09. detsember 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-38691/34
Tsiviilasi
OÜ D(endine ärinimi OÜ H) hagi TÜ P vastu kahju 355 563 krooni hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende hageja OÜ D(endine ärinimi H, registrikood xxx, xxx), hageja esindaja J Kirsis (Attend Õigusbüroo, xxx) esindajad kostja TÜ P (registrikood xxx, asukoht registris xx), kostja seaduslik esindaja P T (xxx), esindajad J Raudam ja M Sorga Kohtustungi toimumise aeg 04.11.2008 Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja J Kirsis Kostja esindajad M Sorga ja J Raudam
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ D(endine ärinimi OÜ H) hagi TÜ P vastu kahju 355 563 krooni hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja OÜ-lt D(endine ärinimi OÜ H) TÜ P kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju 353 563 krooni ning tekitatud kahjude sissenõudmisega kantud kulud summas 2000 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes
VÕS § 76, § 128, § 635, § 641, § 642.
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud leping geodeetiliste tööde teostamiseks ehitusobjektil, asukohaga Xxx, Tallinn. Lepingu alusel oli muuhulgas tellitud ehitatava hoone vundamendi mahamärkimine ja hageja jaoks tööde teostamiseks vajalike kõrgusmärkide mahamärkimine. Vastavalt hagiavaldusele ja kostja vastusele märgib hageja, et kostja teostas lepinguga kokku lepitud tööd osaliselt. Kostja töötaja toimetas objektil järgnevalt: 17.10.2006 teostati geodeetilised märgistustööd. Märgiti maha punktid, koordinaadid ning paigaldati hoone vundamendi kaeviku kõrval asuvale puule kõrgusmärk. Nimetatud märgi määramisel eksis kostja töötaja märgi merepinnast kõrguse määramisel. Eksimuse võrra muutus hoone kõrgus ning tekkis erisus projektis ettenähtust hilisemalt kõrgusmärgist lähtuvalt teostatud töödes (tl 73). 23.10.2006 teostati objektil kostja töötaja poolt täiendavad mõõdistustööd, märgiti uued taldmiku koordinaadid (tl 74). 25.10.2006 paigaldati kostja töötaja mõõtmise kohaselt uus kõrgusmärk a’ 20 m eelmisest märgist eemal asuvale puule. Märk asus visuaalselt samal kõrgusel 17.10.2006 paigaldatuga ning kõrguse merepinnast ütles kostja töötaja samase 17.10.2006 öelduga 52,63 (tl 75). 26.10.2006 märkis kostja töötaja maha vundamendi taldmiku koordinaadid ja teljed (tl 76). 01.11.2006 märkis kostja töötaja hageja jaoks taldmikule maja koordinaadid vundamendi taldmikule. 03.11.2006 märkis kostja töötaja hageja jaoks vundamendi taldmikule vaheseinte teljed ning asus tegema teostusmõõdistusi. Mõõdistuse käigus avastas kostja töötaja vea kõrgusmärgis, eksimuse 1,13 m ning ehitustööd peatati (tl 10). 09.11.2006 märkis kostja töötaja uue vundamendi teljed ning uue kõrguse kaeviku kõrval asuvale puule (tl 77).
3.06.11.2006 sai hageja ehitusjärelvalvet teostavalt isikult otsuse, millise kohaselt tuli teostada uus mõõdistus, lammutada olemasolev vundament ning hoone ehitada projektijärgselt (tl 11). Nimetatud ajaks oli valatud vundamendi taldmik, 60% ulatuses armeeritud monoliitseina, 50% ulatuses oli paigaldatud ehituslikku materjali jne.
4.Hageja teostas vajalikud ümberehitustööd, millisega tekitati hagejale esialgselt kahju 353 563 krooni. Hageja väljastas kostjale 13.11.2006 arve nr 41106 koos aruandega lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta (tl 12-14). Hageja on seisukohal, et nimetatud arve ja aruandega on hagejale tekitatud kahju tõendatud, kuna tegemist on kuludega, mida hageja oli sunnitud kandma kostja töötaja poolt osutatud mittenõuetekohase teenuste tõttu. 17.11.2006 edastas hageja kostjale täiendava pretensiooni ja pankrotihoiatuse koos lisadega (tl 15-17). Kostja nõuet ei tunnistanud (tl 18) ning seega on kostja poolt tekitatud kahju hagejale hüvitamata. Hageja on seisukohal, et nimetatud arve ja aruandega on hagejale tekitatud kahju tõendatud, kuna tegemist on kuludega, mida hageja oli sunnitud kandma kostja töötaja poolt osutatud mittenõuetekohase teenuste tõttu. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Kostjale jääb arusaamatuks, miks järelevalve peab väidetava vea tekkimises süüdlaseks 03.11.2006 teostusmõõdistamise läbiviimisel vea avastanud geodeeti. Samuti on selgusetu, millise geodeediga oli tegemist, milles tema tööülesanded seisnesid ja kuidas need on seotud kostjaga. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et geodeetiliste tööde teostamisel t viga, milles viga seisnes ning kes konkreetselt vea tegi ja millised olid vea tagajärjed.
