Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

29 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 1 208 krooni. Alates 28.09.2007. a muudeti tagasimakse kuupäevaks iga kuu 15 kuupäev. Kostja kasutas kaarti kuni 14.09.2007. a. Võlgnevuse tõttu blokeeris hageja kaardi 01.10.2007. a. 07.11.2007. a saatis hageja kostjale erakorralise ülesütlemise teatise, milles palub võlgnevus likvideerida hiljemalt 21.11.2007. a. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 15.07.2008. a seisuga võlgneb kostja hagejale 30 623.23 krooni, millest 26 584.00 krooni on laenu põhiosa, 3 501.23 krooni intress ning 538 krooni viivis. Kostja vastus Kohtule 07.11.2008. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1 ja 415 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 9.1. järgi kohustub konto omanik lepingu lõppemisel hagejale tagasi maksma krediidisumma ja tasuma intressi ja muud lepingust tulenevad summad. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2 000 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.