(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-16923
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus U.X-i paigutamiseks tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
U.X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, aadress Sütiste tee 19, 13419 Tallinn) Psühhiaatriahaiglasse paigutatav isik (määruskaebuse esitaja): U.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Kohalik omavalitsus: Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 10.10.2025 määrus jätta muutmata. U.X-i määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-25-16923 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja) valvearst esitas Harju Maakohtule 09.10.2025 taotluse U.X-i (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.
2.Esitatud taotlusest, sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et U.X hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 08.10.2025 kell 18.53. Raviarstid põhjendavad, et U.X on korduvalt viibinud statsionaarsel ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus, tal on diagnoositud skisoafektiivne häire. Viimati viibis ta ravil 25.08.– 01.11.2024, kui oli enesele ise kutsunud kiirabi, kuna tekkis konflikt naabritega. Konflikti käigus oli patsient saanud naabrilt löögi rusikaga näkku. Naabrid olid kõnelenud kiirabile, et patsient hakkas käituma viimasel ajal ebaadekvaatselt, pani naabri keldrisse luku taha, liikus noaga koridoris. Patsient oli kerges joobes ja viidi kainenema, misjärel toodi Psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus oli teadvusel, isikus, ajas, kohas orienteeritud. Olukorda hindas luululiselt. Rääkis süüdistavalt naabritest, kes tahavad teda ära tappa. Valvearst hospitaliseeris patsiendi tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 25.08.2024 kell 21.32 ning seda pikendati kohtu loal 40 päevaks ja hiljem kuni 3 kuuks.
3.Käesolevalt toodi U.X Psühhiaatriakliiniku valvetuppa 08.10.2025 kiirabi ja politsei poolt. Kiirabikutse olid teinud naabrid, kuna patsient oli muutunud agressiivseks, oli visanud naabrit erinevate asjadega (joogipurk, muld, kivid) ja oli ähvardanud ära tappa. Kiirabiga oli patsient esmalt olnud naljatlev ja süüdistas naabrit enda suhtes tehtud tapmisähvarduses. Patsient oli valjuhäälne, ärritatud, süüdistab naabreid uputuste korraldamises. Naaber kirjeldas kiirabile, et U.X oli viimastel päevadel olnud verbaalselt agressiivne ja ähvardas kõiki tappa, oli tänaval lapsi taga ajanud, kes kartsid teda. Majas terroriseeris naabreid, käies ustele põhjuseta koputamas. Valvetoas oli U.X valjuhäälne, isikuandmeid teadis, olukorras oli desorienteeritud. Mõttekäik oli kiirenenud ja hüplik, paranoiliste avaldustega naabrite suhtes. Emotsionaalselt oli düsfooriline, verbaalselt ähvardav naabrite suhtes, sõjakas, impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega. Patsient oli ähvardav ja politsei juuresolekul personali suhtes. Valvearst alustas ravi tahtest olenematu otsuse alusel 08.10.2025 kell 18.53. Patsient muutus valvetoas ähvardavaks, agiteerituks, karjus ja keeldus ravimitest ja koostööst, mistõttu vajas ohjeldusmeetmete rakendamist. Käesolevalt 09.10.2025 kell 09.30 on patsient ärkvel, teadvusel, kõneleb valjuhäälselt ja nõudlikult, on jätkuvalt süüdistav naabrite suhtes, kriitikat oma eelneva koduse käitumise osas ei ole. Emotsionaalselt on U.X düsfooriline agiteeritud, ärritub ja muutub rahutuks, kurjaks, hakkab rabelema. Haigustaju puudub, avaldab, et käis depoosüstidel, kuid suukaudseid ravimeid oli võtnud vahetevahel, mistõttu ravimeid pole nõus võtma, on saanud süstetena, mistõttu ohjeldamine on jätkunud. Püsivalt esinevad paranoilised luulumõtted naabrite suhtes. Haiguskriitika puudub, ravisoostumus ja koostöö on puudulikud, haiglaravi U.X vajalikuks ei pea, nõuab kohest väljakirjutamist.