7.Kostja märgib, et ehitustööde päevikut täidab hageja ise. Samuti on objekti ülevaatuse protokoll koostatud hageja poolt. Kostja on seisukohal, et esitatud dokumentides on olulisi vastuolusid ning seega ei ole dokumendid usaldusväärsed. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas oli objekti 06.11.2006
2-06-38691/34 ülevaatuse protokollis võimalik fikseerida, et kõrgusmärk on endiselt vundamendi kaevikust 1,5 meetri (mitte umbes 20 meetri) kaugusel asuva männi tüves, kui mänd lõigati 18.10.2006 maha. R L 22.11.2006 seletuskirja kohaselt toimus teistkordne kõrguse märkimine 21.10.2006. Ehituspäeviku kohaselt toimus kõrguse märkimine hoopis 25.10.2006. Lisaks jääb ebaselgeks, kes konkreetselt vaidlusaluse kõrgusmärgi paigaldas. R L 22.11.2006 seletuskirja kohaselt paigaldasid kõrgusmärgi hageja töötajad R L ja MP. "Visuaalselt oli märk samal kõrgusel eelnevalt antud märgiga, mis asus u 20 m kaugusel uuest märgistusest." Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb kostja vastutus hageja töötajate eest, kes teostavad omal käel mõõdistusi ja märkide paigaldamist, juhindudes visuaalselt varem paigaldatud, ja praeguseks hageja poolt juba likvideeritud, märkidest.
8.Kostja väitel hageja poolt kohtule esitatud ehituspäevikute originaalid ning kohtule esitatud ehituspäevikute fotokoopiad ei ole identsed. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et ehituspäeviku 26.10.2006 lehe koopia (tl 76) on täiesti erinev väidetavast originaalist (ehituspäeviku originaalide 26.10.2006 leht nr 1158459). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud ehituspäevikute originaale tervikuna ja täies ulatuses. Vaidlusaluse ehitusobjekti ehitus ei lõppenud ehituspäevikutest nähtuvalt 13.12.2006, kuid järgnevaid ehituspäevikuid hageja kohtule esitanud ei ole. Kostja leiab, et hageja pidas ning täitis ehituspäevikut ainult täpselt niikaua, kuni oli vaja dokumenteerida kostja väidetavalt kahju põhjustanud tegevust ehitusobjektil ning hiljem hageja ehituspäevikuid ei pidanud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et täidetav originaaleksemplar on ehituspäevikutest välja rebitud neil päevadel, millele hageja oma nõudes tugineb (03.11.2006 nr 1158467 ja 06.11.2006 nr 1158468). Ehituspäevikute originaaleksemplaride 01.11.2006 lehele tehtud kande kohaselt on nimetatud 01.11.2006 tellitud mõõdistustööd kostjalt. Kostja on seisukohal, et kuna ühtki tööd ei saa tellida peale selle teostamist, ei ole antud kanne kooskõlas hageja poolt 16.02.2007 esitatud dokumendiga, mille kohaselt teostati vaidlusalune töö 2006 oktoobri lõpul.
9.Kostja selgitab, et ehituspäeviku täitmine isekopeeruvana kolmes eksemplaris on tavapäraselt nõutav just selleks, et peale ehitustööde iga päeva lõppu oleks kõigil huvitatud isikutel, ehitustööde teostaja, tellija, järelevalve, võimalik oma eksemplar teistest eraldada, eraldi säilitada ning välistada sellega hilisemad võimalikud parandused ja juurdekirjutused. Kohtule esitatud ehituspäevikute originaaleksemplaridest nähtub, et neid pole mitte kunagi üksteisest eraldatud ega erinevate isikute käes hoiustatud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud ehituspäevikud on koostatud tagantjärgi ning eesmärgiga kasutada sellisel moel loodud tõendeid oma nõude põhistamiseks käesolevas tsiviilasjas.
10.Hageja ei ole ka tõendanud talle tekkinud kahju olemasolu ja suurust. Hageja poolt esitatud arve ei tõenda hageja vara väärtuse vähenemist ega tema poolt kantud mõistlikke kulutusi. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut geodeetiliste tööde teostamiseks ehitusobjektil, asukohaga Xxx, Tallinn, millise alusel kostja pidi muuhulgas maha märkima hoone vundamendi ja maha märkima hageja jaoks tööde teostamiseks vajalikud kõrgusmärgid. Seega ei saa kohus anda hinnangut asjaolule, milliseid töid täpselt pidi kostja lepingu alusel teostama. Samas
2-06-38691/34 kostja ei vaidle vastu, et ta teostas hagejale asukohaga Xxx, Tallinnas geodeetilisi töid. Seega tegemist on suulise töövõtulepinguga. VÕS § 25 lg 2 kohaselt on pooled majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima vastava majandusharu üldtunnustatud tavasid, sõltumata lepingu sisust. Mõlemad lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses. Seega saab kohus eeldada, et kostja geodeetiliste tööde teostajana oli kohustatud järgima vastava majandusharu üldtunnustatud tavasid. Samad nõuded k vad ka hagejale.
