2-08-6211
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-6211
Tsiviilasi
T M hagi A K vastu üürivaidluse läbivaatamiseks
Hagi hind
11 744.90 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
• • •
Hageja T M(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja T Pill Kostja A K(isikukood xxx, elukoht xxx)
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
T M esitas A K vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista üürivõlg 6400 kr, viivised 150.72 krooni ja kõrvalkulude võlg 5344.90 krooni. Alternatiivselt palus hageja mõista taotletud summad kostjalt välja VÕS § 335 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis Tallinnas, Xxx asuv korteriomand. Hageja andis 30.08.2006.a vaidlusaluse korteri kostjale üürile ning samal kuupäeval ka korteri valduse üle. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub eluruumi kolimisel järgneva kuu üüri 3200 krooni ja ühe kuu üürisumma tagatisraha ning lisaks üürile tasub üürnik eluruumiga seotud kõrvalkulud. Kostja tasus hagejale 30.08.2006.a 6400 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kasutab korterit juunikuu ehk
kooliaasta lõpuni. Kostja on tasunud üüri kuni 2007.a aprilli alguseni. Aprillikuu üüri tasaarvestab hageja ettemaksuga. Kostja on jätnud tasumata 2007.a mai ja juunikuu üüri kokku 6400 krooni ja eluruumi kasutamise kõrvalkulu seisuga 30.06.2007.a 5344.90 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kuni 02.08.2007.a augustini viivised maikuu üüri tasumisega viivitamisel 90.24 krooni ja juunikuu üüriga tasumisega viivitamisel 60.48 krooni. Hageja leidis, et kuna kostja ei tagastanud vaidlusaleluruumi 2007.a aprillis, tuleb kostjal alternatiivselt tasuda mai ja juunikuu eest üüri ja viivist VÕS § 335 alusel. Hageja ei teadnud, et kostja elukoht oleks olnud pärast 2007.a aprilli mujal kui üüritud korteris. Kostja ei ole hagejale korterit ise tagastanud, vaid lahkus sealt ette teatamata ja hagejale võtmeid andmata. Kuna pooled viibisid koos korteri üleandmisel üürilepingu sõlmimisel, on mõistlik eeldada, et kostja annab hagejale korteri üle samamoodi. Kostja ei ole teatanud, et ta soovib korteri varasemat vabastamist.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled suuliselt kokku, et üürileping kestab kuni 31.03.2007.a. Poolt kokkuleppe kohaselt pidi kostja üürilepingu lõppedes vabastama korteri ja jätma võtmed köögilauale. Kostja vabastas korteri 30.03.2007.a. Kostja pidi tasuma kommunaalmakseid 2006.a septembrist kuni 2007.a märtsini. Selle aja eest tasus kostja 2908.05 krooni, võlgnevuseks jäi 3043.50 krooni. Kommunaalkulude võlgnevuse katab tagatisraha 3200 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidljärgmiste asjaolude üle:
Hageja on esitanud alternatiivselt nõude VÕS § 335 alusel. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigtult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õignõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. VÕS § 335 alusel nõude esitamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja valdas korterit ka pärast üürilepingu lõppemist või et kostja jättis tegemata mingid toimingud, mis olid vajalikud eluruumi valduse üleandmiseks üürileandjale. Kohus leiab, et kui pooled ei ole kokku leppinud teisti, ei ole üürnikul tähtajalise üürilepingu puhul kohustteha üüritud asja tagasiandmiseks mingeid toiminguid. Üürileandjal on teada, millisel kuupäeval üürnik välja kolib ning seega on tal võimalik korteri valdus üle võtta üürniku poolse korteri üleandmiseta. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe mingite toimingute tegemiseks korteri üleandmiseks hagejale. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et korter oli pärast 31.03.2007.a kostja valduses. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue VÕS § 335 alusel hüvitise 6400 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kõrvalkulud Hageja on palunud kostjalt välja mõista kõrvalkulude võlgnevuse 5344.90 krooni. Pooled leppisid 30.09.2008.a kohtuistungil kokku, et 13.04.2007.a oli kõrvalkulude võlg 3043.50 krooni. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma kõrvalkulud üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel ei ole vaidlselles, et kostjal oli kohustus kõrvalkulusid tasuda. Kostja on selgitanud, et on tasaarvestanud kõrvalkulude võlgnevuse üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahaga. Poolte ütlustest ei nähtu, et poolte kokkuleppel pidi jääma tagatisraha ehk üüri ettemaks hagejale ka juhul, kui kostja täidab oma tasumise kohustusi. Seega on kostjal tekkinud hageja vastu nõue üüri ettemaksu tagastamiseks. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohtud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal oli õigus tasaarvestada oma nõue hageja nõudega. Kohus jätab eeltoodu alusel hageja nõude kõrvalkulude väljamõistmiseks rahuldamata. Viivised Hageja on taotlenud üüri tasumisega viivitamisel kostjalt välja mõista viivised. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.