4.U.X-il esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2, RHK10 järgi). Tema reaalsustaju on häirunud, tema käitumine lähtub psühhootilistest ajenditest, ta on 2
2-25-16923 impulsiivne ja ettearvamatu ning seetõttu võib ohustada ennast ja ümbritsevaid. Oma raskest psüühikahäirest lähtuvalt pole ta käesolevalt võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Patsiendi seisundit ja senist ravikogemust hinnates pole tõenäoline seisundi paranemine 4-päevase ravi järgselt, mistõttu taotleme kohtult luba tema ravi jätkamiseks, sealhulgas rahustava ja psühhoosivastase ravi manustamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
5.09.10.2025 määrusega määras Harju Maakohus puudutatud isikule esindaja, kelleks advokatuur nimetas RÕS § 18 lg 1 kohaselt vandeadvokaat Mariann Tusti.
6.Ärakuulamisel õiguskaitse esmasel rakendamisel avaldas dr Tolk, et puudutatud isiku seisund ega ravivajadus haigla tingimustes ei ole võrreldes kohtule saadetud kirjaliku arsti arvamusega muutunud. Diagnoosimine ja ravi võtab aega vähemalt 40 päeva – seisund sedavõrd raske ja varasem ravikogemus näitab, et kiiremini ei parane. Haiglas on vajalik esmalt diagnoosi kinnitamine uuringutega ja seejärel ravi määramine, ravi haigla tingimustes patsiendi seisundi jälgimisega ning seisundi paranemine enne, kui isik on valmis koju minema.
7.Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik: „Dr T käsib mul ämbrite viisi vett juua, aga mul on hoopis vaja vee väljutajat. Ma olen ise mingil määral arst ja oskan ennast ravida. Süstiga ma olen nõus. Olansapiinidega ega uinutitega nõus ei ole. Mina vajan väga vähe und – 3 tundi. Sellest mulle piisab. Eelmine naine mul kolis kodust välja selle pärast, et mina magasin ainult 3 tundi. Siis ta sõitis autoga majast veidi eemale ja magas autos. Küsisin, et kas sa oled tänavalits, et tänaval magad. Naabrid on mul sellised, et kes tuleks panna hullumajja ja kes vangi. Ma tahan, et nemad pandaks vangi. Muud häda mul polegi. Minuga on ebaõiglaselt käitutud. Mina olin aknal. Q viskas koerakaka kotiga tavalisse prügisse, aga oleks ju pidanud panema bioprügisse. Ma karjusin talle aknast, et pangu biojäätmetesse. Varem on ka olnud juhtum, kus ta paneb plekkpurke olemjäätmetesse selle asemel. Üks tore naaber on ka, aga tema liitus ka nendega, tahtis mind boršiga ära mürgitada. Öösel peale selle söömist oli mul meeletult halb olla.
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotlust: inimene on selgelt segaduses, olukord korduvalt pisiasjade tõttu agressiivne ja on sellises seisundis teistele ohtlik.
9.Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rakendas 10.10.2025 määrusega esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada U.X-i suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o. alates 08.10.2025 kell 18.53 kuni 12.10.2025 kell 18.53. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava ja psühhoosivastase ravi manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
11.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2, TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.
3
2-25-16923
12.Maakohus leidis, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2, RHK-10 järgi)). Isiku käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele.
13.Ärakuulamisel kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda enda eest mistahes adekvaatseid otsuseid teha. Tema reaalsustaju on häirunud, tema käitumine lähtub psühhootilistest ajenditest, ta on impulsiivne ja ettearvamatu ning seetõttu võib ohustada ennast ja ümbritsevaid. On korduvalt käitunud oma naabrite suhtes agressiivselt (mida möönis ka kuulamisel) ja on alust eeldada, et see võib korduda. Samuti võib oma käitumisega esile kutsuda enda vastast vägivalda. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes.
14.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii isikut ennast kui teda ümbritsevaid isikuid. Kohus leidis arsti arvamusele, isiku ja arsti ärakuulamisele tuginedes, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt oma seisundist on isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Ise isik end haigeks ei pea ja ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama ei soostu. Tahtest olenematult saab aga isikut ravida ainult haigla tingimustes.