14.VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Kohtul ei võimalik esmalt määratleda millised olid konkreetsed kokkulepitud tingimused ja teisalt milliste konkreetsete omadustega töö üle anti ja kas töö oli lõplikult valmis või mitte. Kohtule ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks, et valmis töö anti tellijale üle seaduses sätestatud viisil. Poolte esindajate selgitustest ja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja märgistas puudele kõrgusmärgid selleks, et hageja saaks vastavalt projektile alustada ehitustöid (vundamendi ehitamisega). Eeltoodu põhjal saab kohus järeldada, et kostja tegi tellitud töö valmis ja hageja võttis selle vastu, kuna hageja alustas ehitustöödega.
15.VÕS § 646 lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodu sätte kohaldamise eelduseks on, et tellija teavitab töövõtjat puudustest ja nõuab töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist mõistliku aja jooksul ja kui töövõtja seda mõistliku aja jooksul ei tee, siis võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega seadus sätestab tellija teavitamiskohustuse. Töövõtjal on õigus teada millised puudused on tehtud töös ja saada võimalus parandada mõistliku aja jooksul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks teavitanud kostjat tööde puudustest st lepingurikkumisest.
16.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
Kuna hageja ei pidanud vajalikuks ühtegi dokumenti vormistada, siis kohtule esitatud tõenditest ei nähtu millist kohustust on kostja rikkunud.
2-06-38691/34 Kohtule esitatud ehitustööde päevikute väljavõtetest (tl 10-11, 73-77) ning kohtule esitatud ehitustööde päevikute originaalidest nähtub, et viga on mõõdistamisel tehtud, kuid ei ole tõendatud, et kostja nimetatud vea tegi. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja esitatud ehituspäevikutes tehtud kanded on vastuolulised ning kohtule esitatud koopia ei ole vastavuses originaaliga (vt tl 76 ja ehituspäeviku originaal 26.10.2006 leht nr 1158459). Ehitustööde päevikuid täidavad hageja töötajad. Eeltoodu seab kahtluse alla kogu ehituspäeviku usaldusväärsuse, mida kinnitab täiendavalt ka asjaolu, et täidetav originaaleksemplar on ehituspäevikutest välja rebitud neil päevadel, millele hageja oma nõudes tugineb s.o 03.11.2006 nr 1158467 ja 06.11.2006 nr 1158468. Samuti on vastuolus ehituspäevikute originaaleksemplaride 01.11.2006 lehele tehtud kanne, et on tellitud mõõdistustööd kostjalt 01.11.2006 samas kui teostati vaidlusalune töö 2006 oktoobri lõpul (tl 73). Juhul kui telliti kostjalt mõõdistus alles 01.11.2006, siis jääb selgusetuks, milliste mõõdistuste järgi enne seda kaevetöid teostati ja kui teostati, siis ilmselt hageja enda riisikol, mis välistab kostja vastutuse. Kostja selgituste kohaselt paigaldas kõrgusmärgi vundamendi kaevikust 1,5 meetri kaugusele, mitte umbes 20 meetri kaugusele asuva männi tüvele nagu hiljem selgus. Kostjale teadaolevalt hageja töötajad saagisid maha vundamendi kaevikust 1,5 meetri kaugusel kõrguse märgistusega puu ja tegid uue märgi samale kõrgusele, kuid paarkümmend meetrit eemale. Kohtule esitatud ehituspäevikust nähtub, et 18.10.2006 toimus kändude puude äravedu, mille eelduseks on puude mahasaagimine. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja selgitus on vastavuses hageja enda esitatud tõenditega. Kohus leiab, et kostja ei saanud ette näha, et märgistatud puu saetakse maha ja silma järgi tehakse uus kõrgusemärk paarkümmend meetrit eemal. Eeltoodu hageja tegevus välistab kostja vastutuse hagejale kahju tekkimises. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kohustuste rikkumist, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju.
17.Kohus leiab, et seoses kõrgusmärkide eksimusega 1,13 m on tekkinud hagejale küll kahju, kuna hageja pidi ehitustööd peatama ning teostama vajalikud ümberehitustööd. Kuna tõendamata on, et kahju tekkis kostja kohustuste rikkumise tagajärjel, siis ei oma tähtsust kahju suuruse tõendamine. Samas kohus soovib märkida, et hageja esitatud arve nr 41106, millise kohaselt hageja nõuab kostjalt seoses ümberehitustööde teostamisega 353 563 krooni (tl 12) ning aruanne vale mõõdistamise kahjude kohta (tl 13-14) ei tõenda tegelikku kahju. Hageja enda poolt koostatud arvest ja aruandest ei nähtu palju hageja ümberehitustööde teostamise eest on tegelikult maksnud ja kellele maksnud.
18.Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud kõnede eristus (tl 78-96) ei tõenda, et telefoni nr 56 489 645 kasutas kostja töötaja. Samuti eelmärgitud tõendiga ei ole võimalik tõendada kõne sisu, mistõttu jääb selgusetuks mida hageja nende tõenditega tõendada soovis.. Kohus leiab, et kohtule kostja poolt esitatud kriminaalasja nr 1-1045/2004 29.12.2004 kohtuotsus (tl 32-64) ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohane tõend.
Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.