võlgnevuselt viivist 26.60 krooni, millest 3.10 krooni on kostja poolt tasutud ning 23.50 krooni tasumata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid igakuiselt saadetud arvetele, seega sisuliselt aktsepteerides neis märgitud andmeid õigetena ning üüri ja kõrvalkulude eest tasumise kohustust. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja 01.07.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus ning viivis kokku summas 3301.90 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid 16.10.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 1630, üüri ja kõrvalkulude arvestusega, ja 28.04.2006 kostjale saadetud pretensiooniga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse ning viivise summas 3301.90 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.