15.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 4 päevaks kinnisesse asutusse. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leidis, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus
16.Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja puudutatud isiku viivitamatut vabastamist kinnisest asutusest.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu määrusega. U.X ei vaidlusta endal psüühikahäire olemasolu, kuid eitab kategooriliselt ohtlikkust endale või teistele. Tema haiglasse sattumise põhjuseks on alati Q. Q on sündinud 2.septembril, seega lõvi tähtkujus ja kujutab ennast ka elus lõvina ette. Ta on pannud maja ette lõvikujugi. Q tahab ise kõiki ühistu asju otsustada ja seepärast on U.X talle pinnuks silmas. Qi aitab U.X-i vaenamisel üks poolakas, kes on Kristina mees ja kes elab U.X-iga samas trepikojas. Tema provotseerib ka tihti tülisid. Viimati selgitas U.X talle, mismoodi tuleb käidelda õllepurki, aga poolakas ikkagi tahtlikult tegi teisiti. Sageli tekivad arusaamatused jäätmekäitlusest, kui U.X neile selgitab, kuidas tuleb prügiga ümber käia. Siis juhtubki nii, et Q kutsub politsei ja kiirabi ja poolakas toetab Qi juttu. U.X-i hinnangul pole täidetud ravile paigutamiseks vajalik ohtlikkuse kriteerium.
4
2-25-16923 Menetlusosaliste seisukohad
18.Avaldaja oli seisukohal, et kahe kaaskirjana lisatud arstide arvamuste ja kohtuistungil antud raviarsti arvamuse näol on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt U.X määrati statsionaarsele ravile tema tahtest olenemata.
19.Kohalik omavalitsus leidis, et määrus on põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
20.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja TsMS §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ning 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.PsAS § 17 lg 1 kohaselt on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Kinnisesse asutusse paigutamise menetlus on suunatud eelkõige isiku enda tervise kaitsmisele (vt RKTKm, 12.11.2021, 2-21-5865, p 14.2.).
23.Määruskaebusest nähtuvalt on vaidlus jätkuvalt selles, kas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi määramisel oli täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Määruskaebuse esitaja hinnangul see kriteerium täidetud ei ole. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu.
24.Ringkonnakohus on kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates maakohtu määruse seaduslikkust kontrollides seisukohal, et psühhiaatriahaiglasse paigutatud puudutatud isiku suhtes on esialgse õiguskaitse kohaldamisel olnud täidetud kõik TsMS 534 lg 5 esimeses lauses ja PsAS § 11 lg-s 1 (sh p-s 2) sätestatud eeldused ning maakohtule ei ole materiaalõiguse väär kohaldamine ette heidetav.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega puudutatud isiku ohtlikkuse kohta nii iseendale kui ümbritsevatele. Maakohtule esitatud avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei poolt. Kiirabi olid kustunud naabrid, kuna puudutatud isik oli agressiivne, viskas naabrit erinevate asjadega ja ähvardas ära tappa. Ka varasematel päevadel oli puudutatud isik olnud naabritega verbaalselt agressiivne, ähvardades kõiki ära tappa, ajas tänaval lapsi taga ning tekitas neile hirmu ja käis naabrite ustele põhjuseta koputamas Valvetoas oli puudutatud isik sõjakas ja naabrite suhtes jätkuvalt verbaalselt agressiivne. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt kriitikat 5
2-25-16923 oma käitumise suhtes, haigustaju ega koostöövõimekust ning ta on avaldanud, et ravimeid nõus võtma ei ole (dtlk 6).
26.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuses avaldatuga puudutatud isiku ohtlikkus kinnitust leidnud. Ringkonnakohus osundab, et tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Ringkonnakohtul puudub alus siinses asjas esitatud psühhiaatrite arvamustes kahelda. PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu esinemist kinnitab lisaks eelnevale ka puudutatud isiku enda ärakuulamise tulem. Nii nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohtule avaldas puudutatud isik jätkuvalt oma agressiivset meelestatust naabrite suhtes ning ravikoostöö oli olematu.
27.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avaldusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik oma ravivajadust ning kohtupraktikas avaldatud seisukohtade kohaselt võib isiku ohtlikkusele viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1), tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et puudutatud isiku ohtlikkus on temal esinevast raskest psüühikahäirest, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tingituna lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
28.TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega, kui see esitatakse.
29.TsMS §-st 543 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.