Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

E. R. esitas 10.10.2022 Tartu Maakohtule hagi J. T. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud teenuse/töövõtulepingust. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja tellida esikusse ja magamistupp garderoobid. Kostja pakkus teenust, et tellib garderoobidetailid ja paigaldab need hageja korterisse. Pooled sõlmisid tööde tegemiseks suulise kokkuleppe täitmise tähtajaga 15.05.2022. Kostja soovis ettemaksu, mille hageja tasus 20.04.2022 kostja kontole ja seda summas 1278 eurot. Kostja ei hankinud hagejale garderoobi ning hakkas jagama hagejale lubadusi. Hageja ütles suulise lepingu üles ning seetõttu nõuab ettemaksu 1278 euro tagastamist. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.10.2022 määrusega ning edastas tsiviilasja materjalid hagis märgitud kostja e-posti aadressile: xxx. Kuna vastust nimetatud aadressilt ei tulnud, edastas kohus 18.10.2022 tähtsaadetisena hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kostjale ka aadressile xxx, kust dokumendid tagastati märkega „ei viibinud kohal“. Kostjale edastati dokumendid 09.11.2022 ka rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile: xxx. Kuna jätkuvalt kostjapoolset kinnitust dokumentide kättesaamise kohta kohtule ei saabunud, helistati kohtust 25.11.2022 kell 11:30 J. T. ile (telefoni nr xxx), kes kinnitas e-posti aadressi xxxja väitis, et ta sai sealt dokumendid kätte ning ka vastas. J. T. i kinnitas ka postiaadressina 2(4)

xxx. Kohus viitab, et kostja poolt kinnitatud postiaadress on rahvastikuregistri järgi kostja lisaaadressiks alates 13.02.2022. Kohus edastas dokumendid kostjale uuesti aadressile: xxx, kuid seekord jäeti dokumendid kättetoimetamise katse järel postkasti 02.12.2022. 20.12.2022 esitas hageja ka menetluskulude nimekirja, mille kohus edastas 21.12.2022 kostja poolt kinnitatud e-posti aadressile: xxx ning saatis lisaks dokumendid ka kostja elukoha aadressile: xxx, kus dokumendid jäeti 27.12.2022 postkasti. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt TsMS § 326 lg-st 1, mille kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult, loeb kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks 02.12.2022 ning menetluskulude nimekirja hiljemalt 27.12.2022. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates ning menetluskulude nimekirjale 7 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. Seega oli hagivastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 16.12.2022 ja menetluskulude avaldusele arvamuse esitamise tähtajaks 03.01.2023. Kohus juhtis 12.10.2022 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro ja õigusabikulude 450 (ilma km-ta) euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 280 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi koosseisu kuulus hagimaterjalide ja kohtupraktika analüüs ning hagi koostamine, kokku tööajaga 3 tundi tunnitasuga 150 eurot. Avalduses on selgitatud, et õigusabi tasu ei sisalda käibemakse, hageja esindaja ei ole

3(4)

käibemaksukohuslane. Hageja on kinnitanud, et nimetatud õigusabi on antud ainult seoses tsiviilasjaga nr. 2-22-15173. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 eurot (ilma km-ta). Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2h (tunnihinnaga 150 eurot). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on lihtne (vaid 2 lehel, millest sisuline osa vaid 0,5 lehel) ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 300 eurot (ei lisandu käibemaks). Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 150 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 580 